2-10-46904/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. G. hagi. 2. Välja mõista A. G.ilt elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 27.09.2010 kuni A. G. täisealiseks saamiseni või kuni vanemate varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 3. Elatis kanda I. I. pangakontole nr 1100981675 (Swedbank), märkides selgituseks „elatis“. 4. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja A. G.i poolt elatisena makstud summasid. 5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt on I. I. ja kostja kooselust 31.07.2002 sündinud tütar A. G.. Hageja on oma ema I.I. ülalpidamisel. Kostja alates 2010 augustikuust lapse ülalpidamisest osa ei võta. Hageja palub vastavalt PkS § 61 lg 4 mõista kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks summas 2 175.- krooni kuus.

Kohtuasja number 2-10-46904 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi A. G. (ema I. I. kaudu) hagi A. G.i vastu elatise nõudes.

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

A. G. (IK xxx, elukoht: xxx)

A. G. (IK xxx, elukoht: xxx)

Kostja nõustus hagiga osaliselt, paludes määrata elatise suuruseks 1000 krooni kuus. Vastuse kohaselt on kostja ülalpidamisel lisaks hagejale veel ka 14-aastane poeg A., keda kostja toetab igakuiselt 1500 krooniga ja 04.10.2007 sündinud R. G.. Kostja toetab hageja ülalpidamist igakuiselt elatisega ja ostab hagejale riideid ja kingitusi (kuni septembrini 2010). Alates 14.10.2010 töötab kostja uues töökohas, kus tema brutopalgaks on 15000 krooni kuus. Muid sissetulekuid ei oma. Kostja igakuised vajalikud kulutused on 11 200 krooni.

KOHTUISTUNGIL

Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Hageja seadusliku esindaja I.I. seletuste kohaselt on tema töötasu 4350 krooni kuus. Talle kuulub sõiduauto xxx 1995 väljalase ning 3- toaline korter Kohtla-Järvel.

Kostja seletuste kohaselt on tema brutotöötasu 15 000 krooni kuus. Muu vara puudub. Maja milles kostja elab, kuulub tema abikaasale, kuid abielu kestel on maja ühiste vahenditega renoveeritud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära hageja seadusliku esindaja ja kostja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud.

Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 2) nähtub, et hageja on kostja A. G.i tütar.

Vastavalt PkS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PkS § 97 lg 1). Tulenevalt PkS § 120 on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (PkS § 120 lg 4).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (PkS § 100 lg 1 ja 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (PkS § 101 lg 1 ja 2). Kuupalga alammäär 2010. aastal on 4 350 krooni, elatise miinimummäär ühele lapsele seega 2 175 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited

Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Eeltoodust tulenevalt, kuna hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei ole tema vajaduste eraldi tõendamine vajalik.

Kostja ei ole kohtule esitanud mõjuvaid põhjuseid PkS § 102 või 103 mõistes. Kohus ei loe mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla PkS § 101 lg.1 sätestatud määra kostja vastuväidet, et tema igakuised kulud on 11 200 krooni ja ta ei soovi enda ja temaga koos elavate perekonnaliikmete elukvaliteedi halvenemist.

Lähtudes eeltoodut põhjendustest, rahuldab kohus A. G. hagi A. G.i vastu.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Olev Mihkelson Kohtunik

Digitaalselt allkirjastatud