2-09-43014/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-43014

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Katrin Saar Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2010.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-43014 Tsiviilasi SM hagi UK vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja SM (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Talvi V (Advokaadibüroo Tibar ja Partnerid); Kostja UK (isikukood XXX, elukoht XXX). Kohtuistungi toimumisaeg 7. detsember 2010.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja SM Hageja esindaja Talvi V Kostja UK RESOLUTSIOON

1. Kinnitada SM ja UK vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1.SM omandisse jääb korteriomand aadressil XXX (registriosa nr XXX). 1.2.SM kohustub enamsaadud vara arvel tasuma UKle 40 000 krooni (2 556,47 eurot). Summa tasutakse nelja osamaksene: • 20.01.2011.a tasub SM UK 10 000 krooni (639,12 euot); • 20.04.2011.a tasub SM UK 10 000 krooni (639,12 euot); • 20.07.2011.a tasub SM UK 10 000 krooni (639,12 euot); • 20.10.2011.a tasub SM UK 10 000 krooni (639,12 euot). 1.3.Kummagi poole kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda. 2. Lõpetada SM hagis UK vastu ühisvara jagamise nõudes menetlus seoses kompromissi kinnitamisega. Menetluskulud 1. Mõista SMlt riigi tuludesse riigilõivu katteks 18 000 (kaheksateist tuhat) krooni. See rahaline kohustus tuleb täita hiljemalt 9 (üheksa) kuu jooksul menetluskulude kindlaksmääramise osas käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Selle nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

2-09-43014

2

2. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma lahendis ettenähtud tähtaja jooksul ning Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 179 lg 4, 5, 6). 3. Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900078444. Muud tasud tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2800049777. 4. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Edasikaebamise kord Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 on pooled loobunud kompromissi kinnitamise osas kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest. Menetlusabi andmise määruse peale võivad menetlusabi taotleja või saaja ja Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

SM esitas 26.08.2009.a Harju Maakohtule hagi UK vastu ühisvara jagamise nõudes.

Pooled on 07.12.2010.a kohtuistungil sõlminud kompromissi. Pooled paluvad kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest. Pooled loobusid lahendi edasikaebeõigusest. Poolte vahel sõlmitud kompromissi kohaselt jääb hageja ainuomandisse korteriomand aadressil XXX, Tallinn. Hageja kohustub enamsaadud vara arvel tasuma 40 000 krooni (2556,47 eurot) kostjale. Summa tasutakse nelja osamaksena: 1) 20.01.2011.a tasub hageja kostjale 10 000 krooni (639,12 eurot); 2) 20.04.2011.a tasub hageja kostjale 10 000 (639,12 eurot); 3) 20.07.2011.a tasub hageja kostjale 10 000 krooni (639,12 eurot); 20.10.2011.a tasub hageja kostjale 10 000 (639,12 eurot). Kummagi poole kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Seoses kompromissi sõlmimisega palub hageja riigilõivu tagastamisest seaduses sätestatud ulatuses.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

2-09-43014

3

Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus elatise nõudes lõpetada.

Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Menetluskulud

Hagejale anti Harju Maakohtu 13.01.2010.a määrusega menetlusabi seoses hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu summas 40 000 krooni maksmisega ning võimaldati tal tasuda riigilõiv igakuiste osamaksetena suuruses 2 000 krooni. Esimese osamakse tasus hageja 11.02.2010.a, rohkem hageja riigilõivu osamakseid tasunud ei ole.

TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise.

TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja oli käesolevas menetluses kohustatud tasuma riigilõivu 40 000 krooni. Kuna kompromissi sõlmimise korral pool tasutud riigilõivust tagastatakse, tuleb hagejal tasuda riigilõivu 20 000 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu aga 2 000 krooni, millest tulenevalt on hagejal tasumata riigilõiv summas 18 000 krooni.

TsMS § 179 lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 5 ja 6 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

Kuna kohus lõpetab tsiviilasja menetluse kompromissiga ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda, tuleb TsMS § 190 lg 4 kohaselt eeltoodud menetluskulu summas 18 000 krooni hagejalt välja mõista riigituludesse. TsMS § 190 lg 4 sätte esimese lause kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus saab kohtu algatusel kaaluda TsMS § 190 lg 7 kohaldamist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1- 56-10). Selle sätte järgi võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Viidatud sätte kohaldamine kohtu algatusel ei ole vastuolus TsMS § 5 lg 1 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. TsMS § 190 lg 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse määramine osamaksete kaupa. Sättes nimetatud hinnangu andmine on kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte.

2-09-43014

4

Lähtudes kohtule esitatud teatisest nähtuvatest andmetest hageja majanduslikust olukorrast, samuti menetluse asjaoludest, peab kohus põhjendatuks määrata hagejale väljamõistetud summa riigituludesse tasumiseks seaduses sätestatust (TsMS § 179 lg 5) hilisem tähtpäev - hagejal tuleb kohustus täita menetluskulude hüvitamise kohustuse kindlaksmääramise osas kohtumääruse jõustumisest 9 kuu jooksul. Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

Katrin Saar kohtunik