2-10-56246/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-56246

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2010.a., Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasi MCB Finance Estonia OÜ hagi Aleksandr Pazilin vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 3146.33 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad • hageja: MCB Fiance Estonia OÜ (rk 11034137, asukoht Lõõtsa tn 8, Tallinn 11415); oliver@castovanni.ee • kostja: Aleksandr Pazilin RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. 2. Välja mõista Aleksandr Pazilin´ilt MCB Fiance Estonia OÜ kasuks: 2.1. põhivõlg 3146.33 krooni; 2.2. intress 757.48 1440 krooni; 2.3. viivis 3146.33 krooni. 3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõiv kostja kanda; jätta hageja muudest menetluskuludest 81% kostja kanda ja 19% hageja kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Välja mõista Aleksandr Pazilin´ilt menetluskuluna 2815 krooni (riigilõiv 1600 krooni ning 81% hageja õigusabikuludest) MCB Fiance Estonia OÜ kasuks. 6. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Kaja esitamine 7. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine 8. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale 9. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 10. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. 11. Hageja taotleb kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise summas 4747.73 krooni ja lisanduva viivise (0.26% põhinõudelt päevas alates 04.11.2010.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni) väljamõistmist TsMS § 367 järgi. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei ole käesoleval juhul lisanduva viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt põhinõuet ületava viivise ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. 12. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise juures peab kohus vajalikuks märkida järgmist. TsMS §-i 162, § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 1741 lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 2815 krooni järgmiselt: 12.1. maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni; 12.2. hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 850 krooni; 12.3. 81% hageja õigusabikulust maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses (kokku

1500 krooni), s.o 1215 krooni. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 2185 krooni, kuid arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 1500 krooni (TsMS § 175 lg 1), millest 81% tuleb välja mõista kostjalt.

Kohtunik