Legislator Case Law & Legislation
2-10-54225/3 AI generated

2-10-54225/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 2-10-54225/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada hageja MxxxLxxx Pxxxxxxxja kostja JxxxxxSxxxxxxxxx vahel 11.11.2010.a sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: Jxxx Sxxxxxxxx tunnistab oma võlgnevust lapsele Mxx-Lxxx Pxxxxxxxx tasumata elatise näol kokku summas 16 400 (kuusteist tuhat nelisada) krooni perioodil 01.11.2009.a kuni 01.11.2010. a.

Legislator headnote

AI generated

2-10-54225/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Keywords

AI generated
untimely request for extension deadline for communication late objection to debt enforcement notice period suspension period cooling-off period
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-10-54225

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2010. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-10-54225 Tsiviilasi Mxx-Lxxx Pxxxxxx hagi Jxxxx Sxxxxxxxxx vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: MxxxLxxx Pxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja seaduslik esindaja: Mxxxxxx Pxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja: JxxxxxSxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja MxxxLxxx Pxxxxxxxja kostja JxxxxxSxxxxxxxxx vahel 11.11.2010.a sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

1.1. Jxxx Sxxxxxxxx tunnistab oma võlgnevust lapsele Mxx-Lxxx Pxxxxxxxx tasumata elatise näol kokku summas 16 400 (kuusteist tuhat nelisada) krooni perioodil 01.11.2009.a kuni 01.11.2010. a.

1.2. Jxxxx Sxxxxxxxx kohustub tasuma elatisevõla summas 16 400 krooni Mxxxxxx Pxxxxxx arvelduskontole nr 1101166826 AS-is Swedbank hiljemalt 20. detsembriks 2010. a.

1.3. JxxxxxSxxxxxxxx kohustub tasuma MxxxLxxx Pxxxxxxxx alates 01.01.2011.a igakuiselt elatist 1000 (üks tuhat) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni kutseeri õppeasutuses. Elatis tuleb tasuda Mxxxxxx Pxxxxxx arvelduskontole nr 1101166826 AS-is Swedbank.

1.4. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-10-54225 menetlus MxxxLxxx Pxxxxxxxhagis Jxxxx Sxxxxxxxxx vastu elatise nõudes.

Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord: Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik Mxxxxxx Pxxxxxxesitas oma lapse MxxxLxxx Pxxxxxx nimel 02.11.2010.a kohtule hagiavalduse Jxxxx Sxxxxxxxxx vastu elatise nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt laps Mxx- Lxxx Pxxxxxx kasuks välja mõista elatise 2175 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 02.11.2009.a. Kohus võttis hagi 09.11.2010.a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. 15.11.2010.a saabus kohtule poolte vahel sõlmitud kompromiss, kus pooled taotlevad kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.

Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. TsMS §

432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et nende menetluskulud jäävad nende endi kanda, seega määrab kohus menetluskulude jaotuse vastavalt kokkuleppele.

Maimu Laumets

Kohtunik