2-10-7926/14 · Tallinna Ringkonnakohus

1(3) Tsiviilasi nr: 2-10-7926

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 17.12.2010, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-7926 Tsiviilasi

E. P. hagi A. V. vastu lapsele elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 07.06.2010 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

19 575 krooni Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. V. apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): E. P. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXX, aadress: XXXXXX XX-XX, XXXXX XXXXXXX), tehinguline esindaja Mihhail Tuštšenko; Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): A. V. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXX, aadress: XXXXXX X-XX, XXXXX XXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 07.06.2010.a otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis elatise välja 07. juunist 2010.a edasiulatuvalt. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Hageja maakohtu menetluskulud jätta kostja kanda, kostja maakohtu menetluskulud jätta tema enda kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda.

3. Esitada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmises sõnastuses:

3.1. Hagi rahuldada osaliselt.

3.2. Mõista välja A. V.´ilt igakuine elatusraha M. V.´i (isikukood XXXXXXXXXXX) ülalpidamiseks alates 01.10.2009.a summas 2175 krooni kuni 07.06.2010.a E. P. kasuks.

3.3. Hageja maakohtu menetluskulud jätta kostja kanda, kostja maakohtu menetluskulud jätta kostja enda kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

2(3) Tsiviilasi nr: 2-10-7926

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

6. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1. 17.02.2010 esitas hageja Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista poolte ühise lapse M. V.i (sündinud XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks elatis 2175 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 01.10.2009.

Kostja vastuväited 2. Kostja nõustus tasuma elatist 1500 krooni kuus. Kostja töötasu on 6500 krooni kuus. Ühiselt hagejaga on sõlmitud laenuleping korteri ostmiseks. Kuigi pooled koos ei ela, tasub korteri laenu ja ülalpidamiskulud kostja. Kostja ise üürib elamispinda, mille kulud on ka tema kanda.

Esimese astme kohtu otsus 3. Harju Maakohus tegi 07.06.2010 otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatusraha 2175 krooni XX.XX.XXXX sündinud lapse ülalpidamiseks alates 01.10.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda. Maakohus leidis, et isegi juhul, kui leiaks tõendamist, et kostja on hageja ja poolte lapse kasutuses oleva korteri eest makseid tasunud, ei ole neid summasid võimalik käsitleda elatisena poolte lapse ülalpidamiseks. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära s.o käesoleval ajal 2175 krooni. Kuivõrd elatisenõue on esitatud seaduses sätestatud miinimumsummas, puudub kohtu arvates vajadus analüüsida lapsele tehtavate kulutuste suurust. Kuna vaidlus puudub selles, et kostja enne elatisehagi esitamist hagejale lapse ülalpidamiseks elatist ei tasunud, on kohtu arvates tagasiulatuv elatisenõue põhjendatud.

Apellatsioonkaebus 4. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega mõisteti lapse ülalpidamiseks välja elatis alates 07.06.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kaebuse kohaselt suri poolte ühine laps 07.06.2010.

Vastustaja seisukoht 5. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht 6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikust osas, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja elatise alates

3(3) Tsiviilasi nr: 2-10-7926

07. juunist 2010.a edasiulatuvalt. Varasema perioodi eest elatise väljamõistmist ega elatise suurust kostja ei vaidlustanud. Kostja tugines kaebuses sellele, et hageja ja kostja ühine laps suri maakohtu otsuse kuulutamise päeval. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb viidatud asjaolu tõttu tühistada osas, milles maakohus mõistis välja elatise alates 7. juunist 2010.a. Hageja ja kostja ühise lapse surm on tõendatud apellatsioonkaebusele lisatud surmatunnistuse koopiaga. Sellele asjaolule ei vaielnud vastu ka hageja.

7. Kuigi vastustaja vaidles ülalmärgitud asjaoludel esitatud apellatsioonkaebusele vastu, leiab ringkonnakohus, et vastustaja poolt esitatud väited ei anna apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmiseks alust. Kuigi üldjuhul saab apellant maakohtu otsust vaidlustada tõepoolest üksnes juhul, kui maakohus kohaldas valesti materiaalõigust või rikkus menetlusõigust ja kuigi antud juhul sellist rikkumist ei esine, tuleb antud juhul maakohtu otsus siiski osaliselt tühistada. TsMS § 652 lg 1 p-st 2 tulenevalt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel arvesse ka uusi asjaolusid. Käesoleva apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks olevat asjaolu tuleb TsMS § 652 lg 3 p-st 2 tulenevalt asja lahendamisel arvestada.

Menetluskulude jaotus 8. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse maakohtu menetluskulude osas. Ringkonnakohtul ei ole alust seda muuta. Kuigi maakohtu otsus kuulub osaliselt tühistamisele, oli hagi asja maakohtus arutamise lõpetamise seisuga põhjendatud ning kuulus rahuldamisele. Sellest tulenevalt tuleb maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus jätta muutmata. Kuivõrd apellatsioonkaebus oli põhjendatud ja hageja vaidles apellatsioonkaebusele alusetult vastu, jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal

Malle Seppik