2-10-53992/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-53992 Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2010. a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi

A. N.i (N.) hagi V. N.i (N.) vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Hagihind

27 000 krooni (TsMS § 129 lg 2) Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

A. N. (IK xxx, elukoht: xxx)

V. N. (IK xxx, elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista V. N.ilt elatis igakuise elatusrahana A. N.i kasuks 3 000 (kolm tuhat) krooni alates hagi esitamisest 29.10.2010. a kuni A. N.i õpingute lõpetamiseni Sillamäe Kutsekoolis (30. juuni 2012. a).

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses on A. N.i hagi V. N.i vastu elatise nõudes õpingute ajaks. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa, hageja sai 18. aastaseks, kuid jätkab õpinguid Sillamäe Kutsekoolis ja Sillamäe Vanalinna Koolis. Viimati nimetatud õppeasutuses on õppemaks 750 krooni kuus ja 2009. aasta õppemaksumuseks koos õppematerjalidega oli

7 185,50 krooni, 2010. aasta kulu kuni oktoobrikuuni on 6 250 krooni. Kostja vabatahtlikult materiaalselt ei toeta. Hageja käib alates 2009. aasta märtsist Tartus OÜ Ortodontiakeskus ravimas hambumust, 2009. aastal on hammaste raviks kulunud 10 110 krooni (koos transpordikuludega). Kulutused sõiduks eksamile Tallinnas olid 2 400 krooni. Hageja kavatseb minna autojuhikursustele, kursused maksavad 4 500 krooni. 1997. aastal võttis kostja hagejale Vene kodakondsuse, millele hageja on kategooriliselt vastu, hageja peab käima eesti keele kursustel, et ära anda Eesti kodakondsuse eksam. Selliste kulude juures ei saa elatis olla minimaalne (2 175 krooni). Hageja taotleb elatise väljamõistmist igakuise elatusrahana 3 000 krooni.

2. Kostja kirjalikus vastuses hagile (tl 40) tunnistas hagi osaliselt, olles nõus maksma elatist miinimummääras, 2 175 krooni. Kostja märkis, et mitte millegagi pole tõendatud hageja vajadus saada kostjalt elatist 3 000 krooni kuus. Sellisel juhul peaks sama suure summa kulutama ka hageja ema, kes ei taha midagi kulutada poja ülalpidamiseks ja soovib et seda teeks ainult kostja.

3. Hageja esitas 08.12.2010. a seisukoha (tl 43-46), milles märkis, et kui mõlemad vanemad maksaksid elatise miinimumi, jätkuks sellest vaid kommunaalmakseteks, hammaste raviks ja inglise keele õppeks, aga söögi, riiete, spordi, arvuti ja tervise raviks enam ei jätkuks. Novembris ja detsembris ei ole kostja maksnud elatist mitte sentigi. Hageja tegelikuks ülalpidamiseks kulub ühes kuus 5 978 krooni (kommunaalmaksed 628 krooni, telefon 150 krooni, inglise keele õpe 750 krooni, söögiraha kodus 2 500 krooni, söögiraha kutsekooli puhvetis 400 krooni, juuksur 80 krooni, hügieenivahendid 100 krooni, taskuraha 570 krooni, hambaravi, riided, vitamiinid, autojuhikursused, eksamid, hobid kokku 800 krooni). Lähiajal on vaja osta hädavajalike riideid 11 550 krooni eest, autojuhikursuste tasu on juba 4 500 krooni, jalgratas maksab 5 000 krooni, suusavarustus

3 150 krooni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5. Hageja taotleb elatise väljamõistmist igakuise elatusrahana 3 000 krooni ja on oma vajadusi põhjendanud ning kulutuste kohta tõendid esitanud.

6. 01.07.2010. a jõustunud perekonnaseaduse (PkS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb kohaldada 01.07.2010. a jõustunud PkS.

7. Vastavalt PkS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PkS § 97 lg 1).

8. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (PkS § 100 lg 1 ja 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (PkS § 101 lg 1 ja 2). Kuupalga alammäär 2010. aastal on 4 350 krooni, elatise miinimummäär ühele lapsele seega 2 175 krooni.

9. Kohus nõustub hagejaga, et 3 000 krooni elatist kuus 18. aastasele ei ole ülemäära suur. Asja materjalidest tuleneb, et hageja õpib Sillamäe Kutsekoolis 2. kursusel tarkvara ja andmebaaside halduse erialal, samuti inglise keele eriklassis Sillamäe Vanalinna Koolis. Inglise keele õpe tasu on 750 krooni kuus. PkS § 99 lg 1 ja lg 2 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Üldteada on, et tarkvara ja andmebaaside haldamise eriala õppimisel on vajalik hea inglise keele oskus.

10. Asja materjalidest tuleneb, et hageja peab kandma kulutusi, mis on seotud hambumuse raviga ja need kulutused on piisavalt suured.

11. Eeltoodu põhjal ei ole õige kostja vastuväide, et tõendatud pole hageja vajadused saada suuremat elatist kui miinimumi.

12. Kostja ei tugine sellele, et tal ei ole majandusliku seisundi tõttu võimalik maksta miinimumist suuremat summat.

Menetluskulude jaotus

13. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik