2-09-39306/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas kohtule hagi G S vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled XXX abielu Tallinna Perekonnaseisuametis. Pooled ei ela koos juba 10 aastat, kuna kostja elab Moldovas ja tal on seal uus pere. Kostjal puudub Eestis kehtiv elamisluba, mistõttu ei ole võimalik abielu lahutada Tallinna Perekonnaseisuameti kaudu. Ühisvara ja ühiseid lapsi pooltel ei ole. Hageja palub abielu lahutada ning taastada abielueelne perekonnanimi S . Kostja esitas kohtule kirjaliku vastuse hagile, milles võtab hagi õigeks ja palub abielu lahutada.

Kohtuasja number 2-09-39306

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2010. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik Tiia Mõtsnik

Kohtuasi A S hagi G S vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A S (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja: G S (isikukood XXX, elukoht XXX). Asja läbivaatamise kuupäev

13. detsember 2010.a., avalikul kohtuistungil

Istungil osalenud isikud Hageja A S

Resolutsioon

1. Lahutada A S ja G S abielu, mis on sõlmitud XXX. a. Tallinna Perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.

2. Anda tagasi A S le abielueelne perekonnanimi S .

3. Mõista G S lt Eesti Vabariigi kasuks välja kohtukulu riigilõiv summas 5 000 (viis tuhat) krooni riigituludesse (Rahandusministeeriumi arvelduskonto 221023778606, Swedbank või 10220034796011 SEB Pank, viitenumber 2900078444).

4. Muud poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja §

442 lg 6).

Kohtuotsuse põhjendus Kohtuistungil jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde. Kohus, ära kuulAd hageja seletuse, uurinud ja hinnad kohtule esitatud kirjalikke tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elAd vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik.

Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Pooled sõlmisid abielu XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Nimetatud asjaolu on tõendatud kohtule esitatud abielutunnistusega nr xxx. Arvestades asjaolusid, et nii hageja väidete kui ka kostja kirjaliku seisukoha kohaselt on abielusuhted lõppenud ning pooled elavad eraldi, mõlemad abikaasad ei pea abielusuhte taastamist võimalikuks, hageja soovib abielu lahutada ning kostja nõustus oma kirjalikus seisukohas abielu lahutamisega, leiab kohus, et poolte abielu on lõppenud, selle jätkamine võimatu ning abielu tuleb lahutada.

Kohus leiab, et poolte lepitamine ja neile leppimisaja andmine ei ole antud juhul mõistlik. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Nimeseaduse § 11 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kohus asub seisukohale, et vastavalt hageja taotlusele tuleb talle tagasi anda perekonnanimi S .

TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. TsMS § 190 lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

Käesolevas asjas andis kohus hagejale menetlusabi ja vabastas hageja 05.10.2009 määrusega riigilõivu summas 5 000 krooni tasumisest. Kuivõrd kohus hagi rahuldas tuleb riigilõiv summas 5 000 krooni kostjalt riigituludesse välja mõista. Muud poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. TsMS § 179 lg 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

Tiia Mõtsnik Kohtunik