3-08-1902/95 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Ivo Pilving, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2010, Tartu Haldusasja number 3-08-1902 Haldusasi Siiri Reiljani kaebus Valga Linnavalitsuse 16.10.2006 korralduse nr 94 õigusvastasuse kindlakstegemiseks, Valga Linnavalitsuse 16.07.2008 korralduse nr 222 õigusvastasuse kindlakstegemiseks, Valga Linnavalitsuse 02.09.2009 korralduse nr 266 tühistamiseks, Valga Linnavalitsuse toimingute (ehitusjärelevalve mitteteostamine ehitusloa nr 13 alusel hoone ehitamise ja kasutamise üle ning Valga linnas Xxx kodumajutusteenuse registreerimine majandustegevuse registris) õigus-vastasuse tuvastamiseks, Valga Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks (kodumajutusteenuse registreeringu kustutamine; kohustada tagama 6 kuu jooksul kinnistu Xxx nn kõrvalhoone -sauna viimine vastavusse ehitusloas ja ehitusloa aluseks olevas projektis fikseeritud tingimustega ja katusekalde osas selle elurajoonis arhitektuuriliselt tavapärase katusekalde nurgaga) Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 31. mai 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Siiri Reiljani ja Valga Linnavalitsuse apellatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev

3. november 2010 Menetlusosalised Kaebaja - Siiri Reiljan, esindaja Janno Reiljan Vastustaja - Valga Linnavalitsus, esindaja Janar Kuus Kaasatud isikud: Aare Järve ja OÜ Järve Grupp, esindaja Aare Järve Päästeamet, esindajad Riin Bonder ja Rait Pukk Valga maavanem, esindajad Helju Hõbe ja Kaire Jaanus

RESOLUTSIOON tühistada Tartu Halduskohtu 31. mai 2010 otsus osas, millega rahuldati Siiri Reiljani kaebus Valga Linnavalitsuse 02.09.2009 korralduse nr 226 tühistamiseks. Teha selles osas uus otsus ja jätta Siiri Reiljani kaebus Valga Linnavalitsuse 02.09.2009 korralduse nr 226 tühistamiseks rahuldamata. Muus osas jätta otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Välja mõista Siiri Reiljanilt (kaheksakümmend) krooni Valga Linnavalitsuse kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks. Muus osas jätta Valga Linnavalitsuse menetluskulud tema enda kanda. Siiri Reiljani menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates 15. detsembrist 2010.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Valga Linnavalitsus väljastas 09.05.2003 ehitusloa nr 13 Valga linnas Xxx sauna püstitamiseks. Valga Linnavalitsuse 16.10.2006 korraldusega nr 94 väljastati ehitusluba Valga linnas Xxx elamu ehitamiseks. Valga Linnavalitsuse 02.05.2007 korraldusega nr 132 algatati Valga linnas Xxx ja selle lähiümbruse detailplaneering, mis võeti vastu 07.05.2008 korraldusega nr 161. Valga Linnavalitsuse 16.07.2008 korraldusega nr 222 väljastati Valga linnas Xxx elamu kasutusluba. Valga Linnavalitsuse linnavaraja registriamet registreeris 18.07.2008 majandustegevuse registris kodumajutusteenuse osutamise aadressil Xxx. Siiri Reiljan esitas 30.07.2008 vaide Valga Linnavalitsuse 16.07.2008 korraldusele nr 222 ja 18.07.2008 toimingu peale, mis jäeti 15.08.2008 korraldusega nr 274 rahuldamata. Valga Linnavalitsuse 02.09.2009 korraldusega nr 266 kehtestati Valga linna Xxx ja selle lähiümbruse detailplaneering. Valga Linnavalitsuse 15.02.2010 korraldusega nr 52 kohustati ehitusametit väljastama kasutusluba Valga linnas Xxx elamule järgmistele kasutusotstarvetele: ühele osale (äriruum 43,6 m2) koodiga xxx (muu teenindushoone) ning ülejäänud osale (100,1 m2) koodiga xxx (elamu). Kasutusloa kõrvaltingimusena kohustati omanikku hiljemalt 01.12.2010 rajama Xxx kinnistule detailplaneeringu kohane parkla. Samuti tunnistati korraldusega nr 52 kehtetuks Valga Linnavalitsuse 16.07.2008 korraldus nr 222 ning Valga linnas Xxx elamule 16.07.2008 elamu kasutusotstarbele väljastatud kasutusluba nr 12-08.

2. Siiri Reiljan esitas 25.09.2008 Tartu Halduskohtule kaebuse, et teha kindlaks Valga Linnavalitsuse 09.05.2003 ehitusloa nr 13 õigusvastasus, Valga Linnavalitsuse 16.10.2006 korralduse nr 94 õigusvastasus ja tühistada Valga Linnavalitsuse 16.07.2008 korraldus nr 222 kui õigusvastane, tuvastada Valga Linnavalitsuse toimingute – ehitusjärelevalve mitteteostamine ehitusloa nr 13 alusel hoone ehitamise ja kasutamise üle ning Valga linnas

Xxx kodumajutusteenuse registreerimine majandustegevuse registris – õigusvastasus ning teha Valga Linnavalitsusele ettekirjutus kodumajutusteenuse registreeringu kustutamiseks ja kohustamiseks tagada 6 kuu jooksul kinnistu Xxx nn kõrvalhoone-sauna viimine vastavusse ehitusloas ja ehitusloa aluseks olevas projektis fikseeritud tingimustega ja katusekalde osas selle elurajoonis arhitektuuriliselt tavapärase katusekalde nurgaga. Tartu Halduskohtu 16.12.2008 määrusega jäeti rahuldamata S. Reiljani taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Valga Linnavalitsuse 09.05.2003 ehitusloa nr 13 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja lõpetati menetlus kaebuse selles osas. 12.10.2009 esitas S. Reiljan halduskohtule kaebuse Valga Linnavalitsuse 02.09.2009 korralduse nr 266 tühistamiseks.

3. S. Reiljani kaebuse kohaselt ei ole Valga Linnavalitsus teostanud Xxx sauna ehitamise üle aastatel 2004 - 2007 piisavat ehitusjärelevalvet. Ühtki ehitusjärelevalve akti koostatud ei ole ning ettekirjutusi ehitusprotsessi suunamiseks ei tehtud. Ehitusjärelevalve puudumise tõttu püstitati seadusest tulenevatele nõuetele vastava projektita ehitis, mis ei vasta ehitusloa taotlemisel esitatud projektmaterjalile. Ehitusloal ja projektmaterjalis on sauna lubatud kõrguseks märgitud 6 m, tegelikkuses on hoone kõrgusega 8,5 – 9 m ja 3-korruseline.

Täitmata on ehitisele esitatavad ohutusnõuded ning ehitist kasutatakse sihtotstarbevastaselt elamuna. Valga Linnavalitsus võimaldas kasutusele võtta ja mitu aastat kasutada detailplaneeringuta, nõuetekohase projektita ja ohutusnõuetele mittevastavat ehitist. Xxx elamu ehitamiseks 16.10.2006 väljastatud ehitusluba on õigusvastane, kuna ehitusloa väljastamine nõuab planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt eelnevalt detailplaneeringu kehtestamist, mida ei tehtud. Vastustaja jättis ka projekteerimistingimused kehtestamata.

Elamu eelprojektis ei ole arvestatud kõikide tuleohutusnõuetega, mis on kehtestatud majandusja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määruse nr 70 „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile“ §-s 8. Sellega seab Valga Linnavalitsus ohtu kaebaja vara ning elu, tekitades kaebajale ka olulisi lisakulutusi uue kõrvalhoone ehitamisel tuleohutusnõuete täitmiseks. Hoone püstitati tuleohutusnõudeid rikkudes. Kaebajat naaberkinnistu omanikuna ehitusloa väljastamisest ei informeeritud ja seetõttu ei saanud ta seda vaidlustada.

Samuti ei kooskõlastatud kaebajaga ehitusluba. Hoone tehniliste andmete ja kasutamise kooskõlastamine kaebajaga oli nõutav, sest ehitised paigutati kaebaja elamu vahetusse lähedusse ja Xxx hoonete tuleohutuskujasse, mistõttu nende hoonete ehituslik iseloom ja kasutamise mõju naaberkinnistu elukeskkonnale ja kinnistu turuväärtusele on eriti suur. Enne ehitusloa väljastamist ei koostatud keskkonnamõjude hindamise otsust. Valga linna üldplaneeringu järgi tohib antud elamurajoonis püstitada kuni 2-korruselisi ehitisi ning linnavalitsus teadis, et elamu on ehitatud ehitusloas lubatust kõrgemana.

Ehitusloa alusena aktsepteeritud projektmaterjal oli vastuolus üldplaneeringus ettenähtud piiranguga. Valga Linnavalitsusel ei ole arhiveeritud (st olemas) ehitusseaduse (edaspidi EhS) § 33 lg 2 p 2 nõuetele vastavat Xxx elamu ehitusprojekti ja Xxx elamu ei ole ehitatud linnavalitsuse poolt kasutusloa alusena esitatud projektmaterjalidele vastavalt. Kasutusluba on väljastatud ilma seaduses nõutava alusdokumendita (ehitusprojektita). Elamu kasutusloale märgitud kasutusotstarve ei vasta tegelikule kasutamisviisile, kuna hoone on ehitatud majutuseks.

Xxx kinnistul ei pakuta kodumajutust, vaid majutusteenust koos peopidamisteenusega. Korraldus nr 222 on õigusvastane, kuna ehitustööde käigus tõstis naaber oma kinnistu pinnase kõrgemale Xxx pinnast, mistõttu tungib sadevesi kaebaja kinnistule. Puudulikud on dokumendid nõuetekohase tuletõkkeseina loomise kohta Xxx elamule. Need ei kinnita tuletõkkeseina loomist. Valga Linnavalitsus andis tegelikkusele mittevastava projekti alusel välja valede tehniliste andmetega kasutusloa. Kehtestatud detailplaneering on õigusvastane, kuna detailplaneeringu koostamise eesmärk ei ole püstitatud PlanS-s määratule vastavalt.

Üheski ehitusprojektis ei kajastu projekteeritud hoone kasutamise sihtotstarvete jaotus suletud netopinnast lähtudes ning detailplaneeringus puuduvad andmed ka neljanda hoone suletud netopinna jaotuse kohta sihtotstarvete liikide järgi. Neljanda hoone ehitusõiguse andmine on õigusvastane. Tühistada tuleb vana elamu laiendamiseks õigusvastaselt ilma detailplaneeringut ja projekteerimistingimusi kehtestamata väljastatud ehitusluba, et viia hoone ehitisealune pind vastavusse Valga linna üldplaneeringus kehtestatud piiranguga. Vaidlusalune detailplaneering ei ole kooskõlas Valga linna üldplaneeringuga ning kaebaja talub äritegevust naaberkinnistul suuremas mahus kui seda on üldplaneeringuga ette nähtud.

Valga Linnavalitsus ei järginud detailplaneeringu koostamisel Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määrust nr 36 ja 29.04.1996 määrust nr 120, ärilisel eesmärgil kasutatavate hoonete projekteerimisele, ehitamisele ja ehitusjärelvalvele täiendavaid nõudmisi esitavad EhS sätteid, maakatastriseadust ja Vabariigi Valitsuse 29.10.2008 määrust nr 155 „Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“. Nende õigusaktide arvestamata jätmisest tulenevad paljud õigusrikkumised vaidlustatud detailplaneeringus. Hoolimata korduvatest nõudmistest Valga Linnavalitsusele tagada ehitusjärelvalve protsessis kõrvalhoone-sauna vastavusse viimine ehitusloas ja selle aluseks olevas ehitusprojektis fikseeritud tehniliste andmetega, keeldub Valga Linnavalitsus õigusvastaselt seda tegemast.

Tuvastamisnõuete esitamise põhjendatud huviks on soov esitada vastustaja vastu kahjunõue. Põhjendatud huvi ei tulene hoonetest eraldi, vaid kogu kompleksist, millega kahjustatakse kaebaja elutingimusi ja kinnistu väärtust.

4. Valga Linnavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata. Sauna ehitamine on toimunud kooskõlas kehtiva õigusega, mistõttu ei saa nõustuda väitega, et linnavalitsus ei ole teostanud ehitamise üle järelevalvet. 2007. a tekkis kahtlus, et ehitamisel on olnud kõrvalekaldeid, misjärel nõuti mõõdistusprojekti esitamist ja kasutusloa olemasolu. Ka kasutusloa väljastamine on järelevalve teostamine. PlanS ei nõudnud vaidlusalusel kinnistul üksikelamu püstitamiseks detailplaneeringu koostamist juhul, kui kohalik omavalitsus annab nõusoleku hoonestuse vahele jäänud krundile üksikelamu püstitamiseks ja ehitamine kooskõlastatakse naaberkinnistu omanikega.

Vastustaja on jätnud küll ehitamise naabritega kooskõlastamata, kuid see ei muuda elamu ehitamist õigusvastaseks. Kooskõlastamine ei tähenda seda, et naaber peab ehitamisega nõus olema, vaid sisuliselt tähendab see ehitamisest informeerimist. Kaebaja oleks pidanud ise mõistliku aja jooksul astuma samme selleks, et välja selgitada, kas naabril on ehituse alustamiseks vajalikud dokumendid olemas. Kuna kaebaja seda ei teinud, siis võib eeldada, et ta oli ehitamisega nõus. Projekteerimistingimuste väljastamata jätmine ei muuda ehitamist õigusvastaseks.

Kaebaja ajab segamini selle, et eelprojekt ja nn lõplik ehitusprojekt ei pea olema identsed, sest lõplik ehitusprojekt valmibki kohaliku omavalitsuse ja ehitada sooviva isiku koostöös. Elamu ehitamine toimus aga nn elamu lõpliku ehitusprojekti alusel. Seega vastab ehitusprojekt EhS-s sätestatud nõuetele. Kuna elamu ehitamise puhul ei tekitata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 mõistes keskkonnale olulist kahju, samuti ei mõjutanud ehitusloa väljastamine Natura 2000 võrgustiku ala, siis ei olnud vastustajal õigust nõuda keskkonnamõjude hindamise koostamist.

Seoses vaidlusaluses elamurajoonis ehitiste korruselisusega jätab kaebaja tähelepanuta asjaolu, et Valga linna üldplaneering kehtestati linnavolikogu 25.05.2007 määrusega nr 6. Seega ei kehtinud ehitusloa väljastamise ajal, s. o 16.10.2006,Valga linna üldplaneering ning sellest ei saanud ehitusloa väljastamisel juhinduda. Kõik tuleohutusnõuded, mis on kehtestatud majandusja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määruse nr 70 §-s 8, on täidetud ehitusprojektis. Ehitusluba väljastati elamu ehitamiseks ehitusprojekti alusel, mitte aga eelprojekti alusel.

Ehitusprojektile võib eelneda mitu eelprojekti ja seda põhjusel, et kohalik omavalitsus ei pruugi nõustuda kõikide eelprojektis esitatud lahendustega. Kaebajal puudub põhjendatud huvi 16.10.2006 korralduse 94 õigusvastasuse tuvastamiseks. Ekslik on kaebaja väide, et vastustajal on täitmata EhS § 33 lg 2 p-st 2 tulenev kohustus. Ehitusprojekti registreerimata jätmine pole rikkumine, mis muudaks kasutusloa väljastamise õigusvastaseks. Kui vastustaja oleks kasutusloa väljastamise menetluse käigus avastanud, et ehitamine pole toimunud kooskõlas ehitusprojektiga, siis poleks elamule kasutusluba väljastatud.

Alusetu on väide, et elamu kasutusloale märgitud kasutusotstarve ei vasta tegelikule kasutamisviisile. Kuna kodumajutusteenust võib osutada ehitises, mille kasutusotstarve on elamu, siis ei pea elamu ehitusprojektis ning kasutusloas kajastuma sellise teenuse osutamine (majandusja kommunikatsiooniministri 26.11.2002 määruse nr 10 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ § 1 lg 3). Valga Linnavalitsuse ametnikud on kahel korral käinud kontrollimas xxx elamu vastavust seaduse nõuetele. 25.03.2008 elamu ülevaatuse käigus leiti, et ehitis ei vasta tuleohutusnõuetele, sest puudub tuletõkkeuks.

Kinnistu omanikule anti tähtaeg puuduste likvideerimiseks ja puudused likvideeriti tähtaegselt. Teine elamu ülevaatus toimus 09.07.2008, mil tuvastati, et elamu vastab seaduses sätestatud nõuetele, kuid omanikule tehti märkus viimistluse puudulikkuse kohta, mis likvideeriti enne kasutusloa väljastamist. Kõikide EhS-s nõutud dokumentide olemasolu kontrollitakse enne kasutusloa väljastamist. Vastustaja kasutuses oleva digitaalse mõõdistuse andmetel ei ole Xxx kinnistu omanik pinnast tõstnud selliselt, et sadevesi voolaks Xxx kinnistule.

Lisaks voolab osa sadeveest kraavi kaudu x tänava äärsesse sadevete kanalisatsiooni. Lõuna-Eesti Päästekeskus on 25.03.2008 objekti ülevaatusel kinnitanud, et hoone otsasein, mis on Xxx pool, on ehitatud tuletõkkeseinana. Vastustajal pole põhjust kahelda Lõuna- Eesti Päästekeskuse esitatud andmete õigsuses, sest tegemist on oma ala spetsialistidega. Kuna vaidlusalune korraldus nr 222 on Valga Linnavalitsuse poolt kehtetuks tunnistatud, siis puudub põhjendatud huvi selle õigusvastasuse tuvastamiseks. Suletud netopinna suurus ei oma kodumajutusteenuse osutamise registreerimisel majandustegevuse registris tähtsust, sest kodumajutusteenuse osutamine ei nõua katastriüksuse sihtotstarbe muutmist elamumaast ärimaaks.

Valga Linnavalitsuse 02.09.2009 korraldus nr 266 on seaduslik ning põhjendatud ja ükski kaebaja esitatud ebamäärane viide oma subjektiivsete õiguste rikkumise kohta ei saa olla vaidlusaluse haldusakti tühistamise aluseks. Vaidlusalune detailplaneering on kooskõlas Valga linna üldplaneeringuga. Kodumajutus ei eelda ärihoone ja ärimaa olemasolu, mistõttu ei saa seda käsitleda äritegevusena. Kodumajutus võib toimuda ka elamus. Kolmas isik kasutab elamut vastavalt ehitusloas määratud sihtotstarbele. Projekteerimistingimuste ja ehituslubade väljastamisel teostab kohalik omavalitsus ulatuslikku diskretsiooniõigust, mistõttu ei saa kaebaja taotleda kohtult, et kohus kohustaks vastustajat tagama 6 kuu jooksul kinnistu Xxx kõrvalhoone-sauna viimise vastavusse ehitusloas ja ehitusloa aluseks olevas projektis fikseeritud tingimustega ja katusekalde osas selle elurajoonis arhitektuuriliselt tavapärase katusekalde nurgaga.

Puudub ka reaalne vajadus kohustamiskaebuse esitamiseks, sest vastustaja on kohustatud kontrollima ehitise vastavust kehtestatud nõuetele sõltumata sellest, kas teda kohustatakse selleks või mitte.

5. Kolmas isik Aare Järve on ka Xxx kinnistul kodumajutusteenust pakkuva OÜ Järve Grupp esindaja.

A. Järve leidis, et S. Reiljani kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna vaidlustatud õigusaktid ning toimingud ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ja huve. Kaebaja väited tema kinnistu väärtuse väidetava vähenemise, turvalisuse kadumise, tulevaste liiklusprobleemide, kommunikatsioonide toimimise halvenemise jms kohta on oletuslikud ning ei saa olla aluseks kaebuse rahuldamisele.

Arusaamatuks jäävad kaebaja viited väidetavatele seaduserikkumistele ehitusloa väljaandmise ning ehitusjärelevalve menetluse käigus. Ehitusloa kehtetuks tunnistamise alused on ammendavalt loetletud EhS §-s 28 ning kolmandale isikule välja antud ehitusloa puhul selliseid asjaolusid ei esine. Põhiseaduse § 9 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed ning seega on nii kolmandal isikul kui ka kaebajal võrdsed õigused neile kuuluvat omandit kasutada.

6. Kaasatud isik Päästeamet ei pidanud kaebust põhjendatuks. Päästeametile esitatud elamu projekt on heaks kiidetud 12.02.2008. Võttes arvesse, et tegemist on olemasoleva hoonega, on projektis antud üks lahendusvariantidest tuleohutuse tagamiseks. Reaalselt valmis ehitatud elamus ei ole võimalik tuletõkkeseinade nõuete täitmist kontrollida, kuna esitatud materjalidest ei ole tuvastatav ehitamise käigus kogutud tehniline dokumentatsioon. Konstruktsiooni ja avatäidete (akende ja uste) ning tuletõkkevõõba (Holz Prof) nõuetekohase ehitamise ja paigalduse kontrollimine peale ehitise valmimist eeldab konstruktsioonide avamisi ning uuringute tegemist, mida on võimalik teha ehitiste ekspertiisi käigus.

7. Kaasatud isik Valga maavanem märkis, et Valga Linnavalitsus esitas Xxx ja selle lähiümbruse detailplaneeringu Valga maavanemale järelevalve teostamiseks 15.10.2008. Tulenevalt PlanS § 23 lg 3 p-st 5 toimus vaidlevate osapoolte ärakuulamine maavalitsuses 28.11.2008. Arutelul lepiti kokku, et vastuväidete käsitlemisel lähtutakse S. Reiljani 19.06.2008 Valga Linnavalitsusele esitatud kirjalikest seisukohtadest. Kuna vaidlevad osapooled arutelul kokkulepet ei saavutanud, edastas maavanem oma kirjalikud seisukohad

S. Reiljanile 12.12.2008 kirjaga nr 9-12/4622 ja tagastas detailplaneeringu Valga Linnavalitsusele puuduste kõrvaldamiseks. Valga Linnavalitsus tegi detail-planeeringusse parandused ja täpsustused ning esitas selle järelevalve teostamiseks 05.06.2009. Valga Maavalitsuses vaadati läbi Xxx detailplaneeringu materjalid ning tuvastati, et Valga Linnavalitsus on detailplaneeringus puudused kõrvaldanud. Lähtudes PlanS § 23 lg-st 6 andis maavanem Valga linna Xxx ja selle lähiümbruse detailplaneeringule heakskiidu ning tegi ettepaneku selle kehtestamiseks. Valga maavanem on vastavalt seaduses sätestatud pädevusele teostanud järelevalvet

S. Reiljani korduvates avaldustes toodud asjaolude kohta seoses Xxx ja selle lähiümbruse detailplaneeringu järelevalve läbiviimise küsimuses ja leidnud, et Valga Linnavalitsuse üksikaktid on seaduslikud.

HALDUSKOHTU LAHEND

8. Tartu Halduskohus rahuldas 31.05.2010 otsusega kaebuse osaliselt, tunnistas õigusvastaseks Valga Linnavalitsuse 16.10.2006 korralduse nr 94 ja 16.07.2008 korralduse nr 222, tühistas Valga Linnavalitsuse 02.09.2009 korralduse nr 266 ja mõistis Valga Linnavalitsuselt S. Reiljani kasuks välja menetluskulu 410 krooni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja toodud asjaolud käsitletavad põhjendatud huvina Valga Linnavalitsuse toimingute õigusvastasuse tuvastamise suhtes. Kavatsust tulevikus esitada kahju hüvitamise kaebus on kohtupraktikas aktsepteeritud põhjendatud huvina tuvastamiskaebuse esitamisel.

Halduskohus ei ole pidanud võimalikuks kaebust selle nõude osas lugeda ilmselgelt perspektiivituks. Selle tõttu tuleb kaebaja nõue lahendada sisuliselt. Isiku põhjendatud huvi ei saa olla aga kaebuse rahuldamise aluseks. Halduskohtule ei ole kaebaja poolt esitatud ühtegi tõendit, et kaebaja oleks aastatel 2004- 2007 pöördunud vastustaja poole seonduvalt Xxx kinnistule sauna ehitamise üle ehitusjärelevalve teostamise vajadusega ja et vastustaja oleks jätnud õigusvastaselt kaebaja pöördumistele reageerimata. Samuti puuduvad tõendid kaebaja poolt sauna väidetava kasutamise küsimuses vastustaja poole pöördumise kohta 2004-2007.

Seega puudub kaebajal isiklik puutumus vastustaja väidetava tegevusetusega vaidlusalusel perioodil. Tehnilise Järelevalve Ameti 06.11.2008 vastusega kaebaja 14.08.2008 avaldusele on tõendatud, et kaebajal on isiklik puutumus ehitusloaga nr 13, kuna täitevvõimu poolt on tuvastatud mitmeid puudusi sauna ehitamiseks väljastatud ehitusloa menetluses. Kaebaja on ehitusloa nr 13 ja vastustaja tegevusetuse vaidlustamisel tuginenud samadele asjaoludele. Vastustaja on osundanud, et sauna ehitamise üle asuti järelevalvet teostama pärast seda, kui linnavalitsusele laekus 2007. a informatsioon, et sauna ehitamisel on olnud kõrvalekaldeid.

Seejärel nõuti mõõdistusprojekti esitamist ja sauna kasutusloa olemasolu. Seega ei ole vastustaja olnud vähemalt kaebaja poolt osundatud perioodi alguses ja lõpus tegevusetu. Tõendatud on, et vastustaja väljastas EhS § 59 lg-s 1 nimetatud load ja informatsiooni laekumisel asus teostama ka ehitise nõuetele vastavuse kontrollimist. Seega puudub alus vastustaja tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Selle toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei saa aidata kaebajat õiguste teostamisel või kaitsmisel tulevikus. Saunale kasutusloa väljastamise menetluses on vastustaja kohustatud kaaluma ja arvestama ka kaebajaga seonduvate naabrusõigustega ja kontrollima ehitise nõuetele vastavust.

EhS § 34 lg 1 p-d 5 ja 8 sätestavad, et kasutusluba ei anta, kui kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt ei vasta nõuetele või kui ehitis ei vasta õigusaktis sätestatud nõuetele. Projekt ja ehitis ei vasta nõuetele ka siis, kui ehitis või selle projektikohane kasutamine kahjustaks ebamõistlikult kolmandate isikute õigusi (vt Riigikohtu 10.10.2003 lahend nr 3- 3-1-62-03). Samuti on Riigikohus 14.05.2002 lahendis nr 3-3-1-25-02 rõhutanud, et just ehitusloa tühistamine saab olla aluseks täiendavate õiguskaitsevahendite rakendamisele.

Kaebaja on selle võimaluse sauna ehitusloa puhul minetanud. Kuna vastustaja teostab käesoleval ajal ehitusjärelevalvet saunale kasutusloa väljastamise menetluse raames, ei ole vastustaja seoses ehitusjärelevalvega õigusvastaselt tegevusetu, mille tõttu puudub alus selle nõude osas kaebuse rahuldamiseks halduskohtumenetluse seadustik (edaspidi HKMS) § 26 lg 1 p 6 alusel.

9. Valga Linnavalitsuse 16.10.2006 korraldus nr 94 ehitusloa väljastamise kohta on vastuolus PlanS § 3 lg 2 p-ga 1 (06.04.2006-26.03.2007 kehtinud redaktsioonis), kuna elamu ehitamiseks oli vajalik detailplaneeringu kehtestamine ja PlanS § 9 lg 10 p 2 ei andnud vastustajale õiguslikku alust vaidlusaluse korralduse andmiseks, sest ehitamist ei kooskõlastatud kaebajaga. Seega rikub vaidlusalune ehitusluba (s. t korraldus ja ehitusluba) kaebaja kui naabri subjektiivseid õigusi. Ehitusluba ei muuda õiguspäraseks ka asjaolu, et Valga Linnavalitsuse 02.05.2007 korraldusega algatati Xxx ja selle lähiümbruse detailplaneering ja 07.05.2008 korraldusega nr 161 võeti detailplaneering vastu. Detailplaneeringu algatamine ja vastuvõtmine on menetlustoimingud ning ei oma kehtiva haldusaktiga võrreldavat siduvat toimet. Samuti ei saa need menetlustoimingud kellelgi tekitada haldusaktiga võrreldavat õiguspärast ootust algatatud planeeringulahenduse lõplikuks realiseerumiseks. Õigusvastane haldusakt rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, mille tõttu on kasutusluba ehitusloa õigusvastasuse tõttu õigusvastane. Tõendatud ei ole kaebaja väide, et ehitamine toimus eelprojektide, mitte ehitusprojekti alusel. Eelprojekti ja ehitusprojekti erinevus ei saa olla aluseks kaebuse rahuldamisele. EhS § 24 lg 1 p 9 kohaselt ei ole tuleohutuskujasse ehitamine käsitletav olulise keskkonnamõjuna, mis muudaks keskkonnamõju hindamise kohustuslikuks. Seetõttu ei ole ehitusja kasutusluba õigusvastane olulise keskkonnamõju hindamata jätmise tõttu.

10. Kuigi Valga Linnavalitsuse 15.02.2010 korraldusega nr 52 tunnistati kehtetuks 16.07.2008 korraldus nr 222 ja 16.07.2008 kasutusluba nr 12-08, on kaebajal kahju hüvitamise nõude esitamise motiivil põhjendatud huvi kohtult taotletava konstateeringu suhtes, mille tõttu puudub alus selle nõude osas menetluse lõpetamiseks.

Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et Xxx elamule ehitusja kasutusloa menetluses eiras vastustaja põhimõtet, mille kohaselt peab kohalik omavalitsus jälgima, et ehitatakse ehitusprojekti tingimustel. Ehitusprojekti muudatuste kooskõlastamine tähendab ehitusloa muutmist. Vastustaja ei ole halduskohtule esitatud ühtegi tõendit ehitusloa tingimuste muutmise kohta vastustaja poolt. Kuna A. Järve elamu eelprojektis on tehtud muudatusi võrreldes elamu projektiga, mida ei ole vastustaja poolt EhS sätestatud korras kooskõlastatud, siis on kaebaja õigustatult osundanud puudustele vastustaja poolt läbiviidud haldusmenetluses.

Samas puudub alus kasutusloa õigusvastaseks tunnistamiseks seoses kaebaja poolt osundatud EhS § 33 lg 2 p-ga 2, kuna elamu projekt oli vastustajal kasutusloa väljastamise ajal olemas. Linnavalitsuse ametnik tõestas 06.08.2008 projekti tiitellehe valguskoopia õigsust ja linnavalitsus on samal kuupäeval väljastanud kaebajale kaebaja poolt teabenõudega nõutud Xxx kasutusloa väljastamise aluseks olnud dokumendid 52-l lehel. Asjas kogutud tõenditega ei ole vastustaja kummutanud kõiki kaebaja poolt esitatud väiteid tuleohutusnõuete mittejärgimise kohta seonduvalt elamu ehitusja kasutusloaga.

Pädevad täitevvõimu ametkonnad ei ole tuvastanud, et tuleohutusnõuded on täidetud teiste meetmetega, nagu väidab alusetult vastustaja. Kuna elamu kasutusluba ei sisalda kaalutlusi tuleohutusnõuete osas, siis on selles osas tegemist kaalutluseveaga haldusaktiga, mille tõttu tuleb tuvastada elamu kasutusloa õigusvastasus. Vastustaja poolt viidatud valminud ehitise ülevaatuse aktid 25.03.2008 nr 8-01, 09.07.2008 nr 8-01-1 ei tõenda, et vaidlusaluse hoone sein, mis on Xxx pool, on ehitatud tuletõkkeseinana. Lõuna-Eesti Päästekeskuse 25.03.2008 teatisega on tõendatud, et hoone otsasein, mis on Xxx pool, on ehitatud tuleohutusseinana.

Puitlaudis on töödeldud tulekaitse vahendiga Holz PROF ja hoonele võib väljastada kasutusloa pärast pööningu-korruse ukse paigaldamist. Vaidlusaluseks küsimuseks on asjaolu, kas hoone otsasein on ehitatud tuleohutusseinana. Vastustaja ja komas isik ei ole kummutanud kaebaja esitatud asjaolu, et kolmas isik on tulekaitse vahendi kandnud värvitud laudisele. Kuna tõendatud on, et tulekaitse vahendit ei kasutatud sertifikaadi nõuete kohaselt, siis ei ole elamu otsasein ehitatud tuleohutusseinana. Seega on vaidlusalune kasutusluba õigusvastane ja kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuv, sest elamu on ehitatud kaebaja naaberkrundil olemasolevate hoonete 8-meetrisesse kujasse.

Sellega on eiratud Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 § 19 lg-id 2 ja 3 ning standardit, mis nõuab tuleohutuskuja lahendamist tuletõkkeseinana. Seega ei ole tagatud tuletõkkeseina tulepüsivusnorm EI-30 seina mõlemalt poolelt. Samuti ei tõenda halduskohtule esitatud tõendid ehitamise käigus teostatud tegevuste kohta tuleohutusnõuete järgimist. Vastustaja ei ole halduskohtule esitanud tehnilist dokumentatsiooni, mille alusel saaks kohus kummutada kaebaja väited. Kontrollitav ei ole konstruktsiooni ja avatäidete nõuetekohane ehitamine ega ka tuletõkkevaaba nõuetekohane kasutamine.

See on vastuolus EhS § 33 lg 2 p-ga 3. Elamu kasutusluba ei ole õigusvastane motiivil, et elamut ei kasutatud kasutusloale märgitud kasutamisviisi kohaselt. Praeguseks on elamu kasutusluba kehtetuks tunnistatud ja elamut kasutatakse uue kasutusloa alusel. Kasutusluba on selles osas kooskõlas majandusja kommunikatsiooniministri 26.11.2002 määruse nr 10 § 1 lg-ga 3. Kasutusluba on väljastatud kooskõlas Valga linna ehitusmääruse § 7 lg-tega 1 ja 5. Puudub vastuolu sama paragrahvi lg-ga 4, mis on tõendatud geoalusega. Hoone korruselisus ei ole vastuolus üldplaneeringuga.

Kaebaja ei ole korruselisusega seonduvalt subjektiivsete õiguste riivet täiendavalt välja toonud, mille tõttu ei saa ka see asjaolu olla aluseks kaebuse rahuldamisele. Elektripaigaldise vastavust õigusaktidele ja tehnilistele nõuetele tõendab elektripaigaldise tehnilise seisukorra akt. Kasutusloa väljastamiseks ei ole objektiivse õigusega määratletud erinevaid nõudeid võrreldes ehitusloa väljastamisega. HKMS § 26 lg 1 p-st 3 tuleneva volitusnormi alusel tuleb Valga Linnavalitsuse 16.07.2008 korraldus nr 222 tunnistada õigusvastaseks.

11. Kaebaja vaidlustatud toiming, Valga Linnavalitsuse poolt A. Järve Grupp OÜ kodumajutusteenuse osutajana majandustegevuse registris registreerimine ei ole kaebuses toodud motiividel toimingu teostamise aja ega ka kaebuse halduskohtule esitamise aja seisuga õigusvastane, sest toimingu ajal kehtis Valga Linnavalitsuse 16.07.2008 korraldus nr 222 ja vastustajal puudusid alused toimingu tegemisest keeldumiseks. Vastustaja ei ole elamu kasutusluba tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistanud. Nimetatud toiming ei riku kaebuses toodud motiividel kaebaja subjektiivseid õigusi, mille tõttu tuleb kaebus selle nõude osas rahuldamata jätta. Vaidlusaluse toimingu teostamise eelduseks ei olnud detailplaneeringu kehtestamine. Õigusvastane ei ole kodumajutusteenuse pakkumine äriühingu poolt. Majandusja kommunikatsiooniministri 19.10.2005 määruse nr 128 § 54 kehtestab nõude, et majutusettevõte peab olema füüsilise isiku valduses. Füüsiline isik võib jääda majutusettevõtte valdajaks ka siis, kui ta annab juriidilisele isikule õiguse osutada seal majutusteenust. Viidatud säte ei keela olukorda, kus majas elab füüsiline isik samal ajal, mil juriidiline isik osutab seal kodumajutusteenust. Kaebaja poolt kaebuses avaldatud kartused ei andnud vastustajale alust toimingu tegemisest keeldumiseks.

12. Riigikohus on rõhutanud, et isik, keda detailplaneering puudutab otseselt ja intensiivsemalt kui ülejäänud üldsust, tuleb kaasata planeerimismenetlusse isiklikult ning tema teavitamisel ei ole piisav pelgalt üldiste infokanalite kasutamine (vt nt Riigikohtu 23.04.2008 otsus nr 3-3-1-12-08). Seda nõuet kaebaja puhul ei järgitud, samas on tõendatud, et kaebaja osales 2008 kevadest detailplaneeringu menetluses. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et ulatusliku diskretsioonilisuse tõttu on planeeringute, sealjuures detailplaneeringute kohtulik kontroll oma ulatuselt piiratud.

Kohtul ei ole pädevust anda sisulist hinnangut planeeringulahenduste sobivusele või otstarbekusele selles osas nagu näiteks planeeritavate hoonete kõrgus ja planeeringuala asustustihedus, parkimiskohtade piisavus, liikluse korraldamine planeeringualal ja selle ümbruses. Käesoleva asja raames hindab kohus kehtestatud planeeringu kooskõla kehtiva õigusega. Valga Linnavalitsuse 02.09.2009 korraldus nr 266 on vastuolus haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 56 lg-ga 3 ja formaalselt õigusvastane, kuna korralduses ei ole ühegi lausega põhjendatud, millistel põhjustel linnavalitsus eelistab kehtestatud lahendust kaebaja poolt pakutud lahendusele.

Kaebaja vastuväited olid selles planeerimismenetluses kesksel kohal ning põhjendus vastuväidete mittearvestamise kohta oleks põhimotiivina pidanud korralduses kindlasti sisalduma. Võimalik ei ole kontrollida, millised olid haldusorgani tegelikud kaalutlused otsuse tegemisel. Seetõttu tuleb Valga Linnavalitsuse 02.09.2009 korraldus nr 266 tühistada. Vaidlusaluse detailplaneeringu üheks eesmärgiks on seadustada ilma kaebaja kui naabri nõusolekuta kaebaja hoonete tuleohutuskujasse ehitatud saun ja elamu. Kaebaja kui naabri õigusi on vastustaja poolt eiratud ka vaidlusaluse detailplaneeringu menetlusse kaasamata jätmisega.

Kaebaja õigused on kõige intensiivsemalt riivatud seoses tuleohutuse tagamiseks ettenähtud lahendusega. Vaidlusalune korraldus ja muud halduskohtule esitatud tõendid ei sisalda vastustaja kaalutlusi, miks on planeeringus loobutud tulemüüri rajamise kohustusest hoonete puhul, kus tuleohutuskujad naaberkinnistu Xxx hoonetega jäävad lubatust väiksemaks. Kohus tuvastas tuleohutusnõuete järgimiseks ebapiisava tehnilise lahenduse elamu puhul. Halduskohtule ei ole vastustaja poolt esitatud tõendeid, mille alusel saaks kohus olla veendunud, et Lõuna-Eesti Päästekeskuse 18.01.2008 kirjas esitatud tulemüüri rajamise nõue on võimalik saavutada teiste tehniliste lahendustega.

Ka Päästeamet on seisukohal, et tule leviku võimalus on suurem kinnistu piirile ehitatud Xxx ehitistelt, kuna tuleohutuskuja 8 m laieneb täielikult Xxx kinnistule. Selle tõttu on täiendavaks tuleohutuse suurendamiseks ehk tule leviku takistamiseks otstarbekas rajada tuletõkkesein Xxx kinnistu piiril asuvatele hoonetele. Toimiku materjalide kohaselt on Xxx hoonetele väljastatud nii ehituskui ka kasutusload. Kui vaidlusaluse detailplaneeringuga soovitakse seadustada Xxx kinnistule ehitatud hooneid, siis ei ole vastustaja tuleohutuse lahenduse kaalutlused detailplaneeringu 8. alajaotises kontrollitavad ja haldusakt tuleb lugeda selles osas õigusvastaseks.

Vaidlustatud haldusakt on õigusvastane kaebaja kaasamise nõude täitmata jätmise tõttu, kuid kaebaja poolt välja toodud minetused ei ole sellised, mis annaksid iseseisva aluse haldusakti tühistamiseks. Valga maavanem ei käitunud detailplaneeringu menetluses kaebaja õigusi rikkuvalt, mille tõttu ei kuulu haldusakt ka sel alusel tühistamisele. Maavanem ei pidanud tema poolt teostatud menetlustoimingute kohta andma haldusakte. Maavanema otsustuste motiivid on kontrollitavad ja vormistatud nõuetekohaselt. Detailplaneeringu peamine eesmärk ei ole samuti määratud õigusvastaselt.

Asjas kogutud tõendite alusel ei ole võimalik veenduda, et olemasolevate ja alustatud hoonete ehitistealust pinda ei ole näidatud tegelikust oluliselt väiksemana. Näiteks sauna kohta on halduskohtule esitatud erinevaid dokumente. Saunale kasutusloa väljastamise menetlus käib ja olemasolevate tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada üheselt ehitusalust pinda ja seda, kas neljanda planeeritava hoone ehitusalune pind võib olla suurem kui 53 m2 või mitte. Seetõttu ei ole kontrollitav planeeringu 5. alajaotis maksimaalse ehitusaluse pinna ja planeeritava uue hoone ehitusaluse pinna osas.

Sadevete ärajuhtimise küsimus on lahendatud nõuetekohaselt. Planeering ei kuulu tühistamisele ka katastriüksuse sihtotstarbe motiivil, kuna vastava haldusakti üle on vaidlus Tartu Halduskohtu menetluses. Olulise keskkonnamõju hindamata jätmine ei ole planeeringu tühistamise aluseks.

13. Kaebajale ei saa Advokaadibüroo Tark & Co 30.09.2008 arve alusel õigusabikulu välja mõista, kuna ükski advokaat ei ole esindajana menetluses osalenud. Kaebuse on allkirjastanud kaebaja, mitte advokaat, seega ei saa käsitleda seda kulu menetlusosalise esindaja kuluna vastavalt HKMS § 83 lg 4 p-le 1. Kaebaja taotlusel on halduskohtu 19.02.2009 protokollilise määrusega halduskohus lubanud menetlusse kaebaja x Janno Reiljani tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §

218 lg 1 p-i 5 alusel, mitte J. Reiljani kui ettevõtja. TsMS § 218 lg 1 p 5 ei anna alust kaebaja x kui lepingulise esindaja õigusabi kulude väljamõistmiseks, kuna tegemist ei ole TsMS § 218 lg 1 p-s 1 ja 2 nimetatud isikuga.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

14. S. Reiljan esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 31.05. 2010 otsuse osaliselt, halduskohtu poolt rahuldamata jäetud nõuete osas ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada täielikult. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kaebajal võimalik esitada kirjalikke tõendeid oma pöördumiste kohta Valga Linnavalitsuse poole Xxx kõrvalhoone-sauna ehitamisega seotud küsimustes. Halduskohus hindas valesti faktilisi asjaolusid, kuna ei ole põhjendanud seisukohta, millega välistatakse kaebaja pöördumine Valga Linnavalitsusse Xxx kõrvalhoone-sauna ehitamisega seotud küsimustes. Halduskohus hindas valesti ka kodanike ja kohaliku omavalitsuse suhtlemise reaalseid vorme ja nende rakendumise järjekorda. Kaebaja pöördus Valga Linnavalitsusse suuliste avaldustega ja päringutega aastatel 2005-2007 ja eeldas heauskselt, et linnavalitsuse ametnikud asuvad suuliste avalduste alusel Xxx kõrvalhoone-sauna ehitamisega seotud olukorda neile seadusega pandud ehitusjärelvalve kohustuse täitmiseks kontrollima ja kinnistu omanikult ehitustegevuses seaduste täitmist nõudma. Halduskohtu poolt on ebaõige toetuda üksnes Valga Linnavalitsuse paljasõnalistele väidetele nagu ei oleks kaebaja suuliste avaldustega linnavalitsuse poole pöördunud. Halduskohus on kaebaja selgitusi vastustajaga suhtlemise iseloomu ja selle konkreetsete põhjuste kohta valesti hinnanud, s. h kaebaja poolt kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid ebaõigesti arvestamata jätnud. Seetõttu on haldus-kohtu järeldus, et kaebajal puudub isiklik puutumus vastustaja väidetava tegevusetusega vaidlusalusel perioodil, otseses vastuolus tegelike asjaoludega ja esitatud tõenditega. Väär on vastustaja väide, et pärast 2007 saadud informatsiooni kõrvalekallete kohta Xxx sauna ehitamisel nõudis Valga Linnavalitsus mõõdistusprojekti esitamist. Halduskohtupoolne menetlusnõuete rikkumine seisneb selles, et kohus ei nõudnud vastustajalt selle väite dokumentaalset tõendamist. Tegelikkuses nõudis linnavalitsus

A. Järvelt mõõdistusprojekti esitamist alles 10.10.2008 kirjaga nr 9-1.2/4-72 pärast seda, kui kaebaja oli 25.09.2008 esitanud kaebuse halduskohtule. Lähtudes kaebaja põhjendatud huvist esitada kahjunõue seoses vastustaja tegevusetusega kõrvalhoone-sauna ehitusjärelevalves, on linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamisel suur tähtsus kaebaja õiguste kaitsmisel ja teostamisel tulevikus. Vastustaja jättis ehitamise alustamise vastavuse ehitusprojektile õigusvastaselt tegemata. Sellega lõi ta tingimused kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuvaks ehitustegevuseks Xxx kõrvalhoone-sauna puhul.

Vastustaja jättis lubatust suurema ehitisealuse pinnaga ehitise püstitamise õigusvastaselt peatamata ning tegevusetus ehituse alustamise järelvalves rikub jätkuvalt kaebaja õigusi. 2004-2007 ei taganud vastustaja Xxx kõrvalhoone-sauna ehitamist vastavalt ehitusloas ja selle aluseks olevas ehitusprojektis määratud sihtotstarbele ja tehnilistele andmetele. Valeks tuleb tunnistada halduskohtu poolt EhS kohaldamine vastustaja ehitusjärelvalve kohustuse osas. Vastustaja tegevusetus ehitusjärelvalves tuleb tunnistada õigusvastaseks, kuna see võimaldas kõrvalhoone-sauna asemel püstitada ligikaudu 1,5 korda suurema eluhoone.

Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-84-04 jõudnud seisukohale, et EhS § 34 lg 1 kohaselt ei saa kohalik omavalitsus anda kasutusluba ehitisele, mis ei vasta ehitusprojektile, mille alusel on antud ehitusluba. Muudatusi ehitusloas ja selle väljastamise aluseks olnud ehitusprojektis fikseeritud tehnilistest andmetest peab menetlema ehitusloa muutmise haldusmenetlusega. See eeldab ka uute projekteerimistingimuste kooskõlastamist naabritega ja kehtestamist. Halduskohus kohaldas valesti EhS § 34 lg 1 p-e 5 ja 8. Asjaolu, et ehitusloa vaidlustamise võimalused on minetatud, ei muuda selle aluseks olevat nõuetele mittevastavat projekti nõuetele vastavaks.

Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis rahuldamata kaebaja taotluse Valga Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks. Xxx kinnistu kõrvalhoone-sauna omanik ei ole taotlenud ehitusloa ja selle aluseks oleva ehitusprojekti muutmist. Vastustaja ei ole ehitusloa muutmise protsessi algatanud, läbi viinud ja uut muudetud tehniliste andmetega ehitusluba välja andnud. Järelikult peab kõrvalhoone-saun vastama ehitusloaga ja selle aluseks oleva ehitusprojektiga määratud tehnilistele andmetele, aga ei vasta. Halduskohtu otsustus eristada kaebaja kohtukulude käsitlemisel kaebaja esindajat

J. Reiljanit kui füüsilisest isikust x ja J. Reiljanit kui FIE-d on antud materiaalõiguse normi mittepuutuv ja õigusvastane. HKMS § 83 lg 4 p 1 ei eelda, et menetlusosaliste esindajate või nõustajatena käsitletakse kaebaja kulude puhul ainult lepingulisi esindajaid ja nõustajaid. Kaebaja ja tema x vahel on sõlmitud leping, mille alusel õigusabi osutatakse, kuid selle lepingu esitamise kohustust ei saa olla, sest Eesti õigussüsteemis tunnustatakse ka suulist lepingut. Halduskohus jättis tähelepanuta HKMS § 83 lg 4 p 1 kohaldamise seisukohalt tähtsad faktilised asjaolud ja kohaldas sellest tulenevalt valesti materiaalõiguse normi. Halduskohus kohaldas ebaõigesti TsMS §-i 218. TsMS § 218 lg 1 ei anna alust nõuda, et FIE-na oma tulusid ja kulusid deklareerival x peaks olema juriidiline haridus TsMS § 218 lg 1 p-de 1 ja 2 tähenduses. Samuti ei eelda viimati nimetatud sätted, et juriidilise haridusega isik saab lepingulise esindajana esineda ainult ettevõtjana.

TsMS § 218 lg 1 kohaldamine halduskohtu poolt on konkurentsivabadust piirav ja seega vastuolus konkurentsiseaduse mõtte ja kirjatähega ning rikub kaebaja põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi.

15. Apellatsioonkaebuse esitas ka Valga Linnavalitsus, paludes tühistada Tartu Halduskohtu 31.05.2010 otsuse osas, millega halduskohus rahuldas S. Reiljani kaebuse ja teha selles osas uus otsus, millega jätta kaebus täielikult rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud S. Reiljani kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas halduskohus valesti tõendeid ning kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et Valga Linnavalitsuse 16.10.2006 korraldus nr 94 on vastuolus PlanS § 3 lg 2 p 1 (06.04.2006-26.03.2007 kehtinud redaktsioonis).

Naaberkinnistu omanikuna pidi kaebaja nägema, et Xxx kinnistul toimub ehitustegevus ja mõistliku inimesena eeldama, et linnavalitsus on väljastanud naaberkinnistu omanikule ehitamiseks ehitusloa. Vastupidine seisukoht võimaldaks isikutel kuritarvitada oma passiivse käitumisega protsessiõigusi. Kaebaja vaidlustas temaga projekteerimistingimuste kooskõlastamata jätmise alles ca 2 aastat peale ehitustegevuse alustamist, mistõttu võib järeldada, et ta oli ehitamisega nõus. Peale ehitise valmimist ja kasutusloa väljastamist ei saa olla kaebajal põhjendatud huviks kahju hüvitamise nõude esitamine tulevikus.

Kahju hüvitamise nõue ei saa vaidlusaluse ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõude puhul olla põhjendatud huviks ka põhjusel, et kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg on käesolevaks ajaks HKMS § 9 lg 4 alusel aegunud. Ekslik on halduskohtu järeldus, et kui ehitusluba on õigusvastane, siis on ka kasutusluba õigusvastane. Riigikohus on leidnud lahendis nr 3-3-1-26-08, et haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei kõrvalda haldusakti kehtivust. Seega kehtivad ka õigusvastase ehitusloa tingimused edasi. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus õigusvastane ehitusluba kehtib ja seda tuleb täita, kuid kasutusluba ei tohi väljastada vaatamata sellele, et ehitamine on toimunud kooskõlas ehitusprojektiga.

Selline seisukoht on vastuolus EhS § 32 lg-ga 1. Kohtuotsusega ehitusloa õigusvastaseks tunnistamine ei too kaasa automaatselt kasutusloa õigusvastasust. Haldusakt, millega väljastati kasutusluba, kehtiks edasi sõltumata sellest, kas haldusakt, millega väljastati ehitusluba, on õigusvastane või mitte. Halduskohus on ekslikult leidnud, et kogutud tõenditega on tõendatud, et Xxx elamule ehitusja kasutusloa andmise menetluses on vastustaja eiranud põhimõtet, mille kohaselt peab kohalik omavalitsus jälgima, et ehitatakse ehitusprojekti tingimustel.

Kui ehitamise käigus tekkinud kõrvalekalded ei ole olulised, siis ei pea selleks eraldi väljastama uut ehitusluba. Võrreldes ehitusloa taotlemise aluseks oleva eelprojektiga, on muudatused vastustaja kahjuks toimunud kõrguse (0,5 m), laiuse (5 cm) ja pikkuse osas (1 cm). Kõikides teistes osades on muudatused olnud vähenemise suunas. Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et asjas kogutud tõenditega ei ole vastustaja kummutanud kõiki kaebaja poolt esitatud väiteid tuleohutusnõuete mittejärgimise kohta seoses elamu ehitusja kasutusloaga.

Nii Lõuna-Eesti Päästekeskus kui ka Valga Linnavalitsuse ametnikud on kohapeal käinud kontrollimas tuleohutusnõuete täitmist ja vormistanud selle kohta ka vastavad dokumendid. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vaidlusalune ehitis ei vasta tuleohutusnõuetele. Seetõttu ei saa nõustuda ka kohtu seisukohaga, et dokumendid nõuetekohase tuletõkkeseina loomise kohta Xxx elamule on puudulikud ja ei kinnita tuletõkkeseina loomist. Tuletõkkeseina loomist on kinnitanud ka kolmas isik A. Järve. Kaebaja seletused ja Päästeameti vastus ei ole TsMS § 229 lg 2 alusel käsitletavad tõenditena, vaid paljasõnalise seletusena.

Järelikult on kohus põhjendamatult leidnud, et Päästeameti väidete kohaselt ei ole võimalik tuvastada, kas elamu ehitamisel on vastustaja poolt probleemsena välja toodud osas tuleohutusnõudeid elamu ehitamisel järgitud. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Lõuna-Eesti Päästekeskusega, mitte Päästeametiga. Kohus on ekslikult leidnud, et Valga Linnavalitsuse 02.09.2009 korralduses nr 266 ei ole põhjendatud, millistel põhjustel linnavalitsus eelistab kehtestatud lahendust vastustaja poolt pakutud lahendusele. Korralduses on viidatud Valga Linnavalitsuse 12.06.2008 kirjale nr 9-2.2/4-32, milles on esitatud vastustaja seisukohad kaebaja vastuväidetele ja ettepanekutele.

Haldusaktis on ära toodud vähemalt põhimotiivid. Vastustaja ei pakkunud välja konkreetseid lahendeid, vaid tegi viiteid varem toimunud ehitustegevuse seaduslikkuse kohta. See pole aga PlanS kohaselt detailplaneeringu menetlemise küsimus. Ka Valga maavanem leidis, et haldusakt on nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärane. Ebaõige on halduskohtu väide, et vastustajat pole piisavalt intensiivselt kaasatud haldusmenetlusse. Kaebaja esitas 19.05.2008 kirja detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse tühistamiseks ja 28.05.2008 vaide. Lisaks esitas kaebaja detailplaneeringu kohta ettepanekud ja vastuväited, osales detailplaneeringu avalikul arutelul jms.

Järelikult on kaebaja saanud detailplaneeringu menetlemise käigus esitada kõik oma seisukohad, mis on ärakuulamise põhimõtte eesmärgiks. Kohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, kui leidis, et detailplaneeringu üheks eesmärgiks on seadustada ilma naabri nõusolekuta hoone ehitamine tuleohutuskujasse. Vaidlusaluses detailplaneeringus käsitletakse juba ehitatud ehitisi kui olemasolevaid. Detailplaneeringu eesmärgiks oli ehitusõiguse määramine uuele hoonele. Seega ei saa kehtestatud detailplaneering rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi juba varem ehitatud hoonete osas, s. h tuleohutusnõuete täitmise osas.

PlanS § 9 lg 2 ei nõua tuleohutusnõuete kajastamist detailplaneeringus, vaid ehitusprojektis. Nimetatud sätte p-st 6 tuleneb nõue määrata detailplaneeringus kindlaks üksnes kujad. Kohus on jõudnud väärale seisukohale ka osas, kus leitakse, et kogutud tõendite alusel ei ole võimalik üheselt veenduda, et olemasolevate ja alustatud hoonete ehitistealust pinda ei ole näidatud tegelikult oluliselt väiksemana. Ehitusgeodeetilises töös saadud andmed, sealhulgas ehitusalune pind, on lähteandmeteks maa-alade planeerimiseks ja kajastavad tegelikku ehitusalust pinda ning on aluseks maksimaalse ehitusaluse pinna arvutamisel.

OÜ K&M projektbüroo poolt koostatud ehitusjärgse teostusjoonise alusel on planeerija arvutanud välja planeeritava hoone ehitusaluse pinna, milleks tohib olla 68 m2. Seega on alusetu kohtu kahtlus selles osas, et pole kontrollitav, kas maksimaalne ehitusalune pind on arvutatud õigesti. Mõõdistus kajastab reaalset situatsiooni looduses, mitte paberil. Lisaks tõendab ehitusaluse pinna arvutamise õigsust detailplaneeringu lisas olev joonis (leht nr 3).

16. S. Reiljan vaidles Valga Linnavalitsuse apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on Valga Linnavalitsuse seisukohad paljasõnalised ja põhjendamata. Vastustaja PlanS mõtet moonutav sõnastus võimaldaks detailplaneeringuta püstitada iga elamu, mille läheduses on mõni naaberkinnistu hoone. PlanS kohaselt võib elamu detailplaneeringuta püstitada juhul kui kinnistu on jagatud kruntideks ja püstitatav elamu jääb sama omanikeringiga kinnistu hoonestuse vahele. Antud juhul ehitati elamu mitte kinnistu Xxx hoonestuse vahele, vaid kinnistu Xxx hoonete tuleohutuskujasse. PlanS § 9 lg 10 p 2 rakendamine on sellises olukorras õigusvastane, kuna seda olukorda reguleerib PlanS § 3 lg

2 p 1. Õigusrikkumine vaidlusaluse ehitusloa väljastamisel ei seisnenud ainult projekteerimistingimuste S. Reiljaniga kooskõlastamata jätmises, vaid vastustaja jättis projekteerimistingimused elamule üldse koostamata, menetlemata ja kehtestamata, mistõttu ei olnud võimalik neid ka õigeaegselt vaidlustada. Valga Linnavalitsus püüab kohut eksitada valede väidetega S. Reiljani passiivsuse kohta. Tõendatud on, et S. Reiljan pöördus 2005. aastal Xxx ehitustegevuse küsimuses linnavalitsusse, kust talle väljastati 02.09.2005 Xxx ehitiste asendiplaan. Selle asemel, et linnavalitsusele teada olev ebaseaduslik ehitustegevus tõkestada ja ehitus projekteerimistingimuste koostamise, kooskõlastamise ja kehtestamisega seaduslikule teele juhtida, ootasid linnavalitsuse ametnikud veel aasta, kuni elamu ehitus oli sisuliselt lõpetatud ja väljastasid alles siis ehitusloa. Valga Linnavalitsus on kohaldanud materiaalõiguse norme ebaõigesti ja esitatud apellatsioonkaebus on põhjendamatu. Õiguspärase kasutusloa saab välja anda alles pärast seda, kui elamu on viidud vastavusse ehitusloas ja selle aluseks olevas ehitusprojektis kehtestatud tehniliste andmetega. Arusaamatuks jääb, miks haldusja ringkonnakohus lükkasid tagasi S. Reiljani taotluse ehitustehnilise ekspertiisi läbiviimiseks, mis annaks vastuse vaidlusalustele küsimustele hoonete tehniliste andmete, s. h tuleohutuse tagamise abinõude piisavuse ja tegeliku teostamise küsimuses. Kuna vastustaja jätkab tuleohutuse tagamise abinõude rakendamise kohta valeandmete esitamist, kordab kaebaja esitatud taotlust. Tuleohutuse tagamise piisavate abinõude kavandamine on ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis kohustus, mille vastustaja peab täitma ehitusloa menetluse käigus.

S. Reiljanil ei ole võimalust naabrilt ehitamise tehnilist dokumentatsiooni nõuda või naabri hoonetel mõõtmisi või ekspertiise läbi viia. Tuleohutuse tagamise ehituslike abinõude rakendamine kinnistu Xxx elamul ei ole vastustaja poolt tõendatud ja kaebaja kahtlused selles osas on põhjendatud. Valga Linnavalitsus moonutab EhS § 33 lg 2 p 2 mõtet, püüdes näidata, nagu oleks tal õigus aktsepteerida kasutusloa taotluse alusena ehitusloas ja selle aluseks olevas ehitusprojektis fikseeritud tehnilistest andmetest erinevat ehitusprojekti. Vastustaja poolt ehitatud hoone kõrguses toimunud muutuse ebaoluliseks hindamine on õigusvastane. Ka pikkuse ja laiuse osas ei ole tegemist ebaolulise kõrvalekaldega. Kinnistu Xxx elamu kohta on esitatud valeandmeid tehniliste andmete osas. Arvestada tuleb kasutusloa õigusvastaseks tunnistamisel ka asjaolu, et elamu on ehitusloas lubatud 2-korruselise asemel ehitatud 3-korruselisena ja kasutusloas on märgitud korruste arvuks 3. Valga Linnavalitsus püüab õigustada ennast sellega, et 02.09.2009 korralduse nr 266 põhimotiivide asemel on otsuses viidatud kirjale, millega teatati S. Reiljanile tema vaiete mitterahuldamisest. Seega tunnistab vastustaja, et toimis just nii, nagu halduskohtu otsuses toodud materiaalõiguse kohaselt ei oleks tohtinud toimida. Vastustaja ei ole tõendanud, et halduskohus oleks tõendeid valesti hinnanud ja materiaalõiguse norme valesti kohaldanud. Valga Linnavalitsus ei saanud suure hilinemisega Xxx detailplaneeringut menetledes tõepoolest takistada S. Reiljanit vaideid esitamast ja aruteludel kohal olemast, seda ei saa aga mõista kaasamisena sisulises mõttes. Vastustaja ei soovinud S. Reiljaniga koostööd teha naabrite huvide tasakaalustamiseks detailplaneeringu menetlemise käigus, et leida lahendused, mis mõlemaid pooli rahuldaks. Esitades ehitusealuse pinna asemel hoone väliskontuuriga ümbritsetud ala pinna hindas vastustaja OÜ K & M projektbüroo mõõdistust valesti ja kohaldas valesti nii majandusja kommunikatsiooniministri 27.08.2007 määruse nr 70 § 28 lg-t 2 kui ka 24.12.2002 määruse nr 69 § 17 lg-t 1.

17. Valga Linnavalitsus ei nõustu S. Reiljani apellatsioonkaebusega ja palub jätta see rahuldamata. Kaebajal puudub põhjendatud huvi vaidlusaluse toimingu (väidetav ehitusjärelevalve teostamata jätmine) õigusvastasuse tuvastamise osas, sest see ei saa teda kuidagi aidata edasises menetluses. Kui kohus tühistab või tunnistab õigusvastaseks haldusakti, millega on väljastatud saunale kasutusluba, siis saab kaebaja vastustajalt nõuda väidetava kahju hüvitamist ka ilma ehitusjärelevalve teostamata jätmise toimingut vaidlustamata. Seda, et vastustaja reageeris kõikidele kaebaja pöördumistele, tõendab asjaolu, et 2005. a väljastas maanõunik Benno Johanson kaebaja suulise taotluse alusel Xxx kinnistu ehitiste asendiplaani. Kaebaja esitatud väidete puhul ei ole tegemist dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 lg 1 tähenduses, vaid paljasõnalise seletusega.

Vastustajale esitati novembris 2008 R. Novikovi poolt koostatud mõõdistusprojekt (töö nr 0721). Seejärel hakkas vastustaja 2008 nõudma kolmandalt isikult ka kasutusloa taotluse esitamist. Vastustaja käis 27.10.2008 ja 16.12.2008 ehitist kontrollimas ja koostas selle kohta ülevaatuse akti. Vastavalt EhS § 32 lg-le 1 kontrollitakse kasutusloa väljastamise menetluses muuhulgas ehitise vastavust ehitusprojektile jms. Ekslik on kaebaja väide, et tegelikult ehitati sauna asemel juba 2007. a valmis elamu ja perekond Järve võttis nimetatud ehitise ka elamuna kasutusele. Halduskohus asus õigesti seisukohale, et kaebus sauna katusekalde vastavusse viimise osas tuleb jätta rahuldamata. Kaebuses esitatud taotlused on ebaselged, sest sedavõrd laialt tõlgendatav ettekirjutus ei oleks kohtuotsusena täidetav ega selle täitmine kontrollitav. Kohtumenetluse käigus ei saa kohus pädevuse piiridest väljumata omal algatusel asuda kujundama ja hindama võimalikke kaalutlusi. Seega ei saa kohus kohustada haldusorganit vastu võtma kaebuses esitatud taotlustele vastavat haldusakti. Sama põhimõtet on rõhutanud Riigikohtu üldkogu 07.12.2009 kohtuotsuses nr 3-3-1-5-09.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 31. mai 2010 otsus tuleb tühistada osas, millega rahuldati S. Reiljani kaebus Valga Linnavalitsuse 02.09.2009 korralduse nr 226 tühistamiseks. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab S. Reiljani kaebuse Valga Linnavalitsuse 02.09.2009 korralduse nr 226 tühistamiseks rahuldamata. Muus osas tuleb otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata.

19. Ringkonnakohus ei nõustu S. Reiljani apellatsioonkaebuse seisukohaga, et vastustaja ei ole teostanud järelevalvet 09.05.2003 ehitusloa nr 13 alusel ehitatud hoone ehitamise üle. Kaebaja on väitnud, et aastatel 2005-2007 on ta pöördunud korduvalt suuliste avalduste ja päringutega linnavalitsuse poole, et viimane teostaks järelevalvet nimetatud ehituse ehitamise üle. Vastustaja on eitanud kaebaja pöördumisi. Halduskohus on õigesti leidnud, et seega ei ole tõendamist leidnud vastustaja tegevusetus. Alles pärast aastal 2007 laekunud informatsiooni hakkas vastustaja saadud informatsiooni alusel nõudma sauna kohta vajalikke dokumente. Ringkonnakohtu arvates omab siinjuures tähtsust ka asjaolu, et ringkonnakohtu istungil kinnitas kolmas isik, et sauna ehitamiseks kasutas ta kaebaja poolt antud elektrivoolu, kuna tal endal elektrivarustus puudus. Kaebaja sellele vastu ei vaielnud. Ka see asjaolu näitab ringkonnakohtu arvates ilmekalt, et kaebajal puudusid vastuväited sauna ehitamisele ja puudub alus süüdistada vastustajat tegevusetuses, kuna kaebaja ei olnud vastustaja poole pöördunud. Samuti ei ole haldusasjas mingeid tõendeid selle kohta, et vastustajale oleks mujalt laekunud informatsiooni ehitusalastest rikkumistest seoses sauna ehitamisega, mille tõttu ta oleks pidanud kaaluma järelevalve algatamist.

20. Järgnevalt annab ringkonnakohus oma hinnangu seonduvalt kaebuse selle osaga, milles taotleti Valga Linnavalitsuse 16.10.2006 korralduse nr 94 õigusvastaseks tunnistamist. Selle korraldusega väljastati elamu ehitamiseks ehitusluba aadressil Valga linn Xxx (I kd tl 40). HKMS § 7 lg 1 alusel võib kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Antud juhul on kaebaja oma põhjendatud huviks märkinud hilisema võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tegu on õigusvastase haldusaktiga, kuna korraldus on selle andmise ajal kehtinud õigusega vastuolus. Haldusakti andmise ajal kehtinud PlanS § 9 lg 10 p 2 alusel pidi linnavalitsus projekteerimistingimused kooskõlastama naaberkinnistute omanikega. Asjas puudub vaidlus selle üle, et projekteerimistingimusi kaebajaga ei kooskõlastatud. Asjaolu, et kaebaja nägi ehitustegevust ja oleks pidanud koheselt pöörduma vastustaja poole, kuid ei teinud seda, ei ole kaebuse rahuldamata jätmise aluseks. Kaebaja on esitanud oma kaebuse seaduses sätestatud tähtaega järgides.

Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja apellatsioonkaebuse väitega, et kaebajal puudub kahju hüvitamise nõude esitamise õigus, kuna HKMS § 9 lg-s 4 sätestatud tähtaeg on möödunud. Riigikohtu halduskolleegium on oma 18.06.2008 lahendis nr 3-3-1-35-08 p-s 9 leidnud, et kahjust teadasaamise ajaks tuleb sarnastes situatsioonides lugeda ehitise valmimise aeg.

21. Ringkonnakohus annab järgnevalt oma seisukoha kaebuse osale, milles taotletakse Valga Linnavalitsuse 16.07.2008 korralduse nr 222 õigusvastasuse kindlakstegemist. Vaidlustatud korraldusega anti Xxx asuvale elamule kasutusluba. Valga Linnavalitsuse 15.02.2010 korraldusega nr 52 tunnistati 16.07.2008 korraldus nr 222 kehtetuks ja samuti tunnistati kehtetuks 16.07.2008 elamule väljastatud kasutusluba nr 12-08. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega, mille kohaselt on vaidlustatud korraldus õigusvastane ja ei pea vajalikuks neid HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel oma otsuses korrata.

Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et halduskohus on õigustamatult leidnud, et puuduvad tõendid nõuetekohase tuletõkkeseina loomise kohtas Xxx elamule. Toimikus (I kd tl 101) on Lõuna-Eesti Päästekeskuse teatis objekti ülevaatusest 25.03.2008, millest nähtuvalt on xxx poolne sein ehitatud tuletõkkeseinana. Puitlaudis on töödeldud tulekaitsevahendiga Holz PROF ning hoonele võib anda kasutusloa peale pööningukorruse ukse paigaldamist. Samas on Päästeameti arvamuses (II kd tl 277-278) leitud, et neil puudub võimalus anda oma arvamust, kas kogu seinakonstruktsioonile esitatav ajaline tulepüsivusnõue on täidetud, kuna puuduvad seda hinnangut anda võivad dokumendid.

Tule leviku võimalus on suurem kinnistu piirile ehitatud xxx ehitiselt, kuna tuleohutuskuja 8 meetrit laieneb täielikult Xxx kinnistule. Täiendavaks tuleohutuse suurendamiseks ehk tule leviku takistamiseks on otstarbekas rajada tuletõkkesein xxx kinnistu piiril asuvatele hoonetele. Kuna antud juhul on kaebaja väited tuleohutuseeskirjade nõuetekohase täitmise kohta ümber lükkamata, siis on halduskohus õigustatult leidnud, et tegemist on õigusvastase haldusaktiga. Ringkonnakohus nõustub vastustaja apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et kaebaja seletused ei ole käsitletavad tõenditena, kuna need ei ole antud vande all.

Samas on vastustaja pidanud tõendiks kolmanda isiku seletust. Ringkonnakohtu arvates juhtumil, kus mõlema poole poolt ei ole esitatud tõendeid, mis lõplikult kõrvaldaksid kahtluse tuleohutusnõuete rikkumise või rikkumise puudumise kohta, ei ole kohtul võimalik kummutada tõusetunud kahtlusi ja need kuuluvad hindamisele kaebaja kasuks. Tulenevalt Päästeameti arvamusest ei ole kahtlus tuleohutuse küsimuses ilmselgelt põhjendamatu. Uurimispõhimõttest tulenevalt pidi vastustaja enne kasutusloa andmist kahtluse kõrvaldama.

22. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kaebuse seda osa, mis on seotud Valga Linnavalitsuse 02.09.2009 korralduse nr 266 tühistamise nõudega. Selle korraldusega kehtestati Valga linna Xxx ja selle lähiümbruse detailplaneering. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks halduskohtu väide, et kaebajat ei ole kaasatud planeerimismenetlusse. Halduskohus on ise oma otsuses leidnud, et tõendamist on leidnud asjaolu, et kaebaja on alates 2008. a kevadest osalenud planeerimismenetluses. Asjaolu, et kaebajale ei ole saadetud teadet detailplaneeringu algatamisest, ei anna alust veel väita, et kaebajat ei ole kaasatud planeerimismenetlusse.

HMS § 58 alusel ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebajal olnud võimalus esitada kõik oma vastuväited. Kuigi kaebaja kõikide vastuväidete kohta ei ole antud vastuväiteid detailplaneeringu kehtestamise korralduses, ei ole see korralduse tühistamise aluseks. Vaidlustatud korralduses on märgitud, et kõik vastustaja seisukohad kaebaja ettepanekute ja vastuväidete kohta on esitatud 12.06.2008 kirjas nr 9-1.2/4-32 (V kd lisad I tl 64-68).

Seega oli kaebajal võimalus nendega ka tutvuda. Kaebaja ei ole väitnud, et mõni tema vastuväidetest oleks jäänud käsitlemata. Selline seisukohtade mittekordamine vaidlustatud korralduses ei ole alus vaidlustatud korralduse tühistamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebaja õigusi on riivatud seoses tuleohutuse tagamiseks ettenähtud lahendustega. Detailplaneeringus on välja toodud, et ehitiste projekteerimisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrusest nr 315 ja välja on toodud ka lahendused, mis tagavad tuleohutuse.

Samuti on selles välja toodud ka asjaolu, et ehitusjärgus oleva sauna puhul tuleb tuleohutuskuja lahendada tuletõkkeseinaga. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et PlanS § 9 lg 1 kohaselt koostatakse detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks linna territooriumi osa kohta. Seega ei ole seda võimalik sellega seadustada varem ehitatud hooneid nagu seda on leidnud halduskohus. Detailplaneering määrab ära ehitusõiguse tulevikus ehitatavatel hoonetele. Varem ehitatud hoonete vastavust õigusaktidele on võimalik tuvastada ehitusjärelvalve käigus lähtudes ehitamise ajal kehtinud planeeringutele.

Siiski võib hilisem planeerimine mõjutada kaalutlusõiguse teostamist järelevalve käigus haldusaktide andmisel. Selle käigus on võimalik kontrollida ka ehitiste aluse pinna vastavust. Seega tuleb S. Reiljani kaebus Valga Linnavalitsuse 02.09.2009 korralduse nr 226 tühistamiseks jätta rahuldamata.

23. Järgnevalt peab ringkonnakohus vajalikuks peatuda kaebuse sellel osal, milles kaebaja taotles tuvastada Valga linnas Xxx kodumajutusteenuse majandustegevuse registris registreerimise õigusvastasus ja teha vastustajale ettekirjutus kodumajutusteenuse majandustegevuse registrist kustutamiseks. HMS § 51 lg 1 alusel on haldusaktiks haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus ettekirjutus, käskkiri või muu haldusakt. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et majandustegevuse registris registreerimisel on tegemist haldusaktiga, kuna alles peale registris registreerimist on isikul õigus kodumajutusteenust osutada. See tuleneb otseselt majandustegevuse registri seaduse § 20 lg-st 1. Seega on halduskohtu otsus vale, kuna selles on seda käsitletud toiminguna. Samas ei too see kaasa otsuse tühistamist. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna haldusakti andmise ajal kehtis 16.07.2008 korraldus nr 222, siis puudus vastustajal õigus registreerimisest keeldumiseks. Majandusja kommunikatsiooniministri 19.10.2005 määruse nr 128 „Nõuded majutusettevõtetele“ § 54 alusel on kodumajutus hommikusööki pakkuv füüsilise isiku valduses olevas talus, majas või korteris paiknev majutusettevõte. See aga ei välista, et füüsiline isik ei või anda juriidilisele isikule õigust osutada seal majutusteenust. Majandustegevuse registri seaduse § 24 lg-s 1 on haldusorganile antud alused, millal ta peab registreeringu kustutama. Antud juhul sellised alused puuduvad. Kuna haldusakti õigusvastasust halduskohtu poolt ei tuvastatud, siis puudus halduskohtul ka kohustus teha vastustajale ettekirjutus majandustegevuse registrist kustutamiseks. Ka apellatsioonkaebuses ei ole toodud selliseid asjaolusid, mis annaks alust asuda teistsugusele järeldusele. Kuna kodumajutusteenuse pakkumisel aluseks olnud haldusakt on kehtetuks tunnistatud, siis puudub alus registreeringu kustutamiseks esitatud kohustamiskaebuse rahuldamiseks.

24. S. Reiljan on vastuses vastustaja apellatsioonkaebusele taotlenud ka ringkonnakohtult ehitustehnilise ekspertiisi määramist Xxx elamule. Ringkonnakohus leiab, et antud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et kuna halduskohus oma otsusega tunnistas juba vastustaja vaidlustatud toimingud õigusvastaseks, siis puudub ringkonnakohtul vajadus ekspertiisi määramiseks.

25. Kuigi S. Reiljani apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda, peab ringkonnakohus vajalikuks anda oma hinnangu ka

S. Reiljani apellatsioonkaebuse sellele osale, milles ta ei nõustunud sellega, et kaebajale ei mõistnud välja õigusabikulusid. HKMS § 83 lg 4 p 1 alusel on kohtuvälised kulud ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 218 toob välja lepingulise esindaja mõiste. TsMS § 218 lg 1 p 5 alusel saab lepinguliseks esindajaks olla ka menetlusosalise x. Antud haldusasjas on S. Reiljanit lepingulise esindajana esindanud tema x J. Reiljan. Asjas on vaidlus selle üle, kas J. Reiljani poolt kaebaja esindamist on võimalik lugeda esindamiseks, mille eest on võimalik välja mõista õigusabikulud. Ringkonnakohus ei pea sellistel asjaoludel menetluskulude väljamõistmist võimalikuks. Ringkonnakohtu arvates saab õigusabikulud välja mõista ainult sellisel juhul, kui sellist abi on osutanud TsMS § 218 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud isikud. TsMS § 218 lg 1 p 5 eesmärk on võimaldada isikul menetluskulu säästa sellega, et tasulise õigusteenuse osutaja asemel volitatakse x. Liiatigi ei ole menetluskulude kandmine kaebaja poolt tõendatud. Kuna kaebaja ja tema x vahel ei ole sõlmitud abieluvara lepingut, tuleb kaebaja poolt x makstud tasu lugeda ühtlasi ühisvaraks ja seega kaebaja poolt saadud tuluks. Seega on halduskohus õigustatult jätnud selles osas menetluskulude väljamõistmise taotluse rahuldamata. Samas ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et kaebajal ei oleks õigust nõuda õigusabikulu väljamõistmist selles osas, mis puudutab juriidilist konsultatsiooni advokaadibüroos. Asjaolu, et ükski advokaat ei ole menetluses osalenud, ei anna veel alust väita, et kaebaja ei ole saanud antud asjaga seoses juriidilist konsultatsiooni advokaadi poolt. Seega oleks kaebuse rahuldamisel võimalik välja mõista need õigusabikulud, mis kaebaja on tasunud advokaadibüroole oma juriidilise nõustamise eest enne kaebuse esitamist või siis menetluse käigus.

25. Valga Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse osalisel rahuldamisel kuuluvad S. Reiljanilt proportsionaalselt väljamõistmisele ka linnavalitsuse poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud. Ringkonnakohus leiab, et S. Reiljanilt kuulub Valga Linnavalitsuse kasuks väljamõistmisele 80 krooni. Muus osas jäävad Valga Linnavalisuse menetluskulud tema enda kanda. S. Reiljani apellatsioonimenetluse kulud jäävad täies ulatuses tema enda kanda.

Einar Vene Ivo Pilving

Agu Timmi