2-09-26674/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ande Tänav, Tiit Kollom

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.12.2010, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-26674

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

BLRT Grupp AS-i hagi If P&C Insurance AS-i vastu

kindlustushüvitise

suuruses

1 982 733.40

krooni

saamiseks

1 982 733.40 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Kohtuistungi toimumise aeg

Harju Maakohtu 20.05.2010 otsus

24.11.2010

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

BLRT Grupp AS-i apellatsioonkaebus

Apellant BLRT Grupp AS (registrikood 10068499,

asukoht Kopli t 103 Tallinnas), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Andres Aavik

Vastustaja If P&C Insurance AS (endine AS If Eesti

Kindlustus, registrikood 10100168, asukoht Pronksi t 19

Tallinnas), volitatud esindaja Allan Habicht

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 20.05.2010 otsus tühistada.

2. Teha tsiviilasjas uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt ja mõista If P&C

Insurance AS-lt välja BLRT Grupp AS-i kasuks kindlustushüvitis suuruses

991 366.70 (üheksasada üheksakümmend üks tuhat kolmsada kuuskümmend kuus

krooni 70 senti) krooni ning viivis 99 136.67 (üheksakümmend üheksa tuhat ükssada

kolmkümmend kuus krooni 67 senti) krooni.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta kummagi poole

enda kanda.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

S e l g i t u s e d

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta

seisukohti ja vastuväiteid.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude

jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Hagi asjaolud

1. 08.06.2009 esitas BLRT Grupp AS (edaspidi ka hageja, apellant) hagi Harju Maakohtusse

AS-i IF Eesti Kindlustus (nüüd If P&C Insurance AS; edaspidi ka kostja, vastustaja) vastu

kindlustushüvitise 1 982 733.40 krooni ja viivise perioodi eest 10.06.2008 kuni

kohtuotsuse tegemiseni saamiseks.

2. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmis hageja 06.07.2007 kostjaga varakindlustuse

lepingu nr 2000000922-05, sealhulgas kindlustati hagejale kuuluvad dokid. 27.02.2008

uppus osaliselt Tallinnas Vene-Balti Sadamas ujuvdokk nr 2, kostja on registreerinud

varakindluse kahjujuhtumi. Kahjusumma, mis koosneb ujuvdoki taastamise kuludest, on

2 232 733.40 krooni. Kuivõrd varakindlustuse lepinguga on ettenähtud omavastutus

250 000 krooni, on kindlustusandja hüvitamiskohustuseks 1 982 733.40 krooni.

10.06.2008 teatas kostja, et on otsustanud kindlustushüvitise maksmisest keelduda, kuna

tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Kostja keeldus kahju hüvitamisest, leides, et

ujuvdokile tekkinud kahju puhul ei ole tegemist ootamatu ega ettenägematu sündmusega.

3. Hageja on seisukohal, et kindlustusandja keeldumine kahju hüvitamisest on põhjendamatu

ja seadusvastane. Vastavalt Veeteede Ameti juurdluskokkuvõttele oli õnnetuse põhjuseks

doki veekindluse rikkumine laeva dokkimise ajal, kusjuures sama kokkuvõtte kohaselt ei

taganud doki kereplaadistus ja/või ballastsüsteem ujuvdoki veekindlustust. Seega ei ole

ühest põhjust ujuvdoki veekindlustuse puuduse osas kindlaks tehtud ka Veeteede Ameti

poolt läbiviidud uurimisega ning neil asjaoludel ei vasta kostja väited, et tegemist ei ole

äkilise ja ettenägematu juhtumiga, tõele. Kostja tõlgendab valesti olukorda, et

ajavahemikul 24.- 27.02.2008 oli korduvalt vaja ujuvdokil likvideerida kreeni või

diferenti, asudes seisukohale, et hageja oli ohust teadlik. Diferendi tasakaalustamine on

tavapärane toiming laeva dokkimisel ja mingit ohtu selline toiming laevale ei kujuta.

Kindlustusleping ei näe ette kostja vabastamist kahju hüvitamise kohustusest, kui kahju on

tekkinud hageja raske hooletuse tõttu, pealegi ei ole kostja esitanud mingeid tõendeid selle

kohta, et kindlustusjuhtum oleks toimunud hageja raske hooletuse tõttu – ujuvdokk oli

enne avariid Veeteede Ameti poolt üle vaadatud ja sellele oli väljastatud merekõlblikkuse

tunnistus. Hageja ei suurendanud ka mingil moel kindlustusriski, teostades ujuvdoki kerel

plaatide vahetust ega muutnud sellega dokki merekõlbmatuks ja veekindlusetuks.

Ujuvdoki merekõlblikkuse ja veekindluse kindlustavad dokile tema pontoonid, mitte

terasest pealeehitus. Kostja ei ole kunagi vaidlustanud ujuvdokile tekitatud kahju suurust,

kalkulatsioon ja kahju suurust tõendavad dokumendid on esitatud ning hageja on valmis

esitama kostjale mistahes täiendavaid selgitusi kahju osas.

4. Intressi tuleb arvutada vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 113, kuna kostja mitte ei

viivita oma kohustuse täitmisega, vaid eitab täies ulatuses oma kohustust.

5. Vastupidiselt kostja arvamusele ei ole ujuvdoki veekindluse puudumise osas ühest põhjust

kindlaks tehtud ka Veeteede Ameti poolt läbiviidud uurimisega, vaieldamatult on aga

tõendatud, et tegemist on õnnetusjuhtumiga, mille põhjused on ebaselged ja järelikult on

tegemist äkilise ja ettenägematu juhtumiga. Poolte vahel sõlmitud kindlustusleping ei näe

ette, et hageja hooletus oleks kohaseks välistuseks, pealegi näeb VÕS § 452 lg 1 ette, et

kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja, kindlustatud või

soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise tahtlikult ning sellest

kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kostja kinnitused dokimeeskonna hooletuse kohta ei

vasta tegelikkusele. Vastavalt Klip Shipmanagement Ltd aktis tehtud avariipõhjuste

järeldustele ekspluateeriti dokki avarii tekkimiseni vastavalt tehnilises dokumentatsioonis

ettenähtud nõuetele ning pontooni nr 1 vee tungimine sai võimalikuks ettenägematute

asjaolude tõttu. Eelnimetatud akti kohaselt ei keela ükski doki kasutamist reguleeriv

normdokument doki tornide metallkonstruktsioonide remonti ja doki sektsioonide avamist

ajal, kui dokis on laev. Veeteede Ameti juurdluskokkuvõte ei fikseeri ühtegi doki

kasutamist reguleeriva normdokumendi nõude rikkumist meeskonna poolt. Kuivõrd doki

kreeni või diferendi likvideerimine on dokiga opereerimisel tavapärane praktika, ei saanud

meeskond ette näha, et kreen või diferent toob kaasa kahjujuhtumi. Kõik kostja väited

hageja poolt kindlustusriski suurendamise kohta on alusetud. Hageja ei ole mingil moel

suurendanud kindlustusriski, teostades ujuvdoki kerel plaatide vahetust ning vale on kostja

seisukoht, et sellega muudeti dokk merekõlbmatuks ja veekindlusetuks.

Kostja vastuväited

6. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt algatas hagiavalduse aluseks oleva

kahjujuhtumi asjas Veeteede Amet menetluse ning selle kokkuvõtte kohaselt oli kahju

põhjuseks doki veekindluse rikkumine laeva dokkimise ajal ning kahju tekkis põhjusel, et

doki meeskond oli ükskõikne doki veekindluse suhtes ülalpool veeliini laeva dokkimise

ajal. Hagejaga sõlmitud varakindlustuse üldtingimuste (ÜT) kohaselt loetakse

kindlustusjuhtumiks äkilist ja ettenägematut juhtumit, mis põhjustab kahju. Antud juhul

pidi ujuvdoki meeskond, kui oma ala vaieldamatud professionaalid, aru saama, et

ujuvdokk ei ole veekindel ning seega ette nägema kahju tekkimist. Äkiliseks ja

ootamatuks ei saa olla juhtum, mida kindlustusvõtja ette näeb (peab ette nägema) ning

sündmus ei ole ettearvamatu, kui mõistlikult on võimalik suure tõenäosusega prognoosida,

et kahju tekib. Ajavahemikul 24.–27.02.2008 pidi dokki „õigeks ajama“ (likvideerima

kreeni või diferenti) 9 korda, pumbates pontoonidest vett välja, mis näitab, et ohust oldi

teadlikud. Oluline ei ole mitte see, kas konkreetse ujuvdoki meeskond kahju tekkimist ette

nägi, vaid kas kindlustusvõtjaga sarnane isik (laevaehitusalane professionaal) oleks antud

asjaoludel pidanud sündmust ette nägema. Kuivõrd tegemist ei olnud hagejale äkilise ning

ettenägematu juhtumiga, siis ei ole tegemist ka kindlustusjuhtumiga ning kahju ei kuulu

kostja poolt hüvitamisele.

7. Kindlustuse ÜT kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud käituma heaperemehelikult ja

erilise hoolikusega, et vältida kahjuliku tagajärje tekkimist ning kui kindlustusvõtja on

rikkunud

kindlustuslepingust

tulenevat

kohustust,

on

kindlustusandjal

õigus

kindlustushüvitise maksmisest keelduda või kindlustushüvitist vähendada, kui rikkumine

omas mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustusandja täitmise kohustuse

ulatuse kindlakstegemisele. Asjaolu, et isik on sõlminud kindlustuslepingu, ei tähenda, et

ta võiks muutuda hooletuks enda ja tema hoolde usaldatud vara suhtes. Arvestades, et doki

meeskond koosnes laevaehitamises professionaalsest meeskonnast, kes suhtus ükskõikselt

doki veekindlusesse, siis on hageja tegevus käsitletav raske hooletusena – hageja oleks

antud juhul pidanud kahju tekkimist ette nägema ning kahju vältima ning kuivõrd hageja

käitus raskelt hooletult, siis ei kuuluks kahju ka sel alusel hüvitamisele.

8. Isegi kui leiaks tõendamist, et tegemist on kindlustusjuhtumiga, ei kuuluks kahju

hüvitamisele ka VÕS §-de 444 ja 445 alusel. Samaaegselt ujuvdoki kere plaadivahetusega

teostati kaubalaeva remonttöid, mis muutis doki merekõlbmatuks ja veekindlusetuks,

suurendades seega kindlustusriski 100%. Hageja oli kindlustusriski suurendamisest

teadlik, kuid ei vältinud kahju realiseerumist.

9. Kahjunõude suurus on tõendamata ning jääb ka arusaamatuks, miks hageja nõuab

viiviseid vastavalt VÕS §-dele 94 ja 113. Tegemist on lepingulisest võlasuhtest tuleneva

nõudega ning kindlustuslepingus oli kokku lepitud viiviste arvestamise kord, mistõttu ei

saa hageja nõuda seadusest tulenevaid viiviseid.

10. Tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Tegemist ei olnud äkilise ja ootamatu juhtumiga.

Veeteede Ameti arvamuses on välja toodud ainult üks kahju põhjus – doki veekindluse

rikkumine laeva dokkimise ajal ning arvamuse kohaselt on põhjuslik seos antud juhtumi

puhul doki meeskonna ükskõiksus doki veekindluse suhtes ülalpool veeliini laeva

dokkimise ajal. Lekkiva doki stabiilsuse tagamiseks ette võetud toimingud tõendavad, et

ohust oldi teadlikud ning meeskond pidi olema teadlik, et doki tehniline seisukord ei

võimaldanud laeva dokkida, samas ei võetud midagi ette, et oht ei realiseeruks. Hageja ei

oleks sellises olukorras tohtinud alustada doki kere remonttöödega. Dokki kasutati

olukorras, et see lekkis mitmest erinevast kohast, mõlema parda plaadistuse vahelt tungis

vesi kuivsektsiooni, esmalt lainetusega ning suuremal hulgal kreeni likvideerimise käigus

jooksis merevesi doki staapeldeki luukide kaudu kuivsektsioonidesse. Juhul kui ujuvdoki

kereplaadistus oleks olnud terve ning staapeldekil oleks pontoonide I, II, ja IV luugid

olnud suletud, ei oleks vesi doki kuivsektsioonidesse tunginud ning kahju ei oleks

tekkinud. Dokimeeskonna poolt elementaarsete ohutusnõuete täitmisel ei oleks kahju

tekkinud. Kuivõrd hageja ja isikud, kelle eest ta vastutab, on käitunud raske hooletuse

vormis, siis ei kuulu hagi ka sel põhjusel rahuldamisele, samuti põhjusel, et hageja

suurendas kostja nõusolekuta kindlustusriski 100%. Veeteede Amet andis dokile

kasutusloa olukorras, kus sellele ei tehtud kereplaatide vahetamist, samuti ei ole Veeteede

Amet heaks kiitnud dokil keretööde teostamist ega staapeldeki luukide lahti jätmist ajal,

kui selles asub laev. Veeteede Amet keelas doki hermeetilisuse rikkumise ülalpool veeliini

ja kereplaadistuse vahetamise laeva dokkimise ajal.

Esimese astme kohtu otsus

11. 20.05.2010 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

12. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud

kindlustusleping, mille kehtivuse ajal toimus õnnetusjuhtum. 27.02.2008 uppus Tallinnas

Vene-Balti Sadamas ujuvdokk nr 2, ajavahemikul 24.-27.02.2008 oli korduvalt vaja

ujuvdokil likvideerida kreeni või diferenti ja hageja teavitas õnnetusest kostjat õigeaegselt.

Kostja ei ole esitanud vastuväiteid kahju suuruse osas. Pooled vaidlevad selle üle, kas

tegemist on kindlustusjuhtumiga või mitte.

13. Kindlustuslepingu ÜT p 8 ja varakindlustuse ÜT p 2.1 kohaselt loetakse

kindlustusjuhtumiks äkilist/ootamatut ja ettenägematut sündmust, mis põhjustab kahju.

ÜT p 5.4 järgi vabaneb kindlustusandja kohustuse täitmisest, kui kahju tulenes

kindlustusvõtja,

kindlustatu

või

soodustatud

isiku

pool

tahtlikult

põhjustatud

kahjujuhtumist. Kui kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isik on põhjustanud

kahju raske hooletuse tõttu, võidakse hüvitise suurust vähendada või hüvitisest täielikult

keelduda. Sama põhimõte on sätestatud ka VÕS § 452 lg-s 1. Kostja on keeldunud

hüvitise väljamaksmisest seetõttu, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Hageja on välja

toonud asjaolu, et kostjal puudus õigus keelduda kahju hüvitamisest ka seetõttu, et

tegemist ei olnud hageja tahtlusega.

14. Veeteede Ameti uurimiskokkuvõttest nähtub, et õnnetuse põhjuseks oli doki veekindluse

rikkumine laeva dokkimise ajal. Dokil vahetati kere plaate ning staapeldeki luugid jäeti

lahti. Mõlema parda plaadistuse vahelt tungis vesi kuivsektsiooni, esmalt lainetusega ning

suuremal hulgal kreeni likvideerimise käigus jooksis merevesi doki staapeldeki luukide

kaudu kuivsektsioonidesse, mis uputas doki. Tunnistaja A. H., Veeteede Ameti

mereõnnetuste juurdluse ja meresõiduohutuse arenduse osakonna nõuniku, kes viis läbi

uurimise, ütluste kohaselt rakenduvad ujuvdokile kõik meresõiduohutuse nõuded,

muuhulgas veekindluse nõue. Doki keretööd olid tehtud valede töövõtetega, sest

punktkeevitus ei taga hermeetilisust ja veekindlust, vaid jätab ligikaudu 5 mm praod sisse.

Staapeldeki luukide lahtijätmine on samuti veekindluse rikkumine. Dokki trimmiti kolme

päeva jooksul 9 korda ning logiraamatus oli sissekanne, et viiel korral on toimunud

esimesest tankist vee väljapumpamine. Nende asjaolude pinnal oleks pidanud aru saama,

et doki veekindlus on oluliselt rikutud. Doki veekindluse rikkumine on mereohutusnõuete

rikkumine. Veeteede Ameti uurimiskokkuvõte ja tunnistaja A. H. ütlused õnnetuse

tekkimise põhjuste kohta on usaldusväärsed. Tunnistajal on pikaajalised kogemused

mereohutuse vallas ning tegemist on objektiivse ja pooltest sõltumatu institutsiooni poolt

läbi viidud uurimisega, mille eesmärgiks oli välja selgitada õnnetuse tehniline põhjus,

mitte isikute süü.

15. Klip Marine Shipmanagement Ltd aktis tehtud avariipõhjuste järelduste kohaselt

ekspluateeriti dokki avarii tekkimiseni vastavalt tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud

nõuetele ning pontooni nr 1 vee tungimine sai võimalikuks ettenägematute asjaolude tõttu.

Eelnimetatud akti kohaselt ei keela ükski doki kasutamist reguleeriv normdokument doki

tornide metallkonstruktsioonide remonti ja doki sektsioonide avamist ajal, kui dokis on

laev. Tunnistaja V.D., Klip Shipmanagement Ltd tehnilise superintendandi, ütluste järgi

teostati uurimine ja koostati akti 2010. aasta jaanuaris üksnes dokumentide põhjal, sest

uurimise

teostamise

ajaks

olid

kahjustused

kõrvaldatud.

Vastavalt

dokkide

ekspluateerimise juhendile ei ole keelatud avada luuke doki ekspluateerimise käigus või

teostada keretöid. Klip Marine Shipmanagement Ltd akti ja tunnistajana üle kuulatud V.D.

ütlusi õnnetuse põhjuste kohta ei saa pidada usaldusväärseteks. Akt on koostatud üksnes

hageja poolt edastatud dokumentide ja andmete alusel. Tunnistaja ei ole akti koostamisel

olukorraga tutvunud, sest kahjustused olid selleks ajaks kõrvaldatud.

16. Tunnistaja R.R., kes on Vene-Balti sadama kapten, ütluste järgi on 9 korda doki

stabiliseerimine kolme päeva jooksul tavapärane, doki meeskond ei olnud hooletu.

Tunnistaja V.G., Vene-Balti sadama direktori, ütluste kohaselt ei olnud meeskond hooletu,

pidevalt järgiti ekspluateerimise juhendeid, märgiti üles doki seisund ja ülevaatuste

tulemused, doki meeskond vastas kvalifikatsioonile ning seetõttu ei saanud olla hooletu.

Dokkide remont toimub jooksvalt neid veest välja võtmata, veealuseid pontoone

remonditakse siis, kui dokk ei ole ekspluatatsioonis. Tunnistajate R.R. ja V.G. ütlusi selle

kohta, kas tegemist oli meeskonna hooletusega või mitte, ei saa kohus kasutada, sest raske

hooletuse või tahtluse välja selgitamine on õigusliku kvalifikatsiooni andmine tegevusele,

mitte faktiküsimus, mille kohta saavad tunnistajad ütlusi anda.

17. Varakindlustuse ÜT p 2.1 ja ÜT p 8 järgi peab sündmus olema samaaegselt

äkiline/ootamatu ja ettenägematu, et seda saaks käsitleda kindlustusjuhtumina. Asja

lahendamisel on oluline välja selgitada, kas dokk uppus ootamatu ja ettenägematu asjaolu

tagajärjel. Tunnistajate V.G. ja Veeteede Ameti uurimiskokkuvõttest nähtub, et doki

veekindluses esines probleeme kolm päeva enne selle uppumist, kuna doki esimesest

tankist pumbati vett välja 5 korral, samuti trimmiti dokki 9 korral. Hageja oleks pidanud

sellises olukorras ette nägema võimaluse, et dokk upub. Kolmepäevane ajavahemik

probleemide ilmnemisel ja doki uppumise vahel näitab kohtu arvates, et tegemist ei olnud

äkilise või ootamatu sündmusega.

18. Tegemist ei olnud kindlustusjuhtumiga ja seetõttu ei ole menetlusökonoomia põhimõttest

lähtuvalt kohtul vaja analüüsida, kas tegemist oli VÕS § 104 lg 4 järgi raske hooletusega.

Raske hooletus on varakindlustuse ÜT p 5.4 alusel hüvitise vähendamise või hüvitamisest

keeldumise aluseks, mille eeltingimuseks on, et sündmus oli kindlustusjuhtum.

Apellatsioonkaebus

19. BLRT Grupp AS palub tühistada maakohtu otsuse, uue otsusega hagi rahuldada ja

menetluskulud jätta vastustaja kanda.

20. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud maakohtu arvates tegemist äkilise või ootamatu

sündmusega, kuna dokil vahetati kere plaate ja see oli tehtud kasutades valesid töövõtteid

ning kuna doki esimesest tankist pumbati vett välja 5 korral, samuti trimmiti dokki 9

korral ning hageja oleks pidanud sellises olukorras ette nägema võimaluse, et dokk upub.

21. Kohus asus põhjendatult seisukohale, et vaidluse lahendamiseks on vaja välja selgitada,

mis

oli

õnnetusjuhtumi

põhjuseks,

kuid

tõlgendas

vääralt

Veeteede

Ameti

uurimiskokkuvõtte järeldusi. Vastavalt nimetatud juurdluskokkuvõte järelduse p-le 1 m/l

Orion dokkimise ajal 24.02.2008 kella 15.00 kuni 27.02.2008 kella 01.00 oli vaja

ujuvdokil likvideerida kreeni või diferenti 9 korral, millest saab järeldada, et doki

kereplaadistus ja/või ballastsüsteem ei taganud ujuvdoki veekindlust. Ülalnimetatust

järeldub, et 1) doki uppumise ühest põhjust ei ole tuvastatud isegi edasise Veeteede Ameti

juurdluse käigus ning selle esipõhjuseks saaks olla doki kereplaadistuse leke või

ballastsüsteemi rike; 2) doki uputuse põhjus asus vee all ning doki keretööd ei olnud

toimunud õnnetusjuhtumi põhjuseks. Antud asjaolu kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja A.

H., kelle ütluste kohaselt oli otseseks uppumise põhjuseks see, et esimene ballastitank

lekkis. Selline doki õnnetusjuhtum, mille põhjus ei olnud tuvastatud isegi Veeteede Ameti

edasise juurdluse käigus, saab olla vaid äkiliseks ja ootamatuks sündmuseks.

22. Veeteede Ameti juurdluskokkuvõttest ei tulene järeldust, et doki veekindlus oli oluliselt

rikutud. Vastavalt nimetatud juurdluskokkuvõtte järeldusele oli 3 kuni 4 korda ööpäevas

vaja trimmida dokki, kusjuures trimmimine seisnes valdavalt I pontooni ballastitankist nr

1 vee välja- või ümberpumpamises. Kreeni likvideerimine oli rutiinne. Ka tunnistaja A.

H. kinnitas kohtuistungil, et kreeni likvideerimine on tavaline rutiinne operatsioon. Sellest

tulenevalt ei saa tavapärasel kreeni likvideerimisel ette näha seda, et dokk upub,

arvestades siinjuures sellega, et dokk lükkab veest välja jõuga 4000 tonni ning mõne tonni

vee väljapumpamine ei tähenda midagi. Sellest tulenevalt ei saa tavapärasel kreeni

likvideerimisel ette näha seda, et dokk upub. Seega on kohtu järeldused ekslikud, kuna ei

vasta õnnetusjuhtumi põhjuslikule seosele.

23. Klip Marine Shipmanagement Ltd tehnilise juurdluse akti järgi ekspluateeriti dokki

vastavalt normatiivdokumentidele, mis olid kehtivad ning doki veekindluse rikkumine oli

mitteprognoositav sündmus. Kohus on täiesti alusetult leidnud, et nimetatud akti ja

tunnistaja V.D. ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks, kuna akt oli koostatud üksnes

apellandi poolt edastatud dokumentide ja andmete alusel ning tunnistaja ei ole akti

koostamisel olukorraga tutvunud, sest kahjustused olid selleks ajaks kõrvaldatud.

Veeteede Ameti poolt koostatud juurdluse akt oli samamoodi koostatud vaid apellandi

poolt esitatud dokumentide ja andmete alusel. Samuti ei viibinud Veeteede Ameti esindaja

doki uppumise ajal sadamas ning nagu ka tunnistaja V.D., ei ole ameti esindaja ise näinud

õnnetusjuhtumit. Seega oleks pidanud kohus jätma tähelepanuta ka Veeteede Ameti

juurdlusakti ja tunnistaja A. H. ütlused.

24. Samas nii Veeteede Ameti kui ka Klip Marine Shipmanagement Ltd uurimiskokkuvõtted

järeldavad, et doki uputuse põhjuseks oli ballastitanki lekkimine. Klip Marine

Shipmanagement Ltd akti p 3.3 järgi juurdluse käigus kinnitasid Laevanduse Mereregistri

ja Veeteede Ameti esindajad, et erinõudeid või ujuvdokkide ekspluateerimiskorda

reglementeerivaid erisätteid ei ole. Alusdokumendiks on dokiehitajatehase juhend, mille

alusel ei ole keelatud metallkonstruktsioonide remont doki tornidel ning doki sektsioonide

luukide avamine, kui dokis asub laev. Klip Marine Shipmanagement Ltd seisukohta

kinnitab ka Veeteede Ameti juurdlusakt, kus on tehtud ettepanek sadama juhatusele nõuda

dokkimise ajal ujuvdokkide hermeetilisuse tagamist ülalpool veeliini ja keelata

ujuvdokkide kereplaadistuse vahetus, kui samal ajal leiab aset laeva dokkimine. Sellest

järeldub, et enne õnnetusjuhtumi toimumist ülalpool loetletud tegevused ei olnud keelatud.

25. Kohtuotsuses viitab kohus kindlustuslepingu üldtingimustele ja varakindlustuse

üldtingimustele. Vastavalt VÕS § 39 lg 1 tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise

lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse

korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Vastavalt Eesti Keele

Instituudi sõnaraamatule tähendab sõna „ette nägema“ seda, et isik nägi oma teo tagajärgi

ette, kuid ei loobunud teo täideviimisest. Antud juhul, õnnetusjuhtumi põhjus (doki

veealuse kere või ballastsüsteemi lekkimine) ei olnud tingitud kindlustusvõtja või tema

töötajate mingisugustest tegudest ning seetõttu kindlustushüvitise väljamaksmisest

keeldumine sündmuse ettenägematuse motiivil ei ole kooskõlas lepingu ega seadusega.

26. Vastavalt VÕS § 452 lg-le 1 kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest, kui

kindlustusvõtja, kindlustatud või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise

tahtlikult. Sellest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus

õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Apellant

ei soovinud õigusvastase tagajärje saabumist. Kahjujuhtum oleks võinud tuua kaasa

inimkaotuse, mida aga õnneks ei juhtunud. Ujuvdokk oli inspekteeritud Veeteede Ameti

poolt enne õnnetust 15.05.2007 ja dokile oli antud merekõlbulikkuse tunnistus

kehtivusega kuni 20.05.2012. Veetede Ameti juurdluskokkuvõte ei fikseeri ühtki ükskõik

millist doki kasutamist reguleeriva normdokumendi nõude rikkumist dokimeeskonna poolt

ajal, kui dokis oli laev, samuti, et oleks tuvastatud rikkumisi doki tornide

metallkonstruktsioonide plaanilise remondi läbiviimisel sel ajal.

27. Vastustaja ei ole kunagi vaidlustanud dokile tekitatud kahju suurust. Kalkulatsioon ja

kahju suurust tõendavad dokumendid on vastustajale esitatud. Arvestades sellega, et

vastustaja eitab oma kohustust kahju hüvitada, tuleb intressi arvutada vastavalt VÕS §-le

113.

Vastustaja seisukoht

28. If P&C Insurance AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

29. Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajate seisukohad ja tutvunud

tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohus

on rikkunud menetlus- ja materiaalõigusnorme, mistõttu tuleb vaidlustatud otsus tühistada.

Küll aga on ringkonnakohtul võimalik teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks saatmata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Kolleegium on tõendite kogumi

hindamise tulemusena seisukohal, et vaidlusalusel juhul oli tegemist kindlustusjuhtumiga,

kuid väljamaksmisele kuuluvat kindlustushüvitist tuleb vähendada, kuna kindlustusvõtja

juhtumile eelnev käitumine annab alust hinnata seda raske hooletusena.

30. Vaidlusalusel ajal (veebruar 2008) reguleeris pooltevahelist kindlustusõigussuhet

06.07.2007 sõlmitud varakindlustusleping nr 2000000922-05 (poliis t lk 4-9), mille

lahutamatuks osaks olid kindlustusandja poolt kehtestatud Varakindlustuse Üldised

Tingimused SÜV 20061 (t lk 28-35) ja Kindlustuse Üldtingimused ÜU 20021 (t lk 36-39).

Selles osas poolte vahel vaidlus puudub. Samuti puudub vaidlus selles, et ööl vastu

27.02.2008 sattus Vene-Balti sadamas oma alalises asukohas osalisse uppumisse

kindlustatud vara hulka kuulunud ujuvdokk-2, mille tõttu said mereveega kahjustatud I ja

II pontooni kuivsektsioonides asunud elektriseadmed ja -süsteem.

31. Esmalt tuleb tuvastada, kas sündmus, mille tõttu kindlustusvõtjal kahju tekkis (kahjustada

said elektriseadmed), oli kindlustusjuhtum pooltevahelise kindlustuslepingu mõttes.

Kolleegium on seisukohal, et konkreetse sündmuse kui kindlustusjuhtumi tuvastamise

menetluses ei oma tähtsust selle toimumise põhjuste seos kindlustusvõtja käitumisega ehk

kas konkreetne sündmus oli kindlustusvõtja poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu

põhjustatud. Kindlustusvõtja süü küsimus tõstatub kahjuhüvitise väljamaksmise kohustuse

tuvastamisel. Olukorras, kus ei toimunudki kindlustusjuhtumit, ei tõstatu küsimust

kindlustusandja lepingujärgsest täitmise kohustusest. Maakohtu seisukoht selles osas on

vastuoluline – viidates küll vajadusele tuvastada kindlustusjuhtumi toimumine on

analüüsitud muuhulgas tõendeid kindlustusvõtja töötajate eelneva käitumise kohta.

32. VÕS § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtumiks eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille

toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse.

Poliisil kindlustusjuhtumit ei kirjeldatud. SÜV 200061 p 2.1 kohaselt loeti

kindlustusjuhtumiks äkilist ja ettenägematut juhtumit, mis põhjustas kahju, mille otseseks

tagajärjeks oli varakahju. ÜU 20021 p 8 kohaselt oli kindlustusjuhtumiks kindlustusvõtjale

ootamatu ja ettenägematu kindlustulepingus määratletud sündmus. Seega puudub

pooltevahelises lepingus kindlustusjuhtumi täpne üksikasjalik määratlus, ka ei ole

lahtikirjutatud mõisted „äkiline“, „ettenägematu“, „ootamatu“. Seega tuleb vaidluse

lahendamisel lähtuda VÕS §-s 29 sätestatud tehingu tõlgendamise reeglitest.

33. Tõlgendamisel tuleb vastavalt VÕS § 29 lg-le 1 ja TsÜS § 75 lg-le 1 esmalt lähtuda

subjektiivse tõlgendamise põhimõttest, see tähendab lepingupoolte (mõlema poole) ühisest

tegelikust tahtest. Lepingu kui tehingu siduvuse aluseks on sõlmimisel väljendatud tahe

olla kokkulepitud tingimustega õiguslikult seotud ja seda ka juhul, kui lepingus kasutatud

sõnade üldlevinud tähendus erineb poolte poolt sõnadele antud tähendusest. Tsiviilasja

materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid enne lepingu sõlmimist kindlustusjuhtumi

kirjelduse ja vastavate mõistete sisu üle arutlenud, ega seda, kuidas kumbki pool enne

lepingu sõlmimist kindlustusjuhtumi mõistest aru sai. Seega tuleb lähtuda sõnade

üldlevinud tähendustest. Üldiselt kättesaadava Sünonüümisõnastiku kohaselt on

omadussõnad „äkiline“, „ootamatu“ ja „ettenägematu“ eesti keeles sünonüümid, mis

iseloomustavad midagi kui üllatuslikku, etteaimamatut.

34. Kolleegium ei nõustu maakohtu põhjendusega hageja poolt esitatud dokumentaalse tõendi

Klip Marine Shipmanagement OÜ (edaspidi Klip) poolt koostatud tehnilise juurdluse akti

(t lk 104-146) ja selle ühe koostaja V.D. tunnistajana antud ütluste (t lk 165)

ebausaldusväärsuse kohta. Tõendamise objektiks saavad TsMS § 229 lg 1 ja § 230 lg 1

mõttes olla faktilised asjaolud, milledele pooled oma väidetes ja vastuväidetes tuginevad.

Faktiliste asjaolude osas ei sisalda nimetatud dokument olulisi erisusi, võrreldes maakohtu

poolt arvesse võetud Veeteede Ameti aktiga. Ka kinnitas tunnistaja, et akti koostamisel

tutvus ta muuhulgas Veeteede Ameti aktiga ja sai sealt infot sündmuste ja avarii arengu

kohta. Tuleb nõustuda apellandi seisukohaga, et sarnaselt Klip´i aktile oli ka Veeteede

Ameti akt koostatud vaid hageja poolt esitatud dokumentide ja andmete alusel (nähtub akti

lisade loetelust ning akt ise ei sisalda samuti viidet ameti esindaja ööl vastu 27.02.2008

sündmuskohal viibimise kohta; tunnistaja A. H. ütlustest ei selgu, millal tema kohapeal

käis). Aktides esinevate erinevate järelduste korral tuleb aga tõepoolest otsustada kogumis

muude tõenditega, milline esitatutest on veenvam. Käesoleval juhul on selliseks tõendiks

Veeteede Ameti akt, sest tegemist on pooltest sõltumatu riigiameti seisukohaga, Klip´ilt

tellis arvamuse hageja.

35. Käesolevas asjas tekkis varaline kahju ujuvdoki I ja II pontooni kuivsektsioonides asuvate

elektriseadmete (6 elektrimootorit ja elektrisüsteem) kahjustumise tagajärjel, kusjuures

kahjustumine toimus merevee kuivsektsioonidesse tungimise tagajärjel. Selle asjaolu üle

pooltel vaidlus puudub ja sellisele järeldusele jõudsid nii Veeteede Amet kui Klip. Seega

selleks sündmuseks, mille tagajärjel varakahju otseselt tekkis, oli merevee tungimine doki

sellesse ossa, kuhu tavaolukorras vesi ei satu ega tohigi sattuda. Samadest tõenditest

nähtub, et merevee tungimine kuivsektsioonidesse toimus seetõttu, et vesi oli eelnevalt

tunginud ballastitanki nr 1 ning viinud doki tavapärasest suuremasse kreeni, mida vee

ümber- või väljapumpamisega ei suudetud likvideerida. Puuduvad tõendid, et tegemist

oleks doki ekspluateerimise käigus nn igapäevaselt toimuva või tavapärases olukorras

ettearvatava, oodatava sündmusega. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et

konkreetses olukorras oli merevee tungimine doki kuivsektsioonidesse kindlustusvõtja

jaoks ettearvamatu, üllatuslik sündmus, milline on kvalifitseeritav kindlustusjuhtumine

pooltevahelise lepingu mõttes. Ohtlikku kreeni vajumist ja osalist uppumist on nimetanud

õnnetuseks ka Veeteede Amet (akti III osas).

36. Kostja on vaielnud hagile vastu ka põhjendusel, et isegi kui oli tegemist

kindlustusjuhtumiga, siis oli see põhjustatud kindlustusvõtja töötajate raskest hooletusest

ja kindlustusandjal oli õigus keelduda hüvitise väljamaksmisest. Pooled olid tõepoolest

kokku leppinud, et kui kindlustusvõtja on põhjustanud kahju raske hooletuse tõttu,

võidakse hüvitise suurust vähendada või hüvitamisest täielikult keelduda (SÜV 20061 p

5.4, ÜU 20021 p 78.3). Kolleegium on esitatud tõendite kogumis analüüsimise tulemusena

seisukohal, et tõepoolest on tõendatud asjaolud, millised annavad aluse kindlustusvõtjale

ette heita rasket hooletust kindlustusjuhtumi põhjustamisel ehk selles, et lõpptulemusena

merevesi tungis ujuvdoki kuivsektsioonidesse ja rikkus seal elektriseadmed ja -süsteemi.

37. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raskeks hooletuseks käibes vajaliku hoole olulisel määral

järgimata jätmine. Tegemist on hoolsuse tavalise määra tunduva ületamisega, mistõttu

selline käitumine peaks olema rikkujaga sarnasele inimesele mõistlikult vastuvõtmatu.

Käesolevas asjas on Veeteede Ameti ja Klip´i aktidega tõendatud, et doki meeskond jättis

26.02.2008 peale tehnilist kontrolli sulgemata staapeldekil asuvad I, II ja IV pontooni

luugid, kuigi tavaliselt luugid peale kontrolli suletakse; tuule tugevnedes kuni 15 m/sek

tekkinud lainega sattus merevesi ballastitanki nr 1, sealt edasi staapeldekile ja avatud

luukide kaudu doki ballastitankidesse. Seeläbi suurenes doki kreen sedavõrd, et vette

sattus ka doki parem parras, millel oli punktkeevitusega plaat, mille vahelt valgus vesi I

pontooni kuivsektsiooni kaudu ka II pontooni kuivsektsiooni. Seega staapeldeki sulgemata

luugid aitasid kaasa sellises ulatuses kreeni tekkele, mille tagajärjel osutus vees olevaks ka

parema parda tavalises olukorras ülalpool veeliini olev osa. Lisaks on Veeteede Amet

jõudnud järeldusele, et asjaolu, et perioodil 24.02.2008 kuni õnnetuseni 27.02.2008 oli

ujuvdokil likvideeritud kreeni või diferenti üheksal korral, millest saab järeldada, et doki

kereplaadistus ja/või ballastsüsteem ei taganud ujuvdoki veekindlust. Seega juba enne

ööd, kui toimus õnnetus, pidi doki meeskond, kes eelduslikult koosneb vaieldamatutest

oma ala asjatundjatest (eriti arvestades hageja tegevusala spetsiifilisust; samuti kinnitas

seda tunnistaja V.G., Vene-Balti sadama direktor), olema m/l Orion edasisel dokkimisel

eriti ettevaatlik ja tähelepanelik. Selle asemel aga lisaks staapeldeki luukide lahti jätmisele

olukorras, kus sadamas oli antud tormihoiatus (t lk 127, tõlge lk 126), paigaldati

dokkimise ajal dokile veeliinist ülal poole punktkeevitusega (ehk mittehermeetiliselt)

kereplaat (vahetati kereplaati). Tõendatud ei ole küll, et dokkimise ajal selline kereplaadi

vahetus oleks keelatud, kuid olukorras, kus pidi olema tekkinud eriline ettevaatlikkus doki

veekindluse osas, mittehermeetiliselt kereplaadistust vahetada ei saanud olla tavalisele

hoolsusele

vastav

tegevus.

Asjaolu,

et

paigaldatud

plaadid

olid

fikseeritud

punktkeevitusega ega taganud doki vabaparda veekindlust, on kinnitatud ka Klip´i

arvamuses. Samuti, et see oli kiire uputuse raskendavaks faktoriks (t lk 105-107). Samad

asjaolud on tõendatud ka Vene-Balti Sadama OÜ dokkmeistri S.Onkovi seletuskirjaga

Veeteede Ametile (t lk 129) ja A. H. ütlustega.

38. Asjaolu, et dokil oli õnnetuse ajal kehtiv merekõlblikkuse tunnistus, ei tee olematuks

tõendamist leidnud tegelikku olukorda ja olulisi puudusi doki meeskonna tegevuses,

millised kogumis aitasid kaasa doki osalisele uppumisele. Samuti asjaolu, et tõendamist ei

leidnud, et otseselt mõni õigusakt, ekspluateerimisjuhend vmt keelaks dokkimise ajal

luukide avamist või keretööde teostamist. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et doki

veekindluse rikkumisega muudeti see lausa merekõlbmatuks. Ükski analüüsitud tõend

seda ei kinnita. A. H. ütluste kohaselt on tegemist mereohutusnõuete rikkumisega.

39. Lisaks on kostja seisukohal, et isegi kui on tegemist kindlustusjuhtumiga, ei kuulu kahju

hüvitamisele VÕS§ 444 ja § 445 alusel. Kostja on seisukohal, et doki veekindluse

rikkumisega suurendas hageja kindlustusriski 100%. Kolleegium on seisukohal, et eelpool

leidis küll tõendamist, et veekindluse rikkumine toimus ja nõustuda saab ka sellega, et

seeläbi suurenes kindlustusrisk (vt otsuse p 37, 38). VÕS § 444 kohaselt ei või

kindlustusvõtja pärast lepingu sõlmimist kindlustusandja nõusolekuta suurendada

kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta

vastutab. Samas aga ei näe seadus VÕS §-s 444 sätestatud kohustuse rikkumise korral ette

kindlustusandja täielikku vabanemist täitmise kohustusest. VÕS § 445 lg 2 kohaselt saab

kindlustusandja vabaneda kindlustuslepingu täitmise kohustusest kindlustusvõtjast

tuleneva asjaolu tõttu kindlustusriski võimaliku suurenemise ulatuses, kui juhtum toimus

pärast riski suurenemist. Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et eelpool tõendamist leidnud

kindlustusandja töötajate tegevus, mida saab käsitleda kindlustusriski suurendamisena,

oleks suurendanud seda riski 100% ehk et täielikult oleks välistatud olukord, kus

konkreetsetes ilmastikutingimustes ei oleks konkreetse dokiga samasugust õnnetust

toimunud. Veeteede Ameti järelduste kohaselt oli lisaks inimtegurile ohtliku kreeni ja

uputuse põhjuseks ka doki halb tehniline seisund ning doki kereplaadistuse kõrval ei

taganud veekindlust ka ballastsüsteem (doki kereplaadistus ja/või ballastsüsteem ei

taganud doki veekindlust). Akti koostanud A. H. ütluste kohaselt oleks kahju olnud

väiksem, kui luugid oleksid olnud kinni; ka laine võis visata vett sisse mingil määral;

esimese ballasttanki klapp ei sulgunud korralikult; dokkmeistri sõnade järgi oli dokk vana

ja vesi tuli sisse. Seega ühest õnnetuse põhjust ei selginudki.

40. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et põhjendatud ja tõendatud ei ole

asjaolud, millised annaksid kindlustusandjale õiguse keelduda täitmisest täies ulatuses,

kuid kindlasti tuleb väljamõistetavat hüvitise suurust vähendada. Kolleegium on otsuse p-

des 37-39 tõendamist leidnud asjaolude alusel seisukohal, et põhjendatud on vähendamine

½ ulatuses.

41. Poolte vahel puudub vaidlus kahju suuruse üle. Hageja on esitanud tõendid teostatavate

tööde ja nende maksumuse kohta suuruses kokku summas 2 232 733.40 krooni (t lk 73-

85). Kostja neid ümberlükkavaid tõendeid ei esitanud. Haginõude arvestamisel on hageja

võtnud arvesse kokkulepitud omavastutust suuruses 250 000 krooni iga kindlustusjuhtumi

korral. Eelpool jõudis kolleegium järeldusele, et kostja peab hagejale hüvitama ½ tekkinud

kahjust. Seega tuleb hagi rahuldada 991 366.70 krooni ulatuses.

42. Hageja on esitanud viivisenõude perioodi eest 10.06.2008 (seega kindlustusandja poolt

keelduva otsuse tegemisest) kuni kohtuotsuse tegemiseni, paludes välja mõista

seadusjärgne viivis (vastavalt VÕS §-le 113 ja §-le 94). Kolleegium ei nõustu hagejaga

osas, mis puudutab sissenõutavat viivisemäära. Viidatud VÕS-i sätete kohaselt tuleb

viivisemäära arvestamisel lähtuda eelkõige poolte vahel kokkulepitust. Asjaolu, kas

kindlustusandja on keeldunud hüvitise väljamaksmisest (seega viivitas väljamaksmisega,

kui keeldumine osutub ebaõigeks) täies ulatuses või osaliselt, tähtsust ei oma.

Pooltevahelise lepingu lahutamatuks osaks oleva ÜU 20021 p 72 kohaselt, kui

kindlustusandja viivitab oma kohustuste täitmisega, on ta kohustatud maksma hüvitise

saamiseks õigustatud isiku nõudmisel viivist 0,1% väljamaksmisele kuuluvast summast

iga viivitatud päeva kohta, kuid mitte rohkem kui 10% väljamaksmisele kuuluvast

summast. Hagetava perioodi 10.06.2008 kuni 10.12.2010 pikkuseks on 914 päeva, mille

eest viivise summaks kujuneks kokku 906 109.16 krooni. Kuna aga pooled olid leppinud

kokku viivise ülempiiri, siis tuleb kindlustusandjal hüvitada viivisena 99 136.67 krooni.

43. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota kulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Käesolevas asjas rahuldab kohus hagi 50% ulatuses ja apellatsioonkaebuse osaliselt.

Seetõttu on kolleegium seisukohal, et mõistlik ja põhjendatud on jätta kummagi poole

menetluskulud (nii maa- kui apellatsioonikohtus kantud) vastava poole enda kanda.

Tiit Kollom Ande Tänav Imbi Sidok