2-10-10961/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

14. detsembril 2010.a. tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-10-10961 Tsiviilasi EM hagi RG vastu abielu lahutamiseks, elatise väljamõistmiseks ja lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning ainuhooldusõiguse määramiseks hagejale Tsiviilasja hind 72.500.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja EM(ik XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja Anatoli M (Markus ÕB OÜ )

Kostja RG(ik XXX, elukoht kohtule teadmata)

Eestkosteasutus Lasnamäe Linnaosa Valitsus

Menetluse liik Asja arutamine kohtuistungil 11.11.2010.a.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada EM ja RG abielu, mis on registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne XXX.

3. Lõpetada EM ja RG ühishooldusõigus nende alaealise poja AM(i.k. XXX) suhtes ja anda AM hooldusõigus täielikult üle EM.

4. Välja mõista RG elatusraha EM kasuks AM ülalpidamiseks 2500.- (kaks tuhat viissada) krooni kuus alates 08.02.2009.a. kuni XXX.a.

Lk 2 (6)

5. Välja mõista RG elatusraha AM ülalpidamiseks 2500.- (kaks tuhat viissada) krooni alates 01.07.2010.a. kuni XXX.a., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude jaotamine.

6. Jätta EM kohtukuludest, s.o. riigi tuludesse tasutud riigilõivust, ja kohtuvälisest menetluskulust, s.o. tema esindaja tasust, 75 % RG kanda ja 25 % EM kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.

1. Poolte abielu sõlmiti XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis. l

2. Abielust sündis XXX.a. poeg AM. Laps elab koos emaga.

Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.

3. Hageja palus 08.03.2010.a. kohtusse esitatud hagiavalduses lahutada poolte abielu, määrata poolte alaealise lapse elukohaks hageja elukoht ning välja mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks 2500.- krooni kuus alates 01.03.2009.a., s.o ka tagasiulatuvalt.

Tulenevalt uue perekonnaseaduse kehtima hakkamisest 01.07.2010.a., täpsustas hageja oma nõuet 23.09.2010.a. hagiavalduses ja palub nüüd määrata lapse AM hooldusõigus täies mahus temale.

4. Hageja väidab hagiavalduses, et nad ei ela kostjaga koos alates 2008.a. septembrikuust ning kooselu taastamist kostjaga ei pea ta võimalikuks.

Hageja väidetel ei ole kostja osalenud lapse kasvatamises ega ülalpidamises alates lapse sünnist, mistõttu palub hageja elatise kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.03.2009.a. Hageja sõnul kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 5000.- krooni, millest toiduraha moodustab 1500.- krooni, lapse ravikulud 1000-1050.- krooni, kulutused mähkmetele 400.- krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 500-600.- krooni ning kulutused mänguasjadele moodustavad summa 200.- krooni.

Lk 3 (6)

5. Hageja on lapsega lapsehoolduspuhkusel kuni 2011.a. sügiseni, mil laps läheb lasteaeda ja hageja läheb tööle.

6. Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena poolte abielutunnistuse, lapse sünnitunnistuse, vanemahüvitise määramise otsuse XXX ja oma 2009.a. tuludeklaratsiooni.

Kostja vastuväited ja põhjendused.

8. Kostja esitas hagile kirjalikud vastuväited 30.04.2010.a., kuid kohtuistungile kostja ei ilmunud.

Kirjalike vastuväidete kohaselt ei pea kostja vajalikuks abielu lahutamist kohtu kaudu. Kostja väidetel elasid nad hagejaga koos 2010.a. veebruarini ning talle on teadmata miks hageja nende abielu lahutada soovib. Samas ei vaidle kostja vastu, et laps jääb elama ema juurde kui ilmneb, et poolte kooselu on lõplikult lõppenud ning kostja väidetel on ta ka teadlik, et tal on kohustus maksta lapse ülalpidamiseks elatist, kuid tal puudub kindel töökoht, mistõttu pole tal võimalik teha pakkumist kui suur makstav elatis olla võiks.

9. Koos oma vastusega hagile esitas kostja 8 fotot, oma pangakonto väljavõtte Swedbankist ning oma elektroonilise lennukipileti sõiduks Tallinnast Barcelonasse.

Eestkosteasutuse seisukoht lapse hooldusõiguse määramise küsimuses hagejale.

10. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond toetab lapse stabiilse elukorralduse huvides ühise hooldusõiguse lõpetamist ja ainuhooldusõiguse määramist AM üle lapse emale EM.

Kohtuotsuse põhjendused.

11. Kohus võtab kõigepealt seisukoha hageja nõude osas lahutada poolte abielu.

PkS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Vaidlust selle üle, et poolte kooselu on lõppenud ei ole. Kohtuistungil, kuhu kostja ei ilmunud, kinnitas hageja, et tema kooselu taastada kostjaga ei soovi. Eeltoodust tulenevat on abielu lahutamise eeldused pooltel täidetud ja poolte abielu kuulub lahutamisele.

12. Järgmisena võtab kohus seisukoha hageja nõude osas mõista kostjalt välja elatis poolte alaealise lapse ülalpidamiseks.

Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et ta ei ole osa võtnud lapse ülalpidamisest alates lapse sünnist, on hageja nõue elatise väljamõistmiseks kostjalt lapse ülalpidamiseks õiguslikult põhjendatud. Arvestades aga sellega, et 1. juulil 2010.a. jõustunud PkS § 230 järgi tunnistati seni kehtinud perekonnaseadus kehtetuks ning PkS § 231 järgi jõustus uus perekonnaseadus, mis laieneb

Lk 4 (6) PkS § 210 lg 1 järgi kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui selle seaduse rakendussätetes ei ole ette nähtud teisiti ning asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist, kohaldatakse PkS § 210 lg 2 järgi üldjuhul siiski asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, tuleb juhul kui elatisehagi esitati enne 1. juulit 2010.a. elatis välja mõista kuni 1. juulini 2010.a. enne 1. juulit 2010.a. kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel ja alates

1. juulist 2010 tuleb PkS § 210 lg 1 järgi ülalpidamissuhtele kohaldada 1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadust ning mõista elatis välja

1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseaduse sätete alusel. Osundatud seisukohale asus Riigikohus oma lahendis 3-2-1- 85-10. Seega elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus nn vana perekonnaseaduse §-st 60 lg 1, mis kohustas vanemat oma alaealist last ülal pidama ja uue PkS § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on poolte alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja poolte ühisele lapsele on, vana PkS § 61 lg 2, mille kohaselt määratakse elatise suurus kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest ja uue PkS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid, samuti uue PkS § 100 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena) /vanas seaduses analoogiline säte puudus/, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1) /vanas seaduses sätestas sama PkS § 61 lg 4/ ning uue PkS § 102 sätestatust, mille kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka kohustatud isiku varalist seisundit.

Kohus on ka seisukohal, et kuivõrd käesoleval ajal kehtiv perekonnaseadus ei sätesta vastupidiselt kuni 01.07.2010.a. kehtinud PkS §-le 61 lg 1, et elatis mõistetakse välja nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud, tuleb elatis kostjalt välja mõista kuni 30.06.2010.a. lapse ema kasuks ja alates 1. juulist 2010.a. alaealise kasuks, kes on küll TsÜS § 8 lg 2 kohaselt piiratud teovõimega isik, keda esindas kohtus tema TsMS § 217 lg 3 kohaselt tema seaduslik esindaja ehk tema ema, sest alaealisel endal puudub tsiviilkohtumenetlusteovõime TsMS § 202 lg 2 kohaselt. Ka sellele seisukohale asus Riigikohus oma lahendis 3-2-1-85-10. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt, juhindub kohus kuni 01.07.2010.a. kehtinud PkS §-st 70 lg 2, kuna hageja palub tagasiulatuvalt elatise välja mõista perioodi 01.03.2009.a. kuni 07.03.2010.a. eest mil kehtis vana perekonnaseadus, sest PkS § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Arvestades asjaoluga, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendanud, et ta oleks oma lapse ülalpidamiskohustusi täitnud enne hagi esitamist ning perioodil mille eest hageja elatist nõuab, tuleb elatis välja mõista alates 08.03.2009.a., sest tagasiulatuvalt saab elatist nõuda kuni ühe aasta eest. Hageja väidetel kulub tal poja ülalpidamiseks kuus 5000.- krooni ning kohtuistungil täpsustatu kohaselt koosnevad lapse ülalpidamiskulud toidurahast 1500.- krooni, lapse ravikuludest 1000 - 1050.- krooni, kulutustest mähkmetele 400.- krooni, riiete ja jalanõude ostmise kulust 500-600.- krooni ning kulutustest mänguasjadele 200.- krooni.

Lk 5 (6) Kohus asub seisukohale, et poolte alaealise lapse ülalpidamiskulutused summas 5000.- krooni kuus on põhjendatud, sest lapsel esinevad püsivad tervisehäired, mida hageja sõnul on vaja ravida nii osteopaadi kui ortopeedi abiga. Osteopaadi ravi kord maksab 950.- krooni. Lisaks nimetatule on laps hageja väidetel ka hüperaktiivne.

Arvestades asjaoluga, et EM on käesoleval ajal lapsehoolduspuhkusel ja temal sissetulek töötasuna puudub, kuid kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja on ise teinud oma pangakontole korduvalt sularaha sissemakseid ning teised isikud on teinud talle ülekandeid, asub kohus seisukohale, et kostja on suuteline täitma oma lapse ülalpidamiskohustust 2500.- krooni suuruses summas kuus, et tagada lapse minimaalnegi ülalpidamine.

13. Viimasena võtab kohus seisukoha hageja avalduse osas lõpetada lapse ühine hooldusõigus ja määrata lapse ainuhooldusõigus täielikult hagejale.

PkS § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt peab kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtuma hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

Arvestades asjaoluga, et laps on kasvanud sündimisest saadik emaga, kellesse ta on vaieldamatult kiindunud ning kellega ta on hingeliselt seotud, et EM on pühendunud oma lapse kasvatamisele ja tema eest hoolitsemisele, mis väljendub lapse järjepidevas ravimises, tema igapäevases hooldamises ja kasvatamises, kuid lapse isa ei ole osa võtnud lapse kasvatamisest alates poolte abielusuhete lõppemisest ning ei tunne lapse käekäigu vastu mingisugustki huvi, on põhjendatud lõpetada vanemate ühishooldusõigus nende alaealise poja AM üle ja anda lapse hooldusõigus täielikult üle tema emale EM.

Menetluskulude jaotamine.

14. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole.

Abielulahutuse hagi esitamisel ja lapse elukoha määramise avalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu kokku 5200.- krooni.

Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude ühishooldusõiguse lõpetamiseks, elatise väljamõistmiseks ja abielu lahutamiseks, tuleb hageja poolt kantud kohtukulu – abielu lahutamise ja hagita perekonnasjas avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning hageja kohtuväline menetluskulu, s.o. tema esindaja kulu, jätta juhindudes PkS § 164 lg 2 sätestatust 75 % ulatuses kostja kanda ja 25 % ulatuses hageja kanda, sest hageja menetluskulude jätmine täies ulatuses tema enda kanda ei oleks õiglane.

Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.

15. Kohus jätab tulenevalt TsMS § 238 lg 5 kohtuotsuse tegemisel arvestamata kostja poolt esitatud 8 fotot ja lennukipileti Tallinnast Barcelonasse, sest kohus on seisukohal, et nimetatud tõendid ei tõenda kostja vastuväiteid.

Lk 6 (6) Tsiviilasja hinna määramine.

16. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa, TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 25.000.- krooni.

Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hagihinna arvestamisel liidetakse TsMS § 134 lg 1 kohaselt ühes hagis sisalduvad nõuded kokku, on käesoleva tsiviilasja hind 72.500.- krooni {25.000+25.000+(9x2500)}.

Kohtunik: