2-10-18275/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2010.a Tallinnas Tsiviilasja number 2-10-18275 Tsiviilasi, avalduse sisu Tallinna linna avaldus I R, AR ja AM laste hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks ning alaealistele lastele eestkostja määramiseks Ärakuulamise aeg 08.detsember 2010 Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu ) Puudutatud isik I: I R(isikukood: XXX elukoht teadmata) Puudutatud isik II: AR(isikukood: XXX registreeritud elukoht: XXX, tegelik elukoht teadmata) Puudutatud isik III: AM (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isik IV: L R(isikukood: XXX elukoht: XXX) Puudutatud isik V: L R(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isik VI: RR(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isik VII: A M (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isikutele V-VII määratud esindaja advokaat Piret Simm Resolutsioon

1. Rahuldada Tallinna linna avaldus I R, AR ja AM laste hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks ning alaealistele lastele eestkostja määramiseks

2. Võtta I R täielikult ära laste L R , RR ja A M isikuja varahooldusõigus

3. Võtta AR täielikult ära laste L R ja RR isikuja varahooldusõigus

4. Võtta AM täielikult ära lapse A M isikuja varahooldusõigus

5. Määrata L R RR ja A M täisealiseks saamiseni eestkostjaks L R

Edasiakebamise kord 1. Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu või isiku elukohajärgne vallavõi linnavalitsus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul arvates määruse eelnimetatud isikule teatavakstegemisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

2. Hooldusõiguse täieliku äravõtmise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse eelnimetatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Menetluse käik ja määruse põhjendused

Kohtu menetluses on Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse avaldus I R, AR ja AM alaealiste laste hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks ning alaealistele L R , RR ja A M eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on I R l kooselust AM sündinud tütar A M ja abielust AR lapsed L R ja RR . Viimased kolm aastat on alaealised lapsed jäänud ilma vanemate hoolitsusest ning neid kasvatab ja nende eest hoolitseb L R , kes on AR ema. 13.08.10 palus L R määrata ennast alaealiste laste eestkostjaks, kuna laste vanemad kasvatamisest ja laste eest hoolitsemisest osa ei võta.

I R ja AR on alkoholi kuritarvitajad ning neil puuduvad alaline tööja elukoht. AM ei ole oma lapse suhtes viimased kümme aastat huvi tundnud, tal on uus perekond ja töötab käesoleval ajal Soome Vabariigis. Ta ei soovi lapse eest hoolitseda ega teda kasvatada. Avaldaja leiab, et L R on sobiv isik eestkostjaks määramiseks. A Ma ja L R abikaasa RR on andnud kirjalikud nõusolekud L R eestkostjaks määramiseks. Kohtule esitatud kirjalike tõenditega on tõendatud, et L R pöördus 13.08.10 avaldaja poole kirjaliku avaldusega paludes ennast määrata alaealiste laste eeskostjaks, kuna laste vanemad laste kasvatamises ei osale, 11.08.10 on RR andnud kirjaliku nõusoleku, et tema abikaasa L R määratakse laste eestkostjaks, 18.03.10 on A Ma andnud kirjaliku nõusoleku, et L R määratakse tema eestkostjaks.

OÜ PL tõendi kohaselt on L R l hüpertooniatõbi ja 2. tüübi diabeet, Politseiameti Karistusregistri kohaselt ei ole L R ega RR karistatud väärega kuriteo eest, kodukülastuse aktiga on tõendatud, et L R elab XXX kolmetoalises korteris, mis on korras ja puhas ning lastele on elamiseks kõik tingimused loodud. L R on pensionär, pensioni suurus on 4860 krooni ja tema abikaasa on pensionär ja töötab AS-is A-S . Puudutatud isikute L R , RR ja A M esindaja riigi õigusabi korras advokaat Piret Simmi arvamusest nähtub, et lapsed elavad L ja RR juures kolm aastat, kuna vanemad nende eest ei hoolitsenud ja lapsed olid vanemate juures elades alatoitumuses.

Laste ema lapsi vaatamas ei käi, laste isa AR käib vahel nende juures, kuid lastega ei tegele. Kumbki vanematest laste ülalpidamiseks raha ei anna, kõik vajaliku ostavad lastele nemad. Kodukülastusel rääkisid lapsed, et nad on eluga L ja RR juures rahul ja soovivad seal edasi elada, nende eest hoolitsetakse ja ostetakse vajalikud asjad. A ja L õpivad koolis, R käib lasteaias. 08.12.2010 ärakuulamisel jäi avaldaja avalduse juurde, puudutatud isikud ja lastele määratud esindaja nõustusid avaldusega. AR ja I R kutsuti kohtusse Ametlike Teadaannetega, kuid kohtusse ärakuulamisele nad ei ilmunud.

AM, kes töötab Soome Vabariigis oli ärakuulamise ajast teadlik, kuid kohtusse ärakuulamisele ei ilmunud. Vastavalt PKS § 116 lg 2 vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PkS § 124 sätestab, et isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda, PkS § 120 lg 1 esimese lause kohaselt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning PkS § 127 sätestab, et varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada.

Kohus võib PkS § 134 lg 1 ja 3 kohaselt lapse heaolu ohustamise korral st. kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi jms, piirata vanema isikuvõi varahooldust või varahoolduse vanemalt täies ulatuses ära võtta. PKS § 135 lg 2 kohaselt isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

PKS § 136 lg 1 kohaselt üldjuhul eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu korraldusi. Kohtule esitatud avalduse, kirjalike tõenditega ja ärakuulamisel antud puudutatud isikute seletustega on tõendatud, et alaealiste laste heaolu on ohus selletõttu, et nende ema kuritarvitab alkohoolsete jookidega, on jätnud lapsed A Ma ning L ja RR viimasel kolmel aastal ilma hoolitsusest, kasvatamist, järelevalvest ja eluvajaduste katmisest (sh. toit, eluase, riided, tervishoid).

Tal puuduvad kindel eluja töökoht. AM ei ole pärast kooselu lõppemist I R ga kümne aasta jooksul osa võtnud lapse A Ma kasvatamisest ja ülalpidamisest ega tunne huvi oma alaealise lapse vastu. AR kuritarvitab alkohoolsete jookidega, tal puuduvad kindel eluja töökoht ning ta ei osale laste L ja RR ülalpidamises ega kasvatamises. PkS §-st 171 lg 1 tuleneb, et kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal määratakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks eestkostja. Kohus on esitatud kirjalike tõendite, Tallinna linna avalduse, lastele määratud esindaja arvamuse ja puudutatud isikute ärakuulamisel antud seletuste põhjal veendunud, et L Rvastab PkS § 174 lg 1-4 sätestatud eestkostjale esitatavatele nõuetele ja on sobiv täitma eeskostja ülesandeid.

PkS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii lapse isikuhoolduskui ka varahooldusõigus. Eestkoste teostamisel tuleb eestkostjal juhinduda perekonnaseaduses sätestatud ülesannetest. Tulenevalt PkS §

195 lg 1 p 4 ja TsMS § 557 lg 21 tuleb määrata lastele eestkostja kuni täisealiseks saamiseni. PkS § 179 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, tal on oma ülesannete piires õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule ning eestkostja küsib ja arvestab eestkoste teostamisel eestkostetava arvamust, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane. Võttes arvesse laste vanust tuleb TsMS § 557 lg 1 p 4 alusel lubada neil teha ilma eestkostja nõusolekuta pisitehinguid eestkostja antud või nende endi tööga teenitud rahaliste vahendite ulatuses.

Kohtunik