2-10-61053/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega

Avalikult teatavakstegemine

13. detsember 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-10-61053 K.M. versus K.M. Hagi ese abielu lahutamiseks Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Hageja K.M. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx xxxxxxxx xxx-x, xxxxx xxxxx) Kostja K.M. (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxxx, xxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. K.M. hagis K.M. vastu:

1.1 rahuldada hagi ja lahutada K M (M) ja K M (M) abielu, mis on sõlmitud xx. xxxxxxx xxxx aastal Viljandimaa Perekonnaseisuametis, kanne nr xx. Muud otsustused

2. Seoses menetluskuludega ja tsiviilasjas esitatud taotlusega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need poolte endi kanda.

2.2 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 630 kohaselt on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

3.2 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;

3.3 apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;

3.4 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja faktiväited ja nõue Hageja on esitanud hagi abielu lahutamiseks.

2. Menetluse käik Kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud.

3. Kohtu põhjendused

3.1. Menetluse käigust tulenevad asjaolud Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 3, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kui kostja võtab kohtuistungile või kohtuleesitatud avalduses hageja õieks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). Seoses hagi õigeksvõtuga, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt teha asjas hagi õigeksvõtul põhinev otsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise. Vastavalt TsMS § 440 lgle 4 abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud.

3.2. Õiguslik põhjendus Hagi õigeksvõtuga teeb kohus järelduse, et poolte abielulised suhted lõppenud ja abielu jätkamine on võimatu. Vastavalt Perekonnaseaduse § 67 lg-le 1 kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Vastavalt Perekonnaseaduse § 65 lg-le 1 abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu ja lg-le 2 abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Osundatud sätete alusel ja hageja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Käesoleval juhul on poolte abielulised suhted lõppenud, abielu jätkamine on võimatu. Puuduvad alused hagi õigeksvõtu mittevastuvõtmiseks.

3.3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Toomas Lillsaar

Kohtunik