2-10-47951/5 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS (õigeksvõtul põhinev otsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 03.detsember 2010.a Paide

Tsiviilasja number 2-10-47951

Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi Silver Aavastik’ vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind 29 736.29 EEK

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS, registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn, lepinguline esindaja Silva Kark

Kostja: Silver Aavastik, isikukood xxxxxxxxxxxxxx, hagiavalduses märgitud elukoht xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx

Menetlus Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi. 2. Välja mõista Silver Aavastik’ult AS-i Swedbank kasuks 45 640.32 (nelikümmend viis tuhat kuussada nelikümmend krooni ja 32 senti) krooni, millest 29 736.29 krooni on põhivõlg, 12 462.51 krooni intress ja 3441.52 krooni põhiosa viivis. 3. Välja mõista Silver Aavastik’ult AS-i Swedbank kasuks viivis protsendina põhinõudelt (29 736.29 EEK) alates 30.09.2010.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 g 1 sätestatud määras. 4. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 5. Tagastada AS-le Swedbank 3000.00 (kolm tuhat) krooni riigilõivu kontole nr 227000000016 AS Swedbank selgitusega „Swedbank hagi Silver Aavastik vastu 29.10.2010, osaline tagastamine, maksekorraldus nr 63788“. 6. Kohtuotsus saata punkt 5 osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS 1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-47951 kannab Silver Aavastik täies ulatuses. 2. Määrata kindlaks, et AS-i Swedbank menetluskulu on 6892.09 krooni riigilõivu. 3. Silver Aavastik peab hüvitama AS-ile Swedbank hageja menetluskuludest 3892.09 (kolm tuhat kaheksasada üheksakümmend kaks krooni ja 09 senti) krooni. 4. Välja mõista Silver Aavastik’ult AS-i Swedbank kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (3892.09 EEK) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele ei saa apellatsioonkaebust esitada, kuna pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

MENETLUS AS Swedbank esitas Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Silver Aavastik’u vastu 45 640.32 krooni poolte vahel xxxxxxxxxxxxxxx sõlmitud laenulepingust nr xxxxxxxxxxxxxx tuleneva põhivõla, intressi ja viivise nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale kätte. Kostja vastas hagile. Vastuses teatas kostja, et tal vastuväited hagile ei ole ning ta on nõus asja lahendamisega õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Hageja on sama seisukohta avaldanud 02.12.2010.a. Mõlemad pooled on kirjalikult avaldanud, et loobuvad kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Arvestades, et eelmenetluses on poolte seisukohad välja selgitatud, on võimalik asja lahendada kirjalikus menetluses ja teha asjas kostja õigeksvõtul põhinev otsus. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Tsiviilasi nr 2-10-47951

2 (2)

ÕIGUSLIKUD ALUSED Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest ja selle mõjust. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et kostja on hageja nõude poolte vahel 28.06.2007.a sõlmitud laenulepingust nr 07-119661-VL tuleneva põhivõla, intressi ja viiviste saamiseks hagis esitatud asjaoludel ja ulatuses õigeks võtnud, on hageja hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada.

MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväline kulu maksekäsu kiirmenetluse kulu juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 punkti 3 alusel.

Hagiavalduses märgitud menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb hageja menetluskulu 6892.09 kroonist riigilõivust, millest 892.09 krooni on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 6000 krooni hagiavalduse esitamisel.

Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest enne kohtuotsuse avalikkusele teatavaks tegemist. Hageja taotles sel alusel hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles ulatuses. Hageja taotlus on põhjendatud. Hagejale tuleb TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, st 3000 krooni ning seda hageja taotluses märgitud kontole ja selgitusega.

Kostja peab hagejale hüvitama ülejäänud hageja menetluskulu, st 3892.09 krooni.

Sirje Lahesoo Kohtunik