2-10-48086/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-48086

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2010, Tartu kohtumaja

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

13. detsember 2010 kell 14.00, Tartu kohtumaja

kantselei

Tsiviilasi

BIGBANK AS-i hagi Valeri Afanasjevi vastu võla ja

lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

20 000.- krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: BIGBANK AS (rk 10183757; asukoht Rüütli 23,

Tartu), esindajad: volikirja alusel Artur Maljukov ja

Janika Simmul(e-post menetlused@bigbank.ee )

kostja: Valeri Afanasjev

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Valeri Afanasjevilt BIGBANK AS-i kasuks:

2.1. tagastamata krediidisumma 17 211.98 krooni, intress 3735.92 krooni, võla

sissenõudmisega seotud kulud 1463.- krooni, viivis 8248.77 krooni ja lepingu

sõlmimise tasu 166.- krooni, kokku 30 825.67 krooni (kolmkümmend tuhat

kaheksasada kakskümmend viis krooni ja kuuskümmend seitse senti);

2.2. viivis 32,44% aastas lepingu nr 0819813/96st alusel tagastamata krediidisummalt

(14 211.98 krooni) alates 28. septembrist 2010 kuni krediidisumma tasumiseni,

kusjuures viivisesumma kokku ei või ületada 14 211.98 krooni.

3. Jätta välja mõistmata Valeri Afanasjevilt BIGBANK AS-i kasuks käsitlustasu

2788.02 krooni.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõiv kostja kanda; jätta hageja muudest

menetluskuludest 86% kostja kanda ja 14% hageja kanda; jätta kostja menetluskulud

tema enda kanda.

7. Välja mõista Valeri Afanasjevilt menetluskulu 4000.- krooni (neli tuhat krooni)

BIGBANK AS-i kasuks.

2/4

8. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust

ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti

Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest

alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Kajalt tasutakse kautsjon,

välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata

sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale

tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja

nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV OSA

1. Tartu Maakohtu menetluses on BIGBANK AS-i hagi Valeri Afanasjevi vastu 17.04.2008

tarbijakrediidilepingu nr 0819813/96st ja 22.04.2008 krediidilepingu nr 0823375/96st

alusel võla ja lisanduva viivise väljamõistmiseks (tlk 50).

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja kokku 33 613.69 krooni – tagastamata

krediidisumma 17 211.98 krooni (17.04.2008 lepingu alusel 14 211.98 krooni,

22.04.2008 lepingu alusel 3000 krooni), intressi 3735.92 krooni (17.04.2008 lepingu

alusel), käsitlustasu 2788.02 krooni (22.04.2008 lepingu alusel), lepingu sõlmimise tasu

166.- krooni (22.04.2008 lepingu alusel), võla sissenõudmisega seotud kulu 1463.-

krooni, viivise 8248.77 krooni (17.04.2008 lepingu alusel). Samuti palub hageja mõista

kostjalt välja viivise 32,44% aastas lepingu nr 0819813/96st alusel tagastamata

krediidisummalt (14 211.98 krooni) alates 28.09.2010 kuni krediidisumma tasumiseni.

Kui kostja hagile ei vasta, palub hageja hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda; hageja menetluskuludeks on riigilõiv ja õigusabikulud

(tlk 4-9, 40-41).

3/4

2. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ning tsiviilasja menetlusse võtmise määruse ja

kirjaliku vastuse nõude kätte 03.11.2010. Kohus kohustas kostjat hagile 20 päeva jooksul

kirjalikult vastama ja hoiatas, et tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule käesoleva ajani vastanud.

PÕHJENDAV OSA

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407

lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

Kuna kostja ei ole kohtule vastanud, tuleb vastavalt hageja taotlusele lahendada

käesoleva asi tagaseljaotsusega. Kohus peab põhjendatuks rahuldada hagi osaliselt.

4. Arvestades

hagiavalduses

toodut,

kohtule

esitatud

tõendeid

ning

juhindudes

võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, § 108 lg-st 1, § 113 lg-st 1, § 115 lg-st 1, § 128

lg-st 3, §-st 401, §-st 402, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 30 825.67 krooni –

tagastamata krediidisumma 17.04.2008 lepingu alusel 14 211.98 krooni, tagastamata

krediidisumma 22.04.2008 lepingu alusel 3000.- krooni, intress 3735.92 krooni, võla

sissenõudmisega seotud kulud 1463.- krooni, viivis 8248.77 krooni, lepingu sõlmimise

tasu 166.- krooni.

Kuna kostja on olnud oma lepinguliste kohustuste täitmisega viivituses, siis tuleb temalt

TsMS § 367 alusel välja mõista ka viivis lepingu nr 0819813/96st järgi tagastamata

krediidisummalt (14 211.98 krooni). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et

väljamõistetav viivis ei tohi üldjuhul ületada põhikohustust, mida tuleb hagi rahuldamise

juures arvestada.

5. Kohus on seisukohal, et käsitlustasu krediidilepingu nr 0823375/96st järgi

(krediidisumma 191.73 eurot) tuleb jätta välja mõistmata.

Hagiavalduse kohaselt põhineb käsitlustasu nõue üldtingimuste nr RK p-il 8.4, mis

sätestab, et kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, maksab

laenusaaja laenuandjale lisaks võlgnetavale summale lepingu rikkumisega laenuandjale

tekitatud kulude katteks käsitlustasu. Käsitlustasu tuleb maksta ettenähtud summas iga

15 päevase viivitusperioodi järel kuni kogu võlgnevuse täieliku tasumiseni. Käsitlustasu

suuruseks 3000 krooni suuruse krediidisumma puhul on 550 krooni. Hageja arvestuse

kohaselt on käsitlustasu perioodi 23.05.2008 – 27.09.2010 eest 31 423.33 krooni, kuid

hageja vähendab käsitlustasu nõude 2788.02 kroonini (tlk 6-7, 28, 40).

Hagiavaldusest ja üldtingimuste nr RK p-st 8.4 nähtub, et käsitlustasu kujutab endast

sanktsiooni lepingu täitmisega viivitamise korral. Käsitlustasu eesmärgiks on lepingu

rikkumisega hagejale tekitatud kulude hüvitamine, kusjuures lisaks käsitlustasule on

laenuandjal õigus nõuda kogu tekitatud kahju hüvitamist.

Riigikohus on 14.01.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-120-08 (p 15), kus hageja on ise

olnud pooleks, märkinud järgmist: „Ringkonnakohus on iseenesest õigesti leidnud, et

tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine.

Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt

tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette

võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi.

VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Kolleegium on

lisaks seisukohal, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes

4/4

sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44

järgi. Samuti on võimalik olukord, kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole

tarbijakrediidiga

VÕS

§ 402

jj

mõttes,

sest

seaduses

tarbijakrediidilepingut

iseloomustavad eeldused on täitmata. Sellisel juhtumil võib leppetrahvi kokkulepe

tüüptingimusena olla tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi.“

17.06.2008 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-56-08 (p 13) leidis riigikohus, et kohus peab

kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käsitlustasu kokkulepe krediidilepingus nr

0823375/96st on tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi tühine.

6. TsMS § 163 lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb

menetluskulud jaotada järgmisel: riigilõiv tuleb jätta kostja kanda; hageja muudest

menetluskuludest tuleb jätta 86% kostja kanda ja 14% hageja kanda; kostja

menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

7. TsMS § 1741 lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks menetluskuluna välja üksnes riigilõivu 4000 krooni (tlk 3, 49).

Hageja on esitanud kohtule arve ning maksekorralduse selle kohta, et ta on tasunud Balti

Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-le hagiavalduse koostamise eest 1500 krooni (tlk

33-35). Hageja esindajaks hagiavalduse esitamisel oli volikirja alusel Artur Maljukov.

Hagiavaldusele lisatud volikirja kohaselt volitab hageja juhatuse liige Balti Võlgade

Sissenõudmise Keskus OÜ-ga käsundussuhtes olevat Artur Maljukovi esindama hagejat

kohtumenetlustes (tlk 11). Maksu- ja Tolliameti andmetel on Artur Maljukov saanud

sissetulekut üksnes AS-ist BIGBANK. Seega on alust arvata, et ta on hageja töötaja.

TsMS § 175 lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest

üksnes sõidukulud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja õigusabikulu 1500 krooni

väljamõistmiseks puudub alus.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik