2-09-19280/12 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht 10.detsember 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-09-19280; Kagu Invest AS versus Leela Kiil; hagi põhivõlgnevuse 8735 krooni, intressi ja viivise saamiseks; tsiviilasja hind 8735 krooni Määruse tegemine lihtmenetluses Kohtunik Kalev Kuningas Hageja Kagu Invest AS (registrikood 11285129; aadress Vasara 50 Tartu) Hageja esindaja Krista-Roberta Saviauk Kostja Leela Kiil (isikukood xxxxxxxxxxx; aadressid xxxx xxx-xx xxxxxxxx ja xxxxxxxxxx xx-x xxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1. Kostja Leela Kiil tunnistab võlanõuet summas 17 470.- (seitseteist tuhat nelisada seitsekümmend) krooni või vastavas summas eurodes ning kohustub selle tasuma hageja arvelduskontole nr 221005107376 Swedbank AS-s vastavalt käesolevale kokkuleppele.

2. Kostja tunnistab tingimusteta kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 900.- (üheksasada) krooni, mis on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Lepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostja kanda.

3. Pooled lepivad kokku võlanõude tasumise ajatamises selliselt, et võlanõue tasutakse hagejale hiljemalt 15.08.2012.a.. Tasumine toimub ositi vastavalt käesolevale kokkuleppele lisatud maksegraafikule.

4. Esimene makse avaldajale summas 900 (üheksasada) krooni peab laekuma hiljemalt 31.12.2010.a.. Pooled lepivad kokku igakuiste maksete kuupäevaks iga kuu 31. kuupäeva.

5. Juhul, kui võlgnik rikub käesoleva kokkuleppe p 3 või p 4 sätteid kasvõi ühel korral ning ei maksa igakuist kokkulepitud makset õigeaegselt või kokkulepitud suuruses vastavalt lisas 1 toodud maksegraafikule, kaotab käesoleva kokkuleppe p 3 ning p 4 fikseeritud võlanõude tasumise ajatamise kokkulepe kehtivuse ning võlanõue muutub täies ulatuses koheselt sissenõutavaks.

6. Maksete tasumisega viivitamisel kohustub kostja tasuma hagejale viivist 0,0219% tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

7. Kompromissi mittetäitmisest tuleneva täitemenetluse alustamisel on kostja kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 5% täitemenetluse alustamise hetkel tasumata summalt.

Muud otsustused

2. Seoses menetluse lõpetamisega:

2.1 määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel pool riigilõivust s.o 900 krooni hageja kontole nr 221026031492 Swedbank AS-s, mis laekus hageja kontolt nr 221026031492 Swedbank AS-s 28.aprillil 2009 ja 25.septembril 2009 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 viitenumber 2900072699;

2.2 jaotada menetluskulud ja jätta need kompromisslepingu kohaselt kostja kanda;

2.3 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte;

2.4 saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

3.2 Kompromissi kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 5 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust.

Kohtu põhjendused

Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9).

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga.

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.

Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1).

Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3).

Kalev Kuningas

Kohtunik

/Allkirjastatud digitaalselt/