2-10-10864/18 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-10-10864 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.12.2010, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Reet Allikvere, Ele Liiv Tsiviilasi Ljudmila Klimtšuki (Klimtšuk) hagi notar Heli Mõttuse (Mõttus) vastu tekitatud kahju hüvitamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

25 000 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 24.09.2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ljudmila Klimtšuki apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Ljudmila Klimtšuk (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X-XX XXXXXXX), esindaja Sergei Razguljajev; Kostja Tallinna notar Heli Mõttus (notaribüroo asukoht Estonia pst 15, Tallinn), esindaja advokaat Andrus Kattel.

RESOLUTSIOON

I. Tühistada Harju Maakohtu 24.09.2010 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-10-10864 osas, millega mõisteti Ljudmila Klimtšukilt riigi tuludesse 45 000 krooni (maakohtu otsuse menetluskulude kindlaksmääramise resolutsiooni p 2).

II. Teha selles osas uus otsus, millega vabastada Ljudmila Klimtšuk riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.

III. Sõnastada otsuse resolutsioon järgmiselt:

1. Jätta Ljudmila Klimtšuki hagi notar Heli Mõttuse (Mõttus) vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata nõude aegumise tõttu.

2. Jätta rahuldamata kostja taotlus kohustada hagejat andma eeldatavate menetluskulude katteks tagatis.

3.Menetluskulude kindlaksmääramine. Jätta menetluskulud hageja kanda.

IV. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

V. Jätta maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud 1.06.03.2010 esitas Ljudmila Klimtšuk (hageja) Harju Maakohtule hagi Tallinna notar Heli Mõttuse (kostja) vastu notari ametitegevusega tekitatud kahju 425 000 krooni hüvitamiseks.

15.04.2010 määrusega vabastas Harju Maakohus hageja hagi esitamisel riigilõivu summas 45 000 krooni tasumisest (I tlk 93-95).

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

3. Harju Maakohus jättis 24.09.2010 otsusega hagi rahuldamata nõude aegumise tõttu. Menetluskulud jäid hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt riigituludesse välja menetluskulud (riigilõiv) summas 45 000 krooni. Kohus märkis, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. 15.04.2010 määrusega on kohus vabastanud riigipoolse menetlusabi korras hageja hagi esitamisel riigilõivu summas 45 000 krooni tasumisest. TsMS § 190 lg 3 esimese lause kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 179 lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

4. Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 24.09.2010 otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas ja jätta menetluskulud riigi kanda.

Enne hagi esitamisest taotles hageja menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Riigilõiv antud asjas on 45 000 krooni. Vastavalt TsMS § 181 lg 1 menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kohus rahuldas taotlus ning vabastas hageja riigilõivu tasumisest. Seega on kohus tuvastanud, et hageja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda ning on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Vaatamata sellele jättis kohus hagi kostja esindaja taotluse alusel nõude aegumise tõttu rahuldamata.

Registriandmete kohaselt puuduvad hagejal kinnisvara ja mootorsõidukid. Ta on pensionär. Tal puuduvad perekonnaliikmed. Tema sissetulekuks on pension 4 580 krooni ja sotsiaaltoetus 200 krooni. Taotleja vältimatud püsikulutused 1 kuu kohta on kokku 4 300 krooni. Maakohus on enne hagi menetluse võtmist hinnanud hageja majandusseisundit ning on jõudnud järeldusele, et temal puuduvad võimalused tasuda riigilõivu.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle läbi vaatamata või läbivaatamisel ei vaidle vastu TsMS § 190 lg 7 kohaldamisele.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, Harju Maakohtu 24.09.2010 kohtuotsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega hagejalt mõisteti riigituludesse

45 000 krooni. Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi selles osas uue kohtuotsuse, millega vabastab hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.

TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus vaatab apellatsioonkaebuse läbi üksnes ulatuses, milles hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt riigituludesse menetluskulud (riigilõivu) summas 45 000 krooni.

TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Maakohus mõistis TsMS § 190 lg 3 järgi hagejalt riigituludesse välja hagi esitamisel tasutava riigilõivu. Maakohus rikkus seejuures menetlusnormi, sest kohaldas valet sätet. Maakohus jättis hagi rahuldamata, mistõttu oleks pidanud ta kohaldama TsMS § 190 lg 4. Viidatud sätte esimese lause kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Asja materjalide kohaselt anti hagejale menetlusabi (hageja oli hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud) ja hagi jäeti rahuldamata.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtul tuli esitatud asjaolusid arvestades kaaluda TsMS §

190 lg 7 kohaldamist. Selle sätte järgi võib kohus mõjuval põhjusel näha ette kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Viidatud sätte kohaldamine kohtu algatusel ei ole vastuolus TsMS § 5 lg-s 1 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatakse, millal kohus teeb menetlustoimingud menetlusosaliste taotlusel ning millal kohus tegutseb omal algatusel. TsMS § 190 lg-s 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle.

TsMS § 190 lg-s 7 ei sätestata ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul või vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Sättes nimetatud hinnangu andmine on kolleegiumi arvates kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte.

Hageja esitas maakohtule menetlusabi saamiseks majandusliku seisundi teatise (I kd, t.lk 56-58), kohus kogus ka ise täiendavalt andmeid hageja majandusliku seisu kohta (I kd, t.lk 70- 91) ja 15.04.2010 tegi määruse, millega vabastas hageja hagi esitamisel riigilõivu 45 000 krooni tasumisest (I kd, t.lk 93-95). Maakohus tegi tsiviilasjas kohtuotsuse 24.09.2010. Ringkonnakohus leiab, et maakohtul puudusid tõendid selle kohta, et hageja majanduslik olukord sellel lühikesel ajavahemikul muutus, mistõttu on maakohus alusetult mõistnud hagejalt välja riigituludesse menetluskulud (riigilõivu) 45 000 krooni. Ringkonnakohus leiab, et lähtudes asjas kogutud tõenditest, teatisest hageja majandusliku olukorra kohta, tuleb hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest vabastada.

Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks TsMS § 180 lg 1 sätestatud juhtudel ja ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu otsust ülejäänud menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 190 lg 1 kohaselt ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutusi. Antud asjas kannab kulud hageja, sest otsus tehti tema kahjuks. Seega kuulub apellatsioonkaebus osalisele rahuldamisele ja apellatsioonimenetluse kulud jäävad poolte endi kanda.

Ulvi Loonurm Ele Liiv

Reet Allikvere