2-10-55108/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-10-55108

K O H T U M Ä Ä R U S K O H T U M Ä Ä R U S K O H T U M Ä Ä R U S K O H T U M Ä Ä R U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L E E S T I V A B A R I I G I N I M E L E E S T I V A B A R I I G I N I M E L E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

1 KOHUS KOHUS KOHUS KOHUS Harju Maakohus

KOHTUNIK KOHTUNIK KOHTUNIK KOHTUNIK Raivo Einula

MÄÄRUSE TEGEMISE AEG MÄÄRUSE TEGEMISE AEG MÄÄRUSE TEGEMISE AEG MÄÄRUSE TEGEMISE AEG JA KOHT JA KOHT JA KOHT JA KOHT 10.12.2010 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tartu mnt 85, 15083 Tallinn

TSIVIILASJA NUMBER TSIVIILASJA NUMBER TSIVIILASJA NUMBER TSIVIILASJA NUMBER 2-10-55108

KOHTUASI KOHTUASI KOHTUASI KOHTUASI MS versus R L elatise nõudes laste R L ja M L ülalpidamiseks

MENETLUSTOIMING MENETLUSTOIMING MENETLUSTOIMING MENETLUSTOIMING

Menetluse lõpetamine poolte kompromisslepingu kinnitamisega

MENETLUSOSALISED JA MENETLUSOSALISED JA MENETLUSOSALISED JA MENETLUSOSALISED JA NENDE ESINDAJAD NENDE ESINDAJAD NENDE ESINDAJAD NENDE ESINDAJAD o Hageja: MS (isikukood xxx), elukoht xxx) o Kostja: R L(isikukood xxx), elukoht xxx)

MENETLUS ENETLUS ENETLUS ENETLUS Kohtuistung 9.12.2010

RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON:

1. Kinnitada hageja MS ja kostja R L vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt

Tsiviiltoimik 2-10-55108

2 kostja R L kohustub tasuma poja R L(isikukood xxx) ülalpidamiseks igakuist elatusraha summas 95 (üheksakümmend viis) eurot alates 1. jaanuarist 2011 kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni xxx) või kuni elatise suuruse muutmiseni, kusjuures elatis tuleb maksta maksmisele kuuluva kuu eest hiljemalt selle kuu 20. kuupäevaks MS pangakontole nr xxxxxxxxxxxxx (Krediidipank), märkides selgitusena „Elatis“. 2. Kinnitada hageja MS ja kostja R L vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kostja R L kohustub tasuma poja M L(isikukood xxx) ülalpidamiseks igakuist elatusraha summas 95 (üheksakümmend viis) eurot alates 1. jaanuarist 2011 kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni xxx) või kuni elatise suuruse muutmiseni, kusjuures elatis tuleb maksta maksmisele kuuluva kuu eest hiljemalt selle kuu 20. kuupäevaks MS pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxx (Krediidipank), märkides selgitusena „Elatis“. 3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-55108 seoses poolte kompromissi kinnitamisega.

EDASIKAEBAMISE KORD EDASIKAEBAMISE KORD EDASIKAEBAMISE KORD EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest loobunud. Kohtumäärus jõustub selle kättetoimetamisega hagejale ja kostjale.

MENETLUSKULUDE JAOTUS MENETLUSKULUDE JAOTUS MENETLUSKULUDE JAOTUS MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kummagi poole menetluskulud jäävad kulutusi teinud poole kanda (TsMS § 168 lg 3).

I.I.I.I. ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on MS hagi R L vastu elatise nõudes poolte ühiste poegade R L(isikukood xxx) ja M L(isikukood xxx) ülalpidamiseks. Hagi on esitatud 8.11.2010. Hageja soovis hagiavalduse kohaselt kostjalt elatist kummagi poja ülalpidamiseks miinimummääras, mis on 2175 krooni kuus.

Asja läbivaatamiseks määratud kohtuistungil 9.12.2010 jõudsid pooled kompromissini, mille palusid kohtul kinnitada ja menetlus lõpetada. Pooled avaldasid ühtlasi, et nad ei soovi menetlust lõpetavat ja kompromissi kinnitavat kohtumäärust apellatsioonikorras vaidlustada. Pooled leppisid kokku, et kostja maksab kummagi poja, kes elavad hageja juures, ülalpidamiseks alates jaanuarist 2011 elatusraha 95 eurot kuus.

Tsiviiltoimik 2-10-55108

3 II. II. II. II. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased. PKS § 97 lg 1 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (so elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes poolte ühiste laste huvidest ning hageja ja kostja heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. Pooled on kohtule avaldanud kompromissis sisalduvat järgida vabatahtlikult ilma riigi täitemehhanismi sekkumiseta.

TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Ka TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt TsMS § 661 lg 2 viisteist päeva.

TsMS § 174’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 174’ 1g 4

Tsiviiltoimik 2-10-55108

4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 lg 1-3 sätestatud korras.

TsMS § 164 lg 1 kehtestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Ka TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Raivo Einula