2-07-40282/126 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS H a g i õ i g e k s v õ t u l p õ h i n e v K O H T U O T S U S ( O s a o t s u s ) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-07-40282 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

02. novembril 2010, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi S K hagi L T vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes ning L T vastuhagi S K vastu lapse elukoha ja hooldusõiguse kindlaksmääramiseks Tsiviilasja hind

25 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/Vastuhagis kostja: S K (ik XXX, elukoht XXX) Kostja/Vastuhagis hageja: L T (ik XXX, elukoht XXX) Kostja/Vastuhagis hageja lepinguline esindaja: Ervin Nurmela (Nurmela & Co Law Firm OÜ; rk 11353173, asukoht Põhja pst 21; 10414 Tallinn; epost ervin@prokapital.ee või ervin@nurmela.ee) Vastuhagis puudutatud isikud:

• Sillamäe Linnavalitsus (asukoht Kesk 27; 40231 Sillamäe)

• Tallinna linna Pirita Linnaosa Valitsus (asukoht Merivälja tee 24; 11921 Tallinn) Menetluse liik Hagimenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S K hagi L T vastu põlvnemise tuvastamise nõude osas hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Tuvastada et A M (isikukood XXX) põlvneb L T (isikukood XXX).

3. Kohtuotsus on aluseks lapse sünniaktis muudatuste tegemiseks.

4. Kohtuotsuse ärakiri saata peale jõustumist perekonnaseisuasutusele perekonnaseisuandmetes vajalike muudatuste tegemiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-07-40282 jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Tsiviilasi nr 2-07-40282

2(4) Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-07-40282 S K hagi L T vastu lapse põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes ning L T vastuhagi S K vastu lapse elukoha ja hooldusõiguse kindlaksmääramiseks. 01.11.2010 esitas kostja esindaja kohtule poolte vahel sõlmitud ja poolte poolt allkirjastatud kompromissilepingu, mille punkt 2.1. kohaselt tunnistab kostja L T et on A M (sünd. XXX) isa. Pooled paluvad teha põlvnemise tuvastamise määruse, milles märkida et A M (isikukood XXX) põlvneb ehk tema isaks on L T (isikukood XXX).

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 132 lg 1 järgi mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni. Põlvnemise tuvastamise nõue on mittevaraline nõue.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

TsMS § 450 lg 1 kohaselt kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.

01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

Tsiviilasi nr 2-07-40282

3(4) Seega kuulub kohaldamisele 01. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadus, kuid asjaoludele ja toimingutele - kuni 30. juunini 2010 kehtinud seadus.

Alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 95 esimese lause kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.

Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 42 lg 1 järgi kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Kehtiva PKS § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus (punkt 1); kes on isaduse omaks võtnud (punkt 2) või kelle isaduse on tuvastanud kohus (punkt 3).

PKS § 94 lg-st 1 tuleneb, et isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

Kuna kostja põhihagis L T on 01.11.2010 kohtule saadetud kompromissis tunnistanud (õigeks võtnud) et A M põlvneb temast, kuulub hagi selles osas rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

Perekonnaseisutoimingute seaduse § 13 lg 3 kohaselt perekonnaseisuasutus võib teha perekonnaseisuandmetes vajalikud muudatused ametiülesande korras, kui perekonnaseisuandmed on muutunud kohtuotsuse alusel. Perekonnaseisutoimingute seaduse §

25 lg 2 kohaselt lapse isa andmed kantakse rahvastikuregistrisse põlvnemise tuvastamise kohtulahendi alusel.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

TsMS § 1741 lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kuna kostja võttis hagi õigeks kompromissis kus pooled leppisid kokku et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Siit tulenevalt puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

Tsiviilasi nr 2-07-40282

4(4) Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik