2-09-68761/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-09-68761

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Raivo Einula

Sekretär Merily Mets Osaotsuse kuupäev

30. november 2010

Tsiviilasja number 2-09-68761 Tsiviilasja sisu O S versus V S ühisvara jagamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja O S S S S (isikukood xxx, elukoht xxx), ei viibinud kohtuistungil

Hageja esindaja IGOR ŠABLONIN IGOR ŠABLONIN IGOR ŠABLONIN IGOR ŠABLONIN (OÜ Ingor Õigusbüroo, Muhu 5-35, Tallinn), viibis kohtuistungil

Kostja V S S S S (isikukood xxx elukoht xxx), ei viibinud kohtuistungil

Kostja esindaja V KO KO KO KO (Õigusbüroo Baltic Defender, Siili 7-3, Tallinn), viibis kohtuistungil

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

29. november 2010 Tallinn,Tartu mnt kohtumaja (Tartu mnt 85, 15083 Tallinn)

Tsiviiltoimik 2-09-68761

2(4) Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

30. november 2010 kell 10:00 Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja kantseleis

R E S O L U T S I O O N

1. Kinnitada O S, isikukood xxx, ja V S, isikukood xxx) vahel sõlmitud abikaasade ühisvara jagamise kompromiss, mille kohaselt jagavad hageja O S ja kostja V S tsiviilasjas nr. 2-09-68761 kogu poolte ühisvara koguväärtuses 800 000 ( kaheksasada tuhat) krooni järgmisel viisil:

2. Tunnustada O S (isikukood xxx) omandiõigust korteriomandile asukohaga Xxx, väärtusega 700 000 krooni, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa uus nr xxx all, katastritunnus nr. xxx, koos kogu korteris asuva sisustusega ( mööbel, kodutehnika).

3. Jätta hõbekett hõbedast ristiga, kaaluga 70 g, hageja O S omandisse.

4. Hageja kohustub kostjale korteriomandi asukohaga Xxx, uus registriosa nr xxx, katastritunnus xxx, väärtusest ning hõbeketi ristiga eest tasuma rahalise hüvitise kokku summas 200 000 (kakssada tuhat) krooni.

5. Tunnustada V S omandiõigust sõiduautole Chrysler Vojager, registreerimisnumbriga xxx, väärtusega 100 000 krooni.

6. Lõpetada tsiviilasja nr. 2-09-68761 menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.

7. Kooskõlas TsMS § 432 kohaselt ei või samad pooled samal alusel sama hagieseme suhtes esitada uut hagi.

EDASIKAEBAMISE KORD EDASIKAEBAMISE KORD EDASIKAEBAMISE KORD EDASIKAEBAMISE KORD

1. Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest loobunud. Kohtumäärus jõustub selle kättetoimetamisega hagejale ja kostjale.

2. Kohtumäärus jõustub otsuse koopia kättetoimetamisega hagejale ja kostjale.

MENETLUSKULUD MENETLUSKULUD MENETLUSKULUD MENETLUSKULUD

1. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Tsiviiltoimik 2-09-68761

3(4)

2. Kooskõlas TsMS § 190 lg 7 vabastada O S 34000 krooni suuruse riigilõivu tasumisest hagilt.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

1. 11. detsembril 2009 esitas O S kohtule hagi V S vastu abielu lahutamiseks, poolte ühise lapse V S elukoha määramise ja poolte ühisvara jagamise nõudes.

2. 20.10.2010 osaotsusega lahutas kohus poolte abielu ja määras kindlaks, et poolte ühise lapse V S (isikukood xxx) ainuhooldusõigus kuulub hagejale, so lapse emale, kelle juures laps elab.

3. Kohtuistungil 29.11.2010 avaldasid hageja ja kostja esindajad pooled on ühisvara jagamise nõudes jõudnud kompromissile. Kohtule edastati kinnitamiseks poolte kompromissleping. Ühtlasi avaldasid poolte esindajad, et pooled ei soovi menetlust lõpetavat kohtumäärust määruskaebe korras vaidlustada ning on teadlikud, et kummagi poole menetluskulu jääb tema enda kanda.

4. Kompromissi sisu on järgmine: 1) Kompromissi kohaselt jagavad hageja O S ja kostja V S tsiviilasjas nr. 2-09- 68761

kogu

poolte

ühisvara

koguväärtuses

800 000 ( kaheksasada tuhat) krooni järgmisel viisil: 2) Tunnustada O S (isikukood xxx) omandiõigust korteriomandile asukohaga Xxx, väärtusega 700 000 krooni, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa uus nr xxx all, katastritunnus nr. xxx, koos kogu korteris asuva sisustusega ( mööbel, kodutehnika). 3) Jätta hõbekett hõbedast ristiga, kaaluga 70 g, hageja omandisse. 4) Hageja kohustub kostjale korteriomandi asukohaga Xxx, uus registriosa nr xxx, katastritunnus xxx, väärtusest ning hõbeketi ristiga eest tasuma rahalise hüvitise kokku summas 200 000 (kakssada tuhat) krooni. 5) Tunnustada V S omandiõigust sõiduautole Chrysler Vojager, registreerimisnumbriga xxx, väärtusega 100 000 krooni. 6) Hageja taotleb menetluskulude tasumisest vabastamist TsMS § 190 lg 7 kohaselt seoses kompromissi sõlmimisega, temalt vastavalt Harju Maakohtu 5.04.2010 määrusele tasumisele kuuluva riigilõivu (34 000 krooni) maksmisest. 7) Pooled taotlevad käesoleva kompromisslepingu kinnitamist kohtu poolt ning paluvad lõpetada tsiviilasja nr. 2-09-68761 menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. 8) Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud, et tulenevalt TsMS § 432 kohaselt ei või samad pooled samal alusel sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

1. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes poolte ühistest huvidest ning hageja ja kostja

Tsiviiltoimik 2-09-68761

4(4) heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita.

2. TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et nad loobuvad menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest.

3. Ka TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

4. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt TsMS § 661 lg 2 viisteist päeva.

5. TsMS § 174’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 174’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 lg 1-3 sätestatud korras.

6. TsMS § 164 lg 1 kehtestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

7. Ka TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

8. Poolte esindajad on kohtuistungil 29.11.2010 teatanud, et nad on teadlikud, et menetluskulu (esindajale makstud tasu) jääb kulutusi teinud poole enda kanda.

9. Kohus peab õiglaseks ja mõistlikuks rakendada TsMS § 190 lg 7 normi ja vabastada hageja täielikult sellegi osa temalt 5.04.2010 määruse alusel väljamõistetud riigilõivust, kuna menetlus lõpetatakse kompromissiga.

10. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Raivo Einula Kohtunik