Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-09-71762/3 AI generated

2-09-71762/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-09-71762/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

detsember 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-09-71762 Tsiviilasi Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Legislator headnote

AI generated

2-09-71762/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

Keywords

AI generated
costs of late payment use of mobile phone driving recovery of collection costs pledge of movable property conflit mobile remission of costs
AI generated
2-07-8422/3
Menetluskulud jätta JK kanda.
2-08-65836/2
hageja ASE, reg. XXX asub XXX, menetluses osales volitatud esindaja, K Verma kostja A P , i.k. XXX, rahvastikuregistris XXX, elukoht teadmata, menetluses ei osalenud asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS E ja kostja 10.märtsil 2005 järelmaksuga müügilepingu ja liitumislepingu, millega kostja omandas mobiiltelefoni ning õiguse tasu eest kasutada mobiilside teenust. Hageja väidab, et kostja on jätnud lepingutest tulenevad maksed osaliselt maksmata.
2-08-24843/1
hageja ASE, reg. xxx xxx, menetluses osales volitatud esindaja, K Arraste kostja Ü S , i.k. xxx, elukoht teadmata, menetluses ei osalenud asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25.novembril 1998 liitumislepingu, millega kostja omandas õiguse tasu eest kasutada mobiilside teenust. Hageja väidab, et kostja on jätnud lepingust tulenevad maksed osaliselt maksmata. Hageja on hagi esitamisel arvestanud kostjale võlgnevuse summas 2 453.67 krooni. Nõue muutus sissenõutavaks 1999. aastal. Hageja nõuab kostjalt viivist 2 452.67 krooni.
2-06-39615/1
mai 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-39615 Tsiviilasi AS hagi MM´i vastu 2 800,80 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS , registrikood XXX, asukoht XXX, Hageja esindaja HP, XXX, XXX Kostja MM, isikukood XXX, elukoht XXX Resolutsioon Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2-05-12314/3
Välja mõista AN´alt OÜkasuks 5823, 93 (viis tuhat kaheksasada kakskümmend kolm krooni 93 senti) krooni, sh.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

10. detsember 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-09-71762 Tsiviilasi

Hagi hind Osaühingu AFhagi AHvastu 1557,30 krooni saamiseks 1557,30 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Osaühing AF(registrikood XXX, asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja Silver E kostja AH(isikukood XXX elukoht XXX) RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Kõik menetlukulud jätta Osaühingu AF kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 29.12.2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid REAS ja kostja liitumislepingu, mille alusel kohustus REAS pakkuma kostjale mobiiliside teenuseid ja kostja kohustus selle eest tasuma. Kostja teenuste eest nõuetekohaselt ei tasunud ning on seega oma kohustusi tahtlikult rikkunud. Kostja põhivõlg oli 2263,90 krooni. REAS-i õigusjärglane on EEAS. EEAS loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja võlgneb hagejale ka viiviseid 2262,90 krooni. Peale hageja poolt nõude omandamist on kostja tasunud 2969,50 krooni. Selle summa arvelt on hageja vähendanud esmalt viivisvõlga ja siis põhivõlga. Sellest tulenevalt võlgneb kostja hagejale põhivõlana 1557,30 krooni.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista võla 1557,30 krooni.

Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kõikide arvete tasumise tähtaeg saabus 2000.a. Seega on hageja nõue aegunud. Kostja tasus hagejale 17.07.2008.a 2969,50 krooni. Kuna võlg maksti peale nõude aegumist, siis ei saa rääkida ka aegumise katkemisest.

Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on REAS ja kostja sõlminud liitumislepingu. Hagiavalduse kohaselt jäi kostja REAS-ile 18.10.2000.a seisuga võlgu 2263,90 krooni. Vaidlus puudub, et REAS-i õigusjärglane on EEAS. 08.02.2008.a on EEAS saatnud kostjale kirja nõude loovutamise kohta hagejale. Pooled ei vaidle selle üle, et 17.07.2008.a tasus kostja hagejale 2969,50 krooni. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt, kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Kuni 30.06.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 sätestas, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Alates 01.06.2002.a kehtiv TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Seega kuulub kohaldamisele VÕSRS § 9 lg 2. Sellest tulenevalt algas 3-aastane aegumistähtaeg 01.06.2002.a ja lõppes 01.06.2005.a. Seega on hagi aegunud. 17.07.2008.a tasus kostja hagejale 2969,50 krooni. Kohus nõustub kostjaga, et see ei katkestanud hagi aegumist. TsÜS § 158 lg 1 sätestab küll, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kuna aga aegumistähtaeg oli enne kostja poolt rahasumma tasumist juba möödunud, siis ei saanud selle summa tasumine aegumist katkestada. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei ole kohustust täitnud, ei anna alust järelduseks, et kostja on jätnud tahtlikult kohustuse täitmata. Võlaõigusseaduse § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hageja ei ole tõendanud, et lepingu sõlmimisel või täitmisel tegutses kostja eesmärgiga jätta teenuste eest tasumata. Seega ei ole TsÜS § 146 lg 4 käesoleval juhul kohaldatav.

Kuna hagi on aegunud, siis tuleb see jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik