2-10-8007/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

10. detsember 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-10-8007 Aktiva Finants OÜ versus Rudolf-August Nõmme Hagi ese hagi 4797,38 krooni nõudes; tsiviilasja hind 2399,19 krooni Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hageja Aktiva Finants OÜ (registrikood 10746479; aadress Jõe 3 101051 Tallinn) Hageja esindaja Silver Eensaar Kostja Rudolf-August Nõmme (isikukood xxxxxxxxxxx; asukoht teadmata)

Resolutsioon

1. Välja mõista Rudolf-August Nõmmelt OÜ Aktiva Finants kasuks võlg 4 797 (neli tuhat seitsesada üheksakümmend seitse) krooni 38 senti, sellest põhinõue summas 2399,19 krooni, intress 435,89 krooni ja viivis 1962,30 krooni.

2. Välja mõista Rudolf-August Nõmmelt menetluskulu 1 350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) krooni OÜ Aktiva Finants kasuks.

3. Välja mõista Rudolf-August Nõmmelt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt (1 350 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

4. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul.

Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse koos lisadega toimetas kohus kostjale avalikult kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

12. oktoobril 2010. Hagiavaldus koos lisadega loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel teadaande ilmumisest Ametlikes Teadaannetes. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 45 päeva alates teadaande avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on esitanud taotluse tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kostja on jätnud täitmata lepingulised kohustused telekommunikatsiooniteenuste eest tasumise osas. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 1350 krooni, ja õigusabi (esindaja kulu) 2 500 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Kohus leiab, et menetluskuluna on põhjendatud hagilt tasutud kokku riigilõiv 1350 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008 määrusega nr 137 on kehtestatud varalise nõudega tsiviilasjas on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 10 000 krooni puhul on 5 000 krooni. Nähtuvalt tsiviilasjast on hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et tegemist on lihtsa võlanõudega. Kohus leiab, et kuna hageja põhitegevusala on inkassoteenus ja krediidiinfo, ei leia kohus alust õigusabi väljamõistmiseks. Hageja ei ole põhjendanud õigusabi kasutamise vajadust. Vastavalt TsMS § 175 lg 2 menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 1350 krooni. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.

Silvi Maiste kohtunik