2-10-15759/21 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-10-15759

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht

09. detsember 2010.a. Haapsalu kohtumaja kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-10-15759 Tsiviilasi Maire Koppelmaa ja Avo Koppelmaa hagi AS Merimets vastu töötasu ja hüvitiste nõudes

Menetlustoiming Kompromissi kinitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: Maire Koppelmaa, isikukood *, *, e-post: * Hageja II: Avo Koppelmaa, isikukood *, *, e-post: * Kostja:AS Merimets, registrikood 10140908, asukoht Rannaküla küla Nõva vald Lääne maakond Kostja lepinguline esindaja: advokaat Tanel Mällas, Advokaadibüroo Luberg ja Päts, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn, e-post:tanel.mallas@lplaw.ee RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Maire Koppelmaa, Avo Koppelmaa ja AS Merimets (edaspidi nimetatud Pooled) vahel 07.12.2010 sõlmitud kompromissleping alljärgnevatel tingimustel:

1.1. Kompromissi allkirjastamisel ei oma Pooled üksteise vastu mistahes lepingutest või seadusest tulenevaid varalisi või muid nõudeid või pretensioone. Pooled võivad reguleeritava õigussuhtega seonduvaid nõudeid esitada vaid Kompromissist tulenevalt.

1.2. Menetluskuld jäävad poolte endi kanda.

1.3. Kompromiss jõustub selle allkirjastamisel Poolte poolt. Kompromissi saab muuta Poolte kokkuleppel kirjalikus vormis. Muus vormis kokkulepped lepingu muutmiseks ei ole Pooltele siduvad.

1.4. Kompromissi tingimusteks ei loeta Poolte varasemaid tahteavaldusi ega kokkuleppeid, mis ei ole Kompromissis otseselt sätestatud. Samuti ei oma Kompromissi suhtes tähendust Poolte varasem käitumine.

2. Seoses kompromissi kinnitamisega lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-15759

3. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda

Edasikaebe kord Määrusele ei see esitada määruskaebust

Asjaolud ja menetluse käik

05.04.2010. esitas AS Merimets Pärnu Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamise kohta hagimenetluse korras. 14.04.2010 esitati Pärnu Maakohtule töövaidluskomisjoni toimikud. 04.05.2010. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega jättis esitatud taotluse käiguta ja andis tähtaja riigilõivu tasumiseks. 24.05.2010.a. esitas AS Merimets kohtule riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse. 25.05.2010. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega andis AS-le Merimets täiendava tähtaja riigilõivu lõplikuks tasumiseks. 01.06.2010. esitas AS Merimets kohtule maksekorralduse täiendava riigilõivu tasumiseks. 09.06.2010. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega kohustas hagejaid esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis. 22.06.2010. esitasid hagejad Pärnu Maakohtule hagiavalduse. 05.08.2010. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud hagi menetlusse. 30.08.2010 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse 22.09.2010 toimuskohtu eelistung. 12.10.2010 toimus kohtu eelistung 07.12.2010 esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromissi

1. Juhindudes TsMS §-st 206 lg-st 2 ja 430 soovivad Pooled lõpetada tsiviilasja 2-10-15759 Kompromissiga. Kompromissi kohaselt on Pooled leppinud kokku, et ei oma Kompromissi allkirjastamisel Poolte poolt üksteise vastu mistahes lepingutest või seadusest tulenevaid varalisi või muid nõudeid või pretensioone. Pooled võivad reguleeritava õigussuhtega seonduvaid nõudeid esitada vaid Kompromissist tulenevalt.

2. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2- 10-15759 jäävad hagejate ja kostja endi kanda.

3. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud Kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas Kompromissis märgitud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, see tähendab, et:

(a) Kui kohus on poolte Kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

(b) Menetluse lõpetamisel Kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (TsMS §-d 432 ja 457)

4. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 ja § 630 lg 2 loobuvad Pooled kompromisslepingu kinnitamise ja tsiviilasjas menetluse lõpetamise määruse peale kaebuse esitamise õigusest ja paluvad käesolevat kokkulepet käsitleda vastava avaldusena. Kompromiss on sõlmitud neljas võrdset õiguslikku jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb kummalegi poolele ja üks esitatakse kohtule.

5. Kompromiss jõustub selle allkirjastamisel Poolte poolt. Kompromissi saab muuta Poolte kokkuleppel kirjalikus vormis. Muus vormis kokkulepped lepingu muutmiseks ei ole Pooltele siduvad.

6. Kompromissi tingimusteks ei loeta Poolte varasemaid tahteavaldusi ega kokkuleppeid, mis ei ole Kompromissis otseselt sätestatud. Samuti ei oma Kompromissi suhtes tähendust Poolte varasem käitumine.

Kohtu seisukoht Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 661 lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Poolte kokkulepe määruskaebuse esitamise õiguse välistamiseks vastab seadusele. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg. 3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kokku, et kulud jäävad poolte endi kanda.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik