2-10-48187/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Koidula Laurisaar Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2010.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-48187 Tsiviilasi AS DnB NORD Liising hagi MS vastu võla nõudes Hagi hind

105 619,20 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS DnB NORD Liising Hageja esindaja: Virge M (XXX) Kostja: MS(isikukood XXX, XXX) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista MS’lt põhivõlgnevus 105 619,20 EEK (ükssada viis tuhat kuussada üheksateist krooni ja 20 senti), intress 1746,13 EEK (üks tuhat seitsesada nelikümmend kuus krooni ja 13 senti) ja viivis 1415,30 EEK (üks tuhat nelisada viisteist krooni ja 30 senti), kokku 108 780,63 EEK (ükssada kaheksa tuhat seitsesada kaheksakümmend krooni ja 63 senti) AS DnB NORD Liising kasuks.

3. Välja mõista MS’lt AS DnB NORD Liising kasuks viivis 0,02% päevas põhivõlgnevuselt (105 619,20 kroonilt) alates 30.09.2010.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

4. Välja mõista MS’lt menetluskulu summas 12 500 EEK (kaksteist tuhat viisada krooni) AS DnB NORD Liising kasuks.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) või Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja §

442 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja ja kostja vahel sõlmitud järelmaksuga müügilepingust tuleneva võla summas 108 780,63 krooni, millest põhivõlgnevus on 105 619,20 krooni, intress 1746,13 krooni ja viivis 1415,30 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise 0,02% päevas põhivõlgnevuselt (105 619,20 Eesti kroonilt) kuni põhivõla täieliku tasumiseni ja menetluskulud. Hageja on märkinud hagi hinnaks 107 365,33 Eesti krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 133 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude järgi ja hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Eeltoodust tulenevalt on hagi hinnaks 105 619,20 Eesti krooni.

Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 26.10.2010.a, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 12 500 krooni. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kasuks menetluskulu summas 12 500 krooni.

Koidula Laurisaar Kohtunik