2-10-9883/30 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-9883

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada A K ja A K kompromiss järgnevalt:

1.1. A K nõustub maksma elatist A K alaealise lapse A K (IK XXX) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1000 (üks tuhat) krooni alates 01. märtsist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.

1.2. A K nõustub maksma elatist A K alaealise lapse A K (IK XXX) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1000 (üks tuhat) krooni alates 01. märtsist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.

1.3. A K ja A K lepivad kokku, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

1.4. A K ja A K loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-10-9883 menetlus.

3. Jaotada menetluskulud vastavalt kompromisslepingule.

4. Jätta A K menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda.

5. Jätta A K menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda.

6. Vabastada A K menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ja jätta A K riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.

Kohtuasja number 2-10-9883 Määruse tegemise aeg ja koht

09. detsember 2010, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi A K hagi A K vastu alaealistele lastele elatise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg

02. detsember 2010 Hageja: A K (IK XXX) Kostja: A K (IK XXX) Menetlusosalised ja esindajad

Kostja esindaja: Vandeadvokaat Sergei Politšev

2-10-9883

2(3)

7. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad.

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4 ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1–3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on A K hagi A K vastu alaealistele lastele elatise nõudes. Pooled esitasid kohtuistungil kohtule kompromisslepingu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikkuega menetlusosaliste huvi; komproimissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi.

Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

2-10-9883

3(3) Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1, asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Kohus leiab, et menetluskulude rahalist suurust ei saa kindlaks määrata.

Kostja esindaja esitas kohtule taotluse jätta seoses kompromissi sõlmimisega kostja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.

Vastavalt TsMS § 190 lg 5 ja lg 7, kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kuna pooled saavutasid kompromissi ja seda kostja esindaja poolt vastuses hagiavaldusele pakutud tingimustel, leiab kohus, et kostja tuleb vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ja kostja riigi õigusabi kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamine

Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Pooled leppisid kompromisslepingus kokku, et loobuvad edasikaebamise õigusest ja seega ei saa kohtumäärusele esitada määruskaebust.

Aarne Lõhmus Kohtunik