2-10-28109/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-28109 Otsuse tegemise aeg ja koht 09.detsember 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi E. E.´i hagi S. A.´i vastu põlvnemise tuvastamise ja lapsele elatise väljamõistmise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg 29.november 2010 Hageja:

E. E. (IK xxx, elukoht: xxx) Menetlusosalised Kostja: S. A. (IK xxx, elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada, et E. E. (IK xxx) sündinud xxx.a, sünd on registreeritud Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas 18.10.1999.a (kande nr 411), põlvneb S. A.´ist (isikukood xxx).

3. Välja mõista S. A.´ilt elatis E. E.´i kasuks alaealise lapse E. E.´i (sündinud xxx) ülalpidamiseks alates 14.juunist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni 08.oktoobrini 2017 igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

4. Jätta poolte poolt asjas kantud menetluskulud täies ulatuses nende endi kanda.

5. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

2(4)

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on E. E.i hagi S. A.i vastu põlvnemise tuvastamiseks ja alaealisele lapsele elatise väljamõistmise nõudes. Hageja palub tuvastada tema poja E. E.i (sündinud xxx.a) põlvnemine kostjast. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks alates 14.06.2010 igakuise elatusrahana 2175 krooni.

KOSTJA VASTUS

Kostja oma kirjalikus vastuses selgitas, et ta on nõus maksma elatist E. E.ile kuus 1250 krooni, kuna tema ülalpidamisel on alaealine laps K. A.a ja tema töötasu on kuus 4500 krooni.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõuete juurde.

Kostja tunnistas, et laps põlvneb temast ning DNA ekspertiisi läbiviimist ta ei soovi. Elatise nõude osas jäi kostja oma kirjalikult esitatud vastuväidete juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Põlvnemise tuvastamine

E. E. esitas kohtule hagiavalduse lapse E. E.i põlvnemise tuvastamiseks S. A.ist. Perekonnaseaduse (jõustus 01.07.2010.a) § 210 lg-te 1 ja 2 kohaselt laieneb perekonnaseadus (PkS) kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue PkS jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Hagi esitamise ajal kehtinud PkS § 42 lg 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab.

Kohtu tuvastas, et E. E.i (sündinud 08.oktoobril 1999.a) sünd on registreeritud Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas 18.oktoobril 1999.a, kande nr 411 (tl 2). Sünnitunnistusele on emana kantud E. E., isa kohta sünnitunnistusel kanne puudub.

Vastavalt PkS § 42 lg 2 tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Kohtuistungil võttis kostja õigeks, et E. E. põlvneb temast.

Seega leiab kohus, et alaealise E. E.i põlvnemine S. A.ist on tõendamist leidnud.

Kohus saadab põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt.

Elatise nõue

3(4)

Kohus on tuvastanud, et alaealine E. E. põlvneb S. A.ist.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks elatise alaealisele lapsele igakuise elatusrahana 2175 krooni alates hagiavalduse esitamisest.

Kostja väljamõistetava elatise suurusega nõus ei ole, kuna ta on töötu ja tal veel üks alaealine laps.

Kuni 01.07.2010 kehtinud PkS § 60 lg1 kohaselt vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Alates 01.07.2010 kehtiva PkS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja, kui alaealise E. E.i isa, kohustatud teda ülal pidama.

Alates 01.07.2010 kehtiva PkS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

Lähtuvalt kuni 01.07.2010 kehtinud PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (½ ) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama põhimõte on sätestatud ka alates 01.07.2010 kehtiva PkS § 101 lg 1.

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja varalisele seisundile ning hageja ülalpidamisel oleva poolte ühise alaealise lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Maksuja Tolliameti andmetel on kostja saanud 01.01.2010 kuni 31.10.2010 tulu kokku 189 776 krooni, so kuus keskmiselt 18977,60 krooni. PkS § 61 lg 4 ja alates 01.07.2010 kehtiva PkS 101 lg1 järgi peab ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära, s.t mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära sisalduvad PkS § 61 lg 5 ja 6 ja alates 01.07.2010 kehtiva PkS § 102 lg 2, millest tulenevalt kohus võib elatise suurust vähendada alla PkS § 61 lg 4 ja § 101 lg 1 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid muude mõjuvate asjaolude kohta, mille alusel oleks kohtul võimalik vähendada elatist alla PkS § 61 lg 4 ja PkS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära. Kostjaga on 17.09.2010 tööleping lõpetatud (tl 29), kuid sissetuleku ja rahaliste vahendite puudumine ei vabasta teda iseenesest elatise maksmise

4(4) kohustustest. Kuigi kostjal on peale poolte ühise lapse veel üks alaealine laps (tl 14), ei ole kohtule tõendeid selles, et elatise väljamõistmisel PkS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks teine laps vähemkindlustatuks kui elatist saav laps, esitatud. Seega puuduvad PkS § 61 lg 5 (PkS § 102 lg 2) sätestatud asjaolud, mis annaksid kohtule alust elatist vähendada alla PkS 61 lg 4 ja PkS § 101 lg 1 nimetatud suuruse.

Kohus peab vajalikuks märkida, et PkS § 60 lg 1 ja alates 01.07.2010 kehtiva PkS § 96 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras.

Hageja taotles elatise väljamõistmist alates 14.06.2010.a. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole 2010 aastal hagejale alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha maksnud.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab lapse vajadustest ja poolte varalisest seisundist lähtudes põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks elatise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 14.06.2010 summas 2175 krooni väljamõistmise.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 ning § 632 rahuldab kohus hagi.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad asjas kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest.

Helgi Vinni Kohtunik