2-09-9057/55 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-9057

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Fred Fisker

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. detsember 2010, kell 16:00

Narva kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-09-9057

Tsiviilasi, hageja nõue

T K hagi A S vastu lapse põlvnemise tuvastamise ja

elatise nõudes

Tsiviilasja hind

25 000 krooni

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: T K (isikukood: xxx; elukoht: Juhkentali xxx)

Kostja: A S (sünd. xxx; elukoht: xxx)

Asja lahendamise viis

29. november 2010

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada põlvnemise tuvastamise nõude osas täielikult ning elatise nõude

osas osaliselt.

2. Tuvastada, et laps S K (isikukood: xxx) põlvneb kostjalt A S (isikukood: xxx).

3. Välja mõista kostjalt A S alaealise lapse S K kasuks elatis igakuiselt summas

2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui

pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates 05.

märtsist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

5. Vabastada hageja riigituludesse riigilõivu ja ekspertiisikulude tasumise

kohustusest.

6. Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata p 2 osas 10 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest Ida-Viru Maavalitsuse perekonnaseisuosakonda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima;

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

lg 6, § 633 lg 7).

Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

I Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu menetluses on T K hagi A S vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks ja

elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elas hageja kostjaga 2002. aastal ja kostja on hageja

lapse S K isa. Kostjaga läks hageja lahku, kui hageja oli viiendal raseduskuul. Kostja ei

eitanud lapse põlvnemist temast ning 2-3 aastat tagasi aitas oma last ka materiaalselt ning

võttis lapse enda juurde, esitles töökaaslastele kui oma last ja oli lapse üle uhke. Nüüd

kostja enam oma last ei toeta, ei tunne lapse vastu huvi ega osale tema kasvatamises ega

ülalpidamises. Kostja ei soovi vabatahtlikult registreerida ennast lapse isaks. Eeltoodu

alusel palub hageja tuvastada, et laps S K põlvneb kostjalt A S ning välja mõista kostjalt

lapse ülalpidamiseks igakuuliselt elatis summas 2 500 krooni.

2. Viru Maakohus võttis 16. detsembri 2009 määrusega hagiavalduse menetlusse. Kohus

määras istungi 27. jaanuariks 2010. Kohtuistungil, toimunud 27. jaanuaril 2010, vaidles

kostja hagiavaldusele vastu, tema ei pidanud ennast lapse isaks ning palus läbi viia DNA

ekspertiisi.

3. Kohus määras 16. veebruari 2010 määrusega tsiviilasjas ekspertiisi ning kohustas kostjat

tasuma ekspertiisikulud, mida kostja teinud ei ole. Kohtuistungile, mis toimus 22. märtsil

2010 a , kostja ei ilmunud. Kohtuistungil taotles hageja menetlusabi ekspertiisikulude

katteks ning esitas vormikohase taotluse. Kuna hageja menetlusabi taotlus rahuldati,

määras kohus korduva uue ekspertiisi aja – 15. juuni 2010 a. Kostja nimetatud ekspertiisi

ei ilmunud.

4. Kohus määras käesolevas tsiviilasjas korduvalt DNA ekspertiisi, kuhu kostja ei ilmunud.

Viimane ekspertiis oli määratud 11. novembriks 2010 a, DNA ekspertiis tuli teha

sundkorras, kaasates kostja ekspertiisi toimetamiseks politsei abi. Kohtu määrust ei

õnnestunud kostjale kätte toimetada, kuna kostja eeldatavalt viibis välismaal (tl 85-87, 95-

96). Kohus on määranud nimetatud tsiviilasjas 6 korral DNA ekspertiisi (t 29, 42, 52, 62

75, 85).

5. Kohus määras uue kohtuistungi aja 29. novembriks 2010, kohtuistungile ilmus hageja ja

tunnistajad, kostja kohtuistungile ei ilmunud.

II Kohtu põhjendused

6. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus on

põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

7. Kohus loeb tuvastatuks, et laps S K põlvneb kostjast A S.

8. Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg-te 1 ja 2 kohaselt käesolev seadus laieneb kõigile

perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui

järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või

tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu

tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagiavaldus on

kohtule esitatud 05. märtsil 2009 a . Seega lähtub kohus asjaolude puhul, mis on tekkinud

enne uue seaduse jõustumist, perekonnaseaduse kuni 01. juuli 2010 kehtinud

redaktsioonist.

9. Hageja on esitanud kohtule hagi lapse S K põlvnemise tuvastamiseks kostjast. Lapse

sünnitunnistuses puudub kanne isa kohta (tl 8). Enne 01. juulit 2010 kehtinud PKS § 42

lg.2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse

isaks pidada. Lapse S K põlvnemine kostjast A S on tuvastatud 29. novembril 2010

toimunud kohtuistungil antud tunnistajate ütlustega (tl 102-110), isikliku kirjavahetusega

kostja ja hageja vahel perioodil 17.01.2005 - 04.04.2005 a (tl kirjaümbrik - sisaldab kolme

ümbriku koos kirjaga).

10. Kohus leiab, et lapse huvides on, et lapsel on tuvastatud tema põlvnemine isast. Kostja on

ise algselt kohtule teinud ettepaneku DNA ekspertiisi läbiviimiseks, kuid pole kordagi

vabatahtlikult ekspertiisi ilmunud. Kohus leiab, et kostja selline käitumine kinnitab, et

kostja ei soovi - et tuvastatakse lapse põlvnemine temast, millega kaasneksid kostjale

lapse ülalpidamiskohustused. Kohtul puuduvad igasugused tõendid põhjustest miks kostja

ei ilmunud kordagi vabatahtlikult DNA ekspertiisi. Kohus on seisukohal, et kostja selline

käitumine on kantud ainult kostja enda isiklikest huvidest ja mitte lapse huvidest. Lapse

huvidest lähtuvalt oleks kostja pidanud osalema DNA ekspertiisis, et tuvastada suure

tõenäosusega kas laps põlvneb kostjast või mitte. Muuhulgas arvestab kohus põhimõttega

- DNA ekspertiisil pole tõendina põlvnemise tuvastamisel TsMS § 232 lg 2 mõttest

lähtuvalt ette kindlaksmääratud jõudu, samas on hageja esitanud kohtule tõendid (TSMS

§ 229 lg 2, tunnistajate ütlused ja kirjavahetus- dokumentaalne tõend) kinnitamaks hageja

esitatud väiteid ja seisukohti ja samas kostja pole esitanud kohtule ühtegi tõendit (TsMS §

230 lg 1) oma vastuväidete kinnitamiseks ja on keeldunud korduvatest DNA

ekspertiisidest (mis oleks kõlblik tõend ka kostjale vastuväite tõendamiseks). Kohus

hindas menetluses esitatud tõendeid ja poolte endi käitumist menetluses ning arvestades

lapse huve - jõudis järeldusele, et on piisavalt tõendatud, et laps Sergei Karpusov põlvneb

kostjast - Andrei Serovist. Kohus märgib, et on korduvalt taganud pooltele võimaluse

esitada käesolevas kohtumenetluses oma seisukohtade ja vastuväidete kinnitamiseks

tõendeid

(TsMS

§

230),

võimaldanud

menetlusabi.

Pooled

otsustavad

ise

tsiviilkohtumenetluses kas ja milliste tõenditega nad oma seisukohti ja vastuväiteid

tõendavad.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et tuleb lugeda tuvastatuks, et laps Sergei Karpushov

põlvneb kostjast Andrei Serov`ist, mille kohta tuleb teha kanne lapse Sergei Karpushov`i

sünniakti. PKS § 42 lg 3 kohaselt põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus

10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt.

11. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat

töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud

ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus

nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval

vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada

ülalpidamist.

Alates 01. juulist 2010 kehtima hakanud PKS § 100 lg.2 järgi alaealise lapse vanem täidab

lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos

või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi ülalpidamise ulatus

määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku

eluvajadusi s.h. tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega

seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1

järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Seega käesoleval ajal on elatusraha miinimummäär ühe

lapse kohta 2175 krooni kuus.

Hageja nõuab elatise väljamõistmist summas 2500 krooni kuus tagasiulatuvalt ühe aasta eest

enne hagi esitamist. Hagiavalduse kohaselt koosnevad lapse vajadused kalendrikuus 3 500

krooni. Kuna lapse kasvatamises ja ülalpidamises peavad osalema mõlemad vanemad, leiab

kohus, et ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine summas 2 500 krooni. Hageja ei ole

põhjendanud ega esitanud ühtegi tõendit, miks tuleb elatist välja mõista kostjalt just sellise

summa ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista elatis Vabariigi Valitsuse

poolt kinnitatud miinimumsuuruses, s.o 2 175 krooni kuus.

12. Hageja nõuab elatist ka aasta enne hagi esitamist, mis ei ole põhjendatud, kuna hageja on

esitanud elatise hagi koos lapse põlvnemise tuvastamise hagiga. Vanemate ja laste

vastastikused õigused ja kohustused tulenevad PKS (jõustunud 01. juulil 2010) § 82 järgi

laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Kuna enne hagi

esitamist ei olnud lapse põlvnemist seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud leiab

kohus, et elatise nõue aasta enne hagi esitamist ei ole põhjendatud. Miski ei takistanud

hagejat varem kohtu poole pöördumast. Ka kohtupraktika on kinnitab, et elatise nõude

esitamisel koos põlvnemise nõudega saab elatist nõuda alates hagi esitamisest –

Riigikohtu lahendid nr-d 3-2-1-57-03, 3-2-1-36-08.

III Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas oma

menetluskulud kumbki pool ise. Seega on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta

poolte endi kanda.

TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või

riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult

välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna hagejale oli hagi esitamisel antud

menetlusabi, samuti hageja oli vabastatud ekspertiisi kulude tasumisest (põlvnemise nõudelt

riigilõivu summas 5000 krooni ja ekspertiisi kulude tasumisest oli hageja vabastatud), tuleks

kohtul hagejalt riigilõiv riigituludesse välja mõista.

TsMS § 190 lg 7 alusel võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise

tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu

määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise

kohustusest. Kohus, arvestades tsiviilasja asjaolusid ja hageja majanduslikku olukorda, leiab,

et hageja tuleb vabastada riigituludesse riigilõivu tasumise kohustusest.

Fred Fisker kohtunik