2-10-51236/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-10-51236

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 06.12.2010. a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-10-51236 Tsiviilasi Tartu Ülikool hagi TxxxxxJxxxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Hagihind 9500 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Tartu Ülikool (registrikood 74001073; asukoht Ülikooli 18, Tartu 50090); Hageja esindaja: Külliki Tammik, Julianuse Õigusbüroo OÜ (asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150; elektronpost: kylliki@julianus.ee); Kostja: Txxxx Jxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Txxxx Jxxxxxxxxxx Tartu Ülikooli kasuks 12 823,88 (kaksteist tuhat kaheksasada kakskümmend kolm) krooni ja 88 senti, millest 9500 krooni on põhivõlg ja 3323,88 krooni sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Välja mõista Txxxx Jxxxxxxxxxx Tartu Ülikooli kasuks viivis 0,06% päevas põhinõudelt (9500 krooni) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.

4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud Txxxx Jxxxxxxxx kanda.

2. Välja mõista Txxxx Jxxxxxxxxxx Tartu Ülikooli kasuks menetluskulud summas 4000 (neli tuhat) krooni.

3. Välja mõista Txxxx Jxxxxxxxxxx Tartu Ülikooli kasuks viivis Võlaõigusseaduse §

113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

2-10-51236 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbankis, mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik Tartu Ülikool esitas 18.10.2010.a kohtule hagiavalduse Txxxx Jxxxxxxxx vastu õppeteenuse osutamise lepingust tuleneva võla 9500 krooni, viivise seisuga 05.10.2010.a summas 3323,88 krooni ning alates kohtuotsuse jõustumisest sissenõutavaks muutuva viivise nõudes.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostja elukohta saadetud menetlusdokumendid on 27.10.2010.a vastu võetud kostja abikaasa Axxxxx Jxxxxxxxx poolt. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtajaks vastanud.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 15.09.2008.a õppeteenuse osutamise lepingu, mille alusel Tartu Ülikool osutas kostjale õppeteenust ning kostja kohustus selle eest tasuma õppeteenustasu. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud makseid nõuetekohaselt. Kostja võlgnevus hageja ees on hagiavalduse esitamise seisuga kokku 12 823,88 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 9500 krooni ning viivisest summas 3323,88 krooni. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud lepingujärgsest viivisemäärast (0,06% päevas) ja arvestanud seisuga 05.10.2010.a viiviste suuruseks kokku 3323,88 krooni. Hagiavalduses palub hageja lisaks kostjalt

2-10-51236 välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab välja viivise alates kohtuotsuse jõustumisest protsendina põhivõlast.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 2000 krooni. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 2000 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu on olnud põhjendatud ja vajalik, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maimu Laumets Kohtunik