2-10-45072/12 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-10-45072

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

08. detsember 2010. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-45072 Tsiviilasi

D. L. hagi K. L. vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind

27 000 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: D. L. (isikukood *, elukoht *, e-post:*

Kostja: K. L. (isikukood *, elukoht *)

Kohtuistungi aeg Kohtuistungi sekretär 02.11.2010 ja 01.12.2010 Kristi Serva RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista alates 01. maist 2010.a. kostjalt K. L.ilt (isikukood *) K. L. ülalpidamiseks elatis 3000 (kolm tuhat) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni * D. L. kasuks.

3. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale. Menetluskulude jaotus

1. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik

17.09.2010.a. esitas hageja D. L. kohtule hagiavalduse K. L. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista elatis lapse K. L. ülalpidamiseks alates 01.05.2010.a. 4820 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

20.09.2010.a tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud hagiavalduse menetlusse ja alustas tsiviilasjas menetlust. Kohus kohustas kostjat vastama hagiavaldusele. Kostja kohtule kohtu määratud ajaks kostja vastust ei esitanud. 02.11.2010a. ja 01.12.2010. toimusid kohtuistungid, kuhu ilmus hageja, kes esitas taotluse asja sisuliseks lahendamiseks.

Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud ja hageja poolt esitatud tõendid

17.09.2010 kohtule esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista elatis 4000 krooni kuus, millele lisandub tulumaks 820 krooni, kokku 4820 krooni alates 01.05.2010.a Hagi kohaselt tuleb lapse ülalpidamiseks teha alljärgnevad kulutused: toidule 2000 krooni, eluasemele 390 krooni, transpordile 550 krooni, sidekulud 300 krooni, tervishoiule 400 krooni, hügieenitarvetele 150 krooni, koolikohustuse täitmisele 300 krooni, riietele ja jalanõudele 700 kroni, kultuuriüritustele 300 krooni, ortodondile 500 krooni. Muud vältimatud püsikulutused

300 krooni kuus. Hageja palub elatise välja mõista alates 01.05.2010, kuna viimati tasus kostja elatist aprillis 2010. a.

Hageja sissetulekuks on töötasu *. Keskmine hageja tasu suurus on 9958 krooni netotasuna. Hageja esitas tõendina koopia lapse sünnitunnistusest /tl 8/, abielutunnistusest / tl 9/, elukohatõendid 2 tk /10-11/, töötasutõend /tl 12/, küttepuude osatu-müügileping /tl 29/, eluaseme kulusid tõendav maksekorraldus /tl 30/, K. L. konto väljavõte /tl 31-36/, panga väljavõte /tl 43/, Instrumentarium Optika OÜ arved 3 tk /tl 44/.

Kostja seisukohad

Kostja kohtu määratud ajaks kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohtuistungile 02.11.2010. ja 01.12.2010 kostja ei ilmunud ja kohtule mitteilmumise põhjustest ei teatanud.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

Kohtu eelistungil 02.11.2010 esitas hageja taotluse tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud isiklikult 14. oktoobril 2010 /tl 27/. Kostjat on hoiatatud istungilt puudumise tagajärgede suhtes /tl 22/. Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt rahuldas kohus hageja taotluse ning vaatas tsiviilasja läbi sisuliselt. 02.11.2010. kohtuistungi lükkas kohus edasi 01. detsembrile 2010, kuna hageja soovis esitada täiendavaid tõendeid. Kohus edastas täiendavad tõendid kostjale koos uue kohtukutsega. Kohtukutse 01.12.2010 kohtuistungiks on kostja isiklikult vastu võtnud 04.11.2010.

01.12.2010. kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 3000 krooni kuus.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning kuulanud ära hageja, leiab, et esitatud hagiavaldus vähendatud nõudes, tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 ja

100 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). PKS § 101 lg 1 sätetel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohtuistungil täpsustas hageja lapse ülalpidamiseks vajaminevaid kulutusi. Lapse K. L. ülalpidamiseks tuleb teha kulutusi toidule 1500-2000 krooni kuus. Eluasemekulud koos elektriga on 500 krooni kuus. Sidekulud on 150 krooni, samuti kulub 150 krooni kuus lapse hügieenitarvetele. Koolikohustuse täitmisele tuleb teha kulutusi 100 krooni eest kuus. Lapse taskuraha on 100 krooni. Raamatutele kulub 200 krooni kuus. Seoses lapse tervisliku seisundiga tuleb teha kulutusi prillidele. Samuti on kulutused ravimitele. Hageja ei suuda käesoleval ajal täpselt öelda, kui suures osas tuleb tal edaspidi teha kulutusi lapse ravimitele, sest lapsel on käesoleva aasta hilissügisel diagnoositud reuma. Kuna Haapsalus ei ole vastavaid spetsialiste, siis tuleb hagejal koos lapsega käia 3-4 korda kuus Tallinnas arsti juures. See toob kaasa transpordikulud 1000 krooni kuus.

Kohus leiab, et hageja poolt näidatud lapse vajadused, mida hageja täpsustas kohtuistungil ja hagis toodud vajadused kokku, vastavad 16-17 aastase lapse igapäevastele vajadustele. Hageja on kohtule esitanud Instrumentarium Optika OÜ arved, kust nähtub, et ainuüksi prillide ettemaks on 1320 krooni, ravimitele hageja poolt tehtud kulutused ajavahemikul 24.09.2010 kuni 02.11.2010 on summas 504 krooni. Kui siia lisada transpordikulud seoses arsti juures käimisega 1000 krooni kuus, siis tuleb hagejal teha lapse tervisega seoses igakuiselt kulutusi vähemalt 1500 krooni eest. Kohus arvestab seejuures, et tegemist on esialgsete minimaalsete kultustega, sest tegelik ravi ulatus ja kulutused selguvad alles mõne aja pärast.

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009a. määrusega nr 90 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni. Pool töötasu alammäära on 2175 krooni. Elatis summas 2175 krooni kuus on elatise alammäär vastavalt PKS § 101 lg 1 sätetele. Hageja taotleb elatise väljamõistmist summas 3000 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Arvestades lapse tervislikust seisundist tulenevaid kulutusi, mis kindlasti ei ole hõlmatavad elatise alammääraga, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis summas 3000 krooni kuus lapse K. L. ülalpidamiseks.

Hageja on kohtule esitanud K. L. konto väljavõtte /tl 31-36/, kust nähtub, et kostja on tasunud kuni käesoleva aasta mai kuuni raha lapse ülalpidamiseks. Aastatel 2007 kuni mai 2010 on kostja hageja väidetel tasunud igakuiselt keskmiselt 4000 krooni kuus lapse ülalpidamiseks. Kuna kostja ei ole osa võtnud lapse ülalpidamisest alates 2010 maist, siis juhindudes PKS § 108, mille kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, tuleb nõue rahuldada ja välja mõista elatis kostjalt hageja kasuks alates 01.05.2010 igakuiselt summas 3000 krooni. Elatis tuleb välja mõista kuni lapse täisealiseks saamiseni *

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad kohtukulud kostja kanda.

Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le

138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik