2-10-12628/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-12628

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. detsember 2010, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-12628

Tsiviilasi

Merike

Plinte

ja

OÜ

Nõuni

Puit

hagiavaldused

töövaidluste läbivaatamiseks

Tsiviilasja hind

60 502 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Merike Plinte

esindaja Maia Ploom, Turu 5-6 Tartu, e-post maiapl@hot.ee;

kostja OÜ Nõuni Puit (registrikood 10440131, asukoht Nõuni

Palupera vald 65701 Valgamaa), esindaja vandeadvokaat

Urmas Kõrgesaar, Advokaadibüroo Aivar Pilv Tartu osakond,

Turu 2 Tartu, e-post urmas@apilv.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

4. november 2010

Protokollija

kohtuistungisekretär Anneli Elagin

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Merike Plinte hagiavaldused OÜ Nõuni Puit vastu osaliselt.

2. Jätta OÜ Nõuni Puit hagiavaldus Merike Plinte vastu rahuldamata.

3. Välja mõista OÜ-lt Nõuni Puit Merike Plinte kasuks vähemmakstud töötasu 2009 mai

eest 3087,50 kr, juuni eest 1695 kr, juuli eest 4139 kr, augusti eest 3625 kr, septembri eest

2209,50 kr, oktoobri eest 4580 kr, novembri eest 4916 kr, detsembri eest 4040 kr, 2010

jaanuari eest 2184 kr ning töölepingu ülesütlemise hüvitis 6692 kr. Väljamõistetud tasud

kuuluvad maksustamisele.

4. Jätta poolte menetluskulud OÜ Nõuni Puit kanda.

Menetluskulude jaotus

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Merike Plinte (hageja) nõuded (TVK toimik lk 1-2, tl 44-47)

Poolte vahel oli sõlmitud 01.07.2005 tööleping nr 1-2006, mille kohaselt asus hageja kostja

juurde tööle lihvija ametikohale. Algselt lepiti tööandjaga kokku palgaks 3000 krooni, millele

lisandus lisatasu. Nimetatud töölepingut muudeti suulise kokkuleppe alusel alates veebruarist

2007. Sellest ajast alates hakkas tööandja maksma töötajale palka pangakontole ning

palgakokkuleppeks jäi nii hagejal kui kõigil teistel lihvijatel-pahteldajatel 55 krooni tund. Nii

maksis tööandja palka kuni hageja dekreetpuhkusele ja lapsehoolduspuhkusele jäämiseni

oktoober 2007. Uuesti asus hageja tööle 12.05.2009. Alates sellest ajast on tööandja maksnud

vähem palka, kusjuures teistele lihvijatele-pahteldajatele on tööandja jätkuvalt maksnud 55

krooni/tund. Peale lapsehoolduspuhkuselt tagasitulekut ei ole pooled sõlminud mitte

mingisugust täiendavat palgakokkulepet, hageja palk ja töö ei ole muutunud. Palgaks on

endiselt 55 krooni tunnis. Kostja ei ole oma väidet töötasu vähenemise kohta mitte millegagi

tõendanud. Hageja on nõus kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud tööaja arvestuse

tabeliga perioodil 11.05–31.10.2009 v.a päevad, mida kostja on kirjutanud tabelisse töötaja

vaba päev, tema enda soovil. Kuna töötaja pole sellist soovi avaldanud, tuleb tööandjal

maksta selle aja eest keskmist palka. Hageja palganõue perioodi 11.05.2009 kuni 30.10.2009

on: maikuu eest 3087,50 kr, juunikuu eest 1695 kr, juulikuu eest 4139 kr, augustikuu eest

3625 kr, septembrikuu eest 2209,50 kr, oktoobrikuu eest 4580 kr; kokku 19 336 krooni.

Teine hageja palganõue on perioodi 01.11.2009 kuni 01.03.2010 eest, ka selle aja eest jätkas

kostja hagejale kokkulepitust väiksema palga maksmist. Kohtule kostja poolt esitatud tööaja

arvestuse tabelis on kirjas omavoliliselt puudutud päevad ja mingid ristid, mille kohta puudub

selgitus. Ilmselt on kostja korrigeerinud oma tööaja arvestuse tabelit lähtuvalt

töövaidluskomisjoni otsusest. Komisjonile esitatud tabelis oli ta märkinud päevade kohta, mil

tal ei olnud hagejale tööd anda „töötaja vaba päev, tema enda soovil“. Lugedes

töövaidluskomisjoni otsust muutis kostja nende päevade nimetust, mil tal ei olnud töötajale

tööd anda ning kirjutas nende päevade asemele „puudus omavoliliselt töölt“. Mingit

omavolilist töölt puudumist ei olnud. Kui oleks olnud, oleks töötajat ka hoiatatud. Lahtrisse

puudumistena märgitud päevad on tegelikult päevad, mil tööandjal ei olnud hagejale tööd

anda. Saamata palga arvestus on järgmine: 2009 novembris tööpäevi 21 × 8 tundi × 55 kr =

9240 kr, sellest on käes netos 3544 kr, brutos 4000 kr, saada 5240 kr; 2009 detsember

tööpäevi 17 × 8 tundi × 55 kr = 7480 kr, sellest on käes netos 1761 kr, brutos 1678 kr, saada

5802 kr; 2010 jaanuaris tööpäevi 10 × 8 tundi × 55 kr = 4400 kr, sellest on käes netos 2005 kr,

brutos 1996 kr, saada 2404 kr; veebruaris oli hageja puhkusel ja haige. Kokku on saamata

selle perioodi eest 13 446 kr. Kogu palganõue on 32 782 krooni.

Hageja ütles kostjaga sõlmitud töölepingu üles tööandjapoolsete kohustuste rikkumise tõttu

ning lõpetas töölepingu 01.03.2010 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. TLS § 100 lg 4 alusel nõuab

hageja kostjalt kolme kuu keskmise palga suurust hüvist summas 27 720 krooni (normtunnid

168 × 55 kr × 3 kuud).

OÜ Nõuni Puit (kostja) nõue (tl 17-20) ja vastus hageja nõudele (tl 5-8)

Pooled sõlmisid 01.07.2005 töölepingu nr 1-2006, millega töötaja asus alates 01.09.2006

tööandja juurde tööle lihvija ametikohale. Vastavalt lepingu p-le 4.1 on töötaja põhipalk 3000

krooni kuus, millele sõltuvalt töötaja töötulemustest võib tööandja maksta töötajale lisatasu (p

4.2). 2007 veebruaris leppisid pooled suuliselt kokku, et edaspidiselt makstakse töötajale

töötasu töötatud aja eest töötunnitasu 55 krooni. Nii töötaja kui tööandja aktsepteerisid suulist

kokkulepet. Tööandja tasus töötajale töötunnitasu 55 krooni kuni töötaja sünnitus- ja

lapsehoolduspuhkusele jäämiseni 2007 oktoobris. 11.05.2009 esitas töötaja avalduse tööle

asumiseks. 11.05.2009 leppisid pooled suuliselt kokku, et tööle asumisel alates 12.05.2009

tasutakse töötaja tööd töötunnitasuga 27 krooni. Nii tööandja kui töötaja aktsepteerisid sellist

kokkulepet. Alates 12.05.2009 maksis tööandja töötajale töötunnitasu 27 krooni. 25.11.2009

esitas töötaja avalduse Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjonile, milles

töötaja asus seisukohale, et alates 11.05.2009 on tööandja temale vähem palka maksnud ja

seega kuulub tööandjalt töötaja kasuks välja mõistmisele 16 056,00 krooni. 18.01.2010 esitas

tööandja enda vastulause nr 1-2010.

29.01.2010

tegi

Tööinspektsiooni

Lõuna

Inspektsiooni

töövaidluskomisjon

otsuse

töövaidlusasjas nr 9.2-2/6054-2009, milles leiti, et töötajale on makstud töötasu enne

lapsehoolduspuhkusele

jäämist

krooni

tund.

Töötaja

tööle

naasmisel

lapsehoolduspuhkuselt 12.05.2009 töölepingu tingimused ei pidanud muutuma ning lähtuvalt

TLS § 29 lg 2 on töötaja nõue põhjendatud saada sarnase töö eest makstud tasuks 55 krooni

tund. Töövaidluskomisjoni otsusega mõisteti tööandjalt töötaja kasuks töötasu 2009. a maikuu

eest 3087,50 krooni, juunikuu eest 1695 krooni, juulikuu eest 4139 krooni, augustikuu eest

3625 krooni, septembrikuu eest 2209,50 krooni, oktoobrikuu eest 4580 krooni. Tööandja sai

nimetatud otsuse kätte 11.02.2010 tähitud kirjaga.

12.02.2010 esitas töötaja tööandjale töölepingu ülesütlemisavalduse, milles tuginedes TLS

§ 91 lg 1 p 2 ütles töölepingu üles alates 01.03.2010. 17.02.2010 esitas tööandja töötajale

vastuse, milles leidis, et töötaja toodud ülesütlemisalus on ekslik, pakkus töölepingut lõpetada

poolte kokkuleppel ning lahendada tekkinud vaidlus kompromissiga. Töötaja keeldus

kompromissi leidmast.

15.03.2010 esitas OÜ Nõuni Puit taotluse Tartu Maakohtule paludes lahendada Merike Plinte

25.11.2010 avaldus töövaidluskomisjonile hagimenetluses hagi korras. Tööandja avaldas, et

29.01.2010 Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsus töövaidlusasjas

nr 9.2-2/6054-2009 on ekslik ja arvestades kõiki olulisi asjaolusid tuleb asjas teha teistsugune

lahend ja jätta Merike Plinte avaldus rahuldamata.

OÜ Nõuni Puit vaidlustab Merike Plinte 12.02.2010 esitatud töölepingu ülesütlemisavalduse

ja palub kohtul tööleping lõpetada. Ülesütlemisavalduses asus Merike Plinte seisukohale, et

OÜ Nõuni Puit kui tööandja on maksnud temale oluliselt vähem palka ja jätnud maksmata

kollektiivpuhkuse raha. Sellega on tööandja rikkunud TLS ja töölepingu sätteid. Eeltoodust

lähtudes ütles töötaja töölepingu OÜ-ga Nõuni Puit üles TLS § 91 lg 1 p 2 alusel. Töötaja on

ülesütlemisavalduses ekslikult tuginenud olematule sättele, Merike Plinte tegelikuks sooviks

oli öelda leping üles TLS § 91 lg 2 p 2 järgi.

Töötasu tingimuste muutmine oli 11.05.2009 poolte poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.03.2008 lahendis nr 3-2-1-6-08 selgitanud, et töölepingu

vorminõude eesmärgist ei tulene, et tööleping ja/või selle muutmise kokkulepped oleksid

kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised. Sama seisukohta on Riigikohus toetanud ka

hilisemas, 07.04.2009 lahendis nr 3-2-1-17-09. Selliselt on Riigikohus aktsepteerinud suulist

töölepingu tingimuste muutmist töölepingu poolte vahel. Lahendis nr 3-2-1-17-09 on

Riigikohtu tsiviilkolleegium täiendavalt leidnud, et juhul, kui töötaja palgamäära muudatust ei

ole töölepingus kirjalikult vormistatud ning palgamäär nähtub üksnes töötajale makstud palga

teatisest, tuleb eeldada, et pooled on palgatingimuste muutmises kokku leppinud. Lähtudes

ülaltoodud Riigikohtu lahenditest ja poolte vastastikkusest praktikast tuleb suulisi

kokkuleppeid töötasustamise tingimuste muutmise kohta lugeda õiguspärasteks. Seega oli ka

poolte 11.05.2009 kokkulepe töötasu tingimuste muutmise kohta kehtiv. 11.05.2009 selgitas

tööandja töötajale, et tema töötasu vähendamine on tingitud majandustingimuste

halvenemisest, töömahu ja käibe vähenemisest. Samuti selgitati töötajale, et kuna lihvija

ametikoht on vähem kvalifitseeritud, ei saa tööandja tasustada töötaja tööd võrdselt teiste,

oluliselt mahukamaid ja raskemaid tööülesandeid täitvate ametikohtadega. Siiski jäi

11.05.2009 kokkulepitud töötasu Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud lubatud töötasu

alammäära piirile. Asjaolu, et töötaja on poolte kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud

tõendab ka tõsiasi, et kuni 2009 novembrikuuni on töötaja töötanud töötunnitasuga 27 krooni

kuus

ja

pole

seda

vaidlustanud.

Sellise

kokkuleppega

ei

ole

arvestanud

ka

töövaidluskomisjon. Olles aktsepteerinud poolte 2007 veebruarikuu kokkulepet töötasu

tingimuste kohta, ei ole töövaidluskomisjon tunnistanud poolte 11.05.2009 kokkulepet töötasu

tingimuste muutmise kohta. Tööandja on nõuetekohaselt pidanud kinni poolte vahelistest

palgakokkulepetest. Tööandja ei ole töötaja töötasu maksmisega viivitanud ega eksinud

väljamakstavate summade osas. Tööandja ei ole tasunud töötajale kollektiivpuhkuse tasu

põhjusel, et alates 2009. aastast pole tööandja ettevõttes kollektiivpuhkust ette nähtud. Seega

ei ole töötajal alust ega põhjust töölepingu ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p-s 2 nimetatud

tööandja töötasu maksmisega olulise viivituse tõttu. Töötaja on alati ja õigeaegselt saanud

kätte väljateenitud töötasu. Alates 12.05.2009 on tööandja maksnud töötajale töötasu vastavalt

kehtivale ja õiguspärasele kokkuleppele. On selge, et seadusest tuleneva aluse puudumise

tõttu on töötaja 12.02.2010 ülesütlemisavaldus tühine ja tööleping nr 1-2006 ei ole sellega

lõppenud. Tööandja 17.02.2010 vastuses on tööandja lähtudes töötaja soovist tööleping

lõpetada, lugenud töötaja 12.02.2010 ülesütlemisavaldust korraliseks TLS mõttes. Sellise

käsitluse kohaselt lõppeb töötaja tööleping 30-päevase etteteatamistähtaja möödudes, so

14.03.2010. OÜ Nõuni Puit taotleb lugeda Merike Plinte 12.02.2010 ülesütlemisavaldus

tühiseks vastava seadusliku aluse puudumise tõttu ja lõpetada tööleping poolte vahel alates

14.03.2010.

Kohtuistung (tl 126-131)

04.11.2010 toimunud kohtuistungil jäid pooled esitatud nõuete juurde. Hageja esindaja

selgitas, et kostja esitatud töötaja palga arvestus on põhi- ja lisatasu osas tagantjärele

koostatud ja töötajate täidetud tööajatabelitesse on tööandja poolt tehtud juurdekirjutused.

15.03.2010 esitatud avalduses kostja ise kirjutab, et tööandja ja töötaja leppisid kokku 55

krooni tund. Esitatud tabelist tuleb välja, et aasta esimesed kuud olid 45 krooni tund, siis oli

mingi 47 krooni ja edasi läks 55 krooni tund. Kokkuleppe muutust mais 2009 ei ole

tõendatud. Tööajatabeli üle on vaidlus alates 01.12. Hageja nõude suurus saamata jäänud

töötasu osas on 32 342 krooni.

Kostja esindaja selgitas, et 2007 arvestus näitab, et hageja on saanud töötasu, mille tunnitasu

on olnud kõikuv, 23,80 – 27,70 krooni tund ja on makstud ka lisatasu. Koos lisatasudega on

osadel kuudel olnud väljamakstav töötasu summa jagatuna töötundidega 55 krooni, kuid on

tõendamata, et hageja pidi samasugust tunnitasu saama peale tööle naasmist. Hageja esitatud

tööajatabelid ei kajasta 2009 detsembrikuud, kuna hageja ise detsembrikuu teises pooles töölt

puudus. Kostja seadusjärgne esindaja Tõnu Tiisler selgitas, et lisatasu maksti töötajatele heade

töötulemuste eest, mingit konkreetset näitajat ei olnud. Tema ise pani lisatasu töötajatele

juurde. Kui hageja tuli lapsehoolduspuhkuselt, oli majandus kukkunud ja aasta algus oli väga

raske, ei olnud lihtsalt võimalik rohkem maksta kui miinimumpalk. Hagejaga tehti uus

kokkulepe, ei tea öelda, miks teistele töötajatele lisatasu maksti.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt, kostja nõue aga

põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

2. Töölepinguga (tl 21-24) on tõendatud, et poolte vahel on sõlmitud tööleping, mille kohaselt

töötaja asus alates 01.09.2006 tööle OÜ-s Nõuni Puit lihvija ametikohale töötasuga 3000

krooni kuus. Töötaja on töölepingu 12.02.2010 avaldusega (tl 25) TLS § 91 lg 2 p 2 alusel

(ekslikult märgitud aluseks § 91 lg 1) erakorraliselt üles öelnud alates 01.03.2010. Poolte

vahel on vaidlus esmalt selles, kas hageja oli õigustatud saama pärast lapsehoolduspuhkuselt

naasmist 12.05.2009 töötasu endises määras enne lapsehoolduspuhkusele jäämist oktoobrist

2007 või muudeti poolte suulisel kokkuleppel hageja palgatingimusi (alandati tunnitasu

määra) ja kas hageja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 2 alusel on

tühine.

2.1. Hageja saamata jäänud töötasu nõue põhineb asjaolul, et kostja ei maksnud talle enam

lapsehoolduspuhkuselt naasmisel 12.05.2009 palka endises määras, so 55 krooni tund, vaid 27

krooni tund. Kostja väitel aga muudeti kokkuleppel hagejaga tema töötasustamise tingimusi ja

lepiti kokku tunnitasu määras 27 krooni tund. Kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 49 p-de 1 ja 2

(01.07.2009 kehtiv TLS § 28 lg 2 p 1, p 2) järgi on tööandja kohustatud kindlustama töötaja

kokkulepitud tööga, andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi ning maksma töö eest

tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Nendest sätetest tulenevalt on tööandja peamisteks

kohustusteks kindlustada töötaja lepingus kokkulepitud tööga ning maksta töö eest töötasu.

TLS § 26 lg 1 p-de 6 ja 7 kohaselt peavad töölepingus olema muu hulgas palgatingimused ja

tööajanorm. PalS § 3 lg 1 kohaselt käsitatakse palgatingimustena palgamäära, lisatasu ja

juurdemakset summana, mille hulka on arvutatud seaduse alusel kinnipidamisele kuuluvad

maksud. Palgatingimustena käsitatakse ka palga arvutamise viisi ning maksmise korda. Sama

paragrahvi teise lõike kohaselt määratakse töötaja palgatingimused ja nende muudatused

kindlaks töölepingus. Tööleping on kirjalik dokument ning TLS § 70 kohaselt vormistatakse

töölepingu tingimuste muutmine ka kirjalikult töölepingus. Muudatustele kirjutavad alla

tööandja või tema esindaja ja töötaja. Seega tuleb tööleping sõlmida kirjalikult ning

palgatingimused on olulisteks töölepingu tingimusteks. Kohus leiab, et kostja ei ole

tõendanud poolte kokkulepet töötasu muutmiseks alates 12.05.2009. Antud vaidluses ei ole

asjakohane viitamine Riigikohtu 07.04.2009 lahendile 3-2-1-17-09, et palgatingimuste

muutmine on võimalik ka suuliselt, ning põhjendatud ei ole ka kostja väide, et teda tuleks

suulise palgatingimuste muutmise korral nii 2007 kui 2009 kohelda võrdselt, so kui

töövaidlusorgan on aktsepteerinud töötasu suurendamist 2007 veebruaris tuleks aktsepteerida

ka töötasu vähendamist 2009 mais. Kostja jätab tähelepanuta, et ühepoolselt oli tööandjal

õigus töötingimusi muuta TLS §-des 64 ja 68 sätestatud juhtudel (kehtiv TLS § 37) ning TLS

§ 16 kohaselt on töötaja olukorda halvendavad kehtestatud tingimused, mis on halvemad

töölepingus ettenähtust, kehtetud. Seega saab küll töölepingu seaduse järgi lugeda kehtivaks

tööandja ühepoolset töötaja palgamäära suurendamist, kui seda on tehtud pikema perioodi

jooksul ja suurendatud palgamäära maksmine nähtub väljastatud palgateatisest või töötajale

ülekantud palgast, kuid töötaja palgamäära ühepoolset vähendamist kehtivaks lugeda ei saa,

kuna see halvendab töötaja olukorda.

2.2. Poolte vahel ei ole töövaidluskomisjonis olnud vaidlust selle üle, et töötaja palgamäär oli

2007 55 krooni tund. Kohtule esitatud taotluses ja hagiavalduses on kostja samuti märkinud,

et 2007 veebruaris leppisid pooled kokku tunnitasu 55 krooni. Hageja töötasu arvestusest (tl

120-121) nähtub samuti, et tema töötasu on olnud veebruaris 45 krooni tund, märtsis 44,70

krooni tund ja alates aprillist 2007 55 krooni tund. Kohtumenetluse käigus on kostja asunud

oma väiteid hageja tunnitasu osas muutma ja leidnud, et osadel kuudel võis hageja tunnitasu

määr olla 55 krooni, kuid see ei tähenda, et pooled sellises tunnitasus kokku leppisid, kuna

tööandja maksis töötajale lisatasu, mis sõltus ettevõtte majandusseisust. Hageja vande all

antud seletusest nähtub, et lapsehoolduspuhkuselt tulles tema tööülesanded ei muutunud,

kostjaga läbirääkimisi palgatingimuste osas ei toimunud ja kuu aega hiljem avastas hageja, et

tema töötasu on vähendatud. Järelepärimise peale vastas tööandja, et maksab palga

tagantjärele sügisel, kui tuleb raha tellimustelt. Oktoobri lõpus rääkis aga tööandja, et raha ei

ole ja ta ei maksagi palka juurde. Tunnistaja A.P. ütlustest nähtub, et OÜ-s Nõuni Puit esines

olukordi, kus palk ei laekunud töötajatele õigel ajal ja tunnistaja palgas oli kärpeid, palka

laekus arveldusarvele vähem. Tööandja põhjendus oli, et raha ei ole ja raha ei liigu. Kostja

juhatuse liikme Tõnu Tiisleri selgitustest ja tunnistajana ärakuulatud raamatupidaja K.M.

ütlustest nähtub, et töötaja brutopalga suuruse kuus määras ja tegi raamatupidajale teatavaks

Tõnu Tiisler. Töötasu suurus sõltus ettevõtte majanduskäigust, mis 2007 oli väga hea. Kuna

töötajale ei ole väljastatud teatisi palga koosseisu kohta, selgitustesse temale palga

ülekandmise kohta on märgitud palgaleht, PalS § 2 lg 1 käsitab palgana kõiki töötajale

makstavaid summasid, loeb kohus tuvastatuks, et hageja tunnitasu oli 2007 55 krooni.

Vaatamata palgatingimuste imperatiivsusele töölepingus, ei saa need sätted luua tööandjale

olukorda, kui palgatingimustes või nende muutmises töölepingus kokku ei ole lepitud, maksta

töötajale töötasu oma äranägemisel. Kuna kohus ei tuvastanud eespool poolte kokkulepet

töötasu muutmiseks alates 12.05.2009 ning poolte vahel ei ole vaidlust töövaidluskomisjoni

poolt tuvastatud tööaja ja töötasu arvestuse üle (hageja töövaidluse läbivaatamiseks kohtu

poole ei ole pöördunud), tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vähemmakstud töötasu

2009 mai eest 3087,50 kr, juuni eest 1695 kr, juuli eest 4139 kr, augusti eest 3625 kr,

septembri eest 2209,50 kr, oktoobri eest 4580 kr.

2.3. Hageja palganõue on 2009 novembri eest 5240 kr, detsembri eest 5802 kr ja 2010

jaanuari eest 2404 kr, kusjuures poolte vahel on vaidlus kostja poolt esitatud tööaja arvestuses

13. ja 16.11 ja 21.-31.12 üle. Kostja poolt esitatud tööajatabelis on nimetatud päevad märgitud

töötaja omavoliliselt puudutud päevadena (tl 94-95, 106). Hageja on esitanud kohtule

töötajate omakäeliselt täidetud tööajatabelid (tl 102, 103), millest nähtub, et 13. ja 16.11 ei ole

töötanud ka lihvijad M.T. ja M.T. ning 21.-31.12 ei ole keegi töötajatest töötanud. Kohus

võtab hageja tööaja arvestuse aluseks hageja poolt esitatud töötajate omakäeliselt täidetud

tööaja tabelid, kuna loeb need usaldusväärsemaks ja poolte endi poolt esitatud väidete ja

tunnistajate ütlustega kooskõlas olevateks. Kostja esindaja ja tunnistaja K.M. on andnud

ütlusi, et 2009 oli kostja jaoks raske aasta, töötajatele puudus võimalus maksta lisatasu. Kostja

ei ole detsembrikuu kohta töötajate poolt täidetud tööajatabelit esitanud. Tunnistaja A.P.

ütlustest nähtub, et oli juhtumeid, kus tööandja helistas ja ütles, et tööd ei ole anda ning see

päev jäeti tööajatabelis tühjaks, jõulude ajal olid töötajad tavaliselt kollektiivselt tasuta

jõulupuhkusel. Kohtu arvates puudub ka hagejal mõistlik põhjus, mis tal takistanuks pärast

ajutist töövõimetust 21.12 tööle ilmumast ning vaevalt kostja tööandjana oleks jätnud

tähelepanuta töötaja nädalase omavoliliselt töölt puudumise küsimata töötajalt isegi

puudumise kohta selgitust. 01.07.2009 jõustunud TLS § 35 kohaselt peab tööandja

töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul,

kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks

vajalikku toimingut või muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö

andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Kuna kohus tuvastas, et kostja ei kindlustanud

hagejat tööga, kohaldub TLS § 35 ja kostja on kohustatud maksma hagejale keskmist töötasu

ka ajal, mil ta hagejat tegelikult tööga ei kindlustanud.

Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja

kord“ § 2 lg 1 ja lg 2 kohaselt võetakse keskmise töötasu arvutamisel arvesse töötasuna

teenitud summad arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul.

Määruse § 3 lg 1 esimese lause kohaselt keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2

lõikes 2 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse

tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu

vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral

„Töölepingu seaduse“ § 19 alusel. Hageja keskmine tööpäevatasu novembris on 39 490 kr :

95 = 415,68 kr, keskmine tunnitasu 51,96 kr. Hageja saamata jäänud keskmine töötasu on 13.

ja 16.11 eest 831,36 kr. 2009 novembris on hageja töötunde 147 × 55 kr + 831 kr = 8916 kr,

millest on tasutud 4000 kr, saamata 4916 kr. Hageja keskmine tööpäevatasu detsembris on

42 273,50 kr : 102 = 414,45 kr, keskmine tunnitasu 51,80 krooni. Hageja saamata jäänud

keskmine töötasu on 21.-31.12 eest (TLS § 53 kohaselt lühendatakse jõululaupäevale ja

uusaastale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra) 2590 kr. 2009 detsembris on hageja töötunde

60 × 55 kr + 2590 kr = 5890 kr, millest on tasutud 1850 kr, saamata 4040 kr. 2010 jaanuaris

on hageja töötunde 78 × 55 kr = 4290 kr, millest on tasutud 2106 kr, saamata 2184 kr. 2010

veebruaris oli hageja puhkusel ja haige. Hageja nõudel tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista vähemmakstud töötasu 2009 novembri eest 4916 kr, detsembri eest 4040 kr, 2010

jaanuari eest 2184 kr.

3. Kohus on tuvastanud, et kostja on oluliselt rikkunud tööandjapoolset kohustust, jättes

olulises osas hagejale töötasu maksmata. Seega oli hageja praegusel juhul õigustatud

töölepingu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel erakorraliselt üles ütlema, mistõttu tuleb kostja nõue

hageja 12.02.2010 ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks jätta rahuldamata. Kuna kostja

rikkus pooltevahelist töölepingut oluliselt, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista

hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus peab põhjendatuks

TLS-s sätestatud hüvitise suurust muuta, arvestades, et kostja on siiski hagejale töötasu

maksnud, poolte vahel oli vaidlus hageja tunnitasu määra üle, mille kohus luges tuvastatuks

oluliselt kõrgemas määras kui on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötaja töötasu

alammäär tunnis ja kostja on viidanud oma raskele majanduslikule seisule. Vabariigi

Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 3 lg

6 kohaselt korrutatakse keskmise kuutasu arvutamiseks keskmine tööpäevatasu selle

arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga.

Hageja keskmine tööpäevatasu märtsis on võttes aluseks töötasu augustist kuni jaanuarini

40 573,50 kr : 97 = 418,28 kr ja keskmine kalendaarne tööpäevade arv 97 : 6 = 16, seega

keskmine kuutasu 6692,48 krooni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1

kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades,

kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas Merike Plinte hagi

61,43% ulatuses ja jättis OÜ Nõuni Puit esitatud hagi rahuldamata. TsMS § 163 lg 2 kohaselt

kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses

kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas

osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. 02.09.2010 toimunud kohtuistungil

pakkus hageja kostjale kompromissi summas 30 000 krooni ja oli nõus kompromissisummaga

20 000 krooni. Kostja esindaja kompromissiga ei nõustunud. TsMS § 163 lg 2 alusel jätab

kohus poolte menetluskulud täielikult OÜ Nõuni Puit kanda.

Kohtunik