3-10-1439/45 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. detsember 2010, Tallinn

Haldusasja number

3-10-1439

Haldusasi

U. V. kaebus Pirita Linnaosa Valitsuse 28. aprilli 2010

teatele nr 2-2/64

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 25. novembril 2010

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: U. V.

Esindaja: Jaanika V.

Vastustaja: Pirita Linnaosa Valitsus

Esindaja: Kunnar Korsten

Kolmas isik: Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide

Koguduste Liit

Esindaja: v.adv Viive Kaur

Kolmas isik: E. P.

RESOLUTSIOON

1. Jätta U. V. kaebus rahuldamata.

2. Mõista U. V.lt Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu

kasuks välja menetluskulu 10 000 (kümme tuhat) krooni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. U. V. kasutab üürilepingu alusel Tallinnas Xxxxxxx tee xx-x asuvat eluruumi ning esitas 15.

novembril 1993 avalduse selle eluruumi erastamiseks. 26. oktoobri 2005 korraldusega nr

2005-k tagastas Tallinna Linnavalitsus Xxxxxxx tee xx asuvad hooned Eesti Evangeeliumi

Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidule (edaspidi EEKBKL). Tallinna Halduskohus

tühistas eelnimetatud korralduse haldusasjas 3-05-1352 tehtud otsusega, Tallinna

Ringkonnakohus jättis haldusakti tühistamise osas halduskohtu otsuse jõusse ning esitatud

kassatsioonkaebust ei võtnud Riigikohus menetlusse. Tallinna Linnavalitsuse 25. märtsi 2009

korraldusega nr 436 tagastati EEKBKL-ile 62/100 suurune mõtteline osa Xxxxxxx tee xx

elamust.

2. 28. aprillil 2010 saatis Pirita Linnaosa Valitsus U. V.le ning Xxxxxxx tee xx korterit x

üürilepingu alusel kasutavale E. P.ile teate nr 2-2/64, mille kohaselt on kaasomandis oleva

elamu mõttelise osa erastamise seaduse (edaspidi KaasES) kohaselt erastamise objektiks

176/1821 ja 211/1821 suurused mõttelised osad Xxxxxxx tee xx elamust ning et teate

adressaatidel kui üürnikel on eesõigus osta üks neist mõttelistest osadest, milleks tuleb esitada

ühe kuu jooksul teate kättesaamisest arvates Pirita Linnaosa Valitsusele kirjalik avaldus.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

3. U. V. esitas 03. juunil 2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Pirita Linnaosa

Valitsuse 28. aprilli 2010 teate nr 2-2/64 tühistamist, linnaosavalistuse kohustamist võtmaks

meetmeid võimaldamaks kaebuse esitajal erastada üürilepingu alusel kasutatavat eluruumi,

tuvastaks Pirita Linnaosa Valitsuse õigusvastase viivituse kaebuse esitajale eluruumi

erastamisel ning mõistaks kaebuse esitaja kasuks välja õiglase hüvitise tekitatud moraalse

kahju eest. Alternatiivselt taotleb kaebuse esitaja, et kui kohus peaks leidma, et tema kasutuses

oleva eluruumi erastamine eluruumide erastamise seaduse (EES) alusel ei ole võimalik, jagaks

kohus Xxxxxxx tee xx elamu reaalosadeks või kohustaks Pirita Linnaosa Valitsust muutma

vaidlusaluse teate kohaselt erastamisele kuuluvatele mõttelistele osadele vastavad korterid

eluruumidena kasutamiskõlblikuks. Kaebuse esitaja leiab, et teade, mille kohaselt hakatakse

Xxxxxxx tee xx elamu mõttelisi osi erastama KaasES alusel, rikub kaebuse esitaja õigust

erastada tema poolt üürilepingu alusel kasutatav eluruum. Seejuures toob kaebuse esitaja välja,

et eluruumid, mis vastavad teates nimetatud mõtteliste osade suurusele (korterid 1 ja 2) on

tegelikult kasutuskõlbmatud ja varisemisohtlikud ning tuleks elamispindade hulgast üldse välja

arvata. Kaebuse esitaja selgitab, et haldusasjas 3-05-1352 tehtud kohtuotsustest tekkis tal

ootus, et nimetatud kohtumenetluse järgselt asutakse talle eluruumi erastama eluruumide

erastamise seaduse (EES) alusel ning kaebuse esitaja hinnangul ei ole erastamine KaasES

alusel antud juhul õigustatud. Kaebuse esitaja toob ka välja, et Pirita Linnaosa Valitsus ei ole

püüdnudki jagada elamut reaalosadeks, millisel juhul oleks igatahes võimalik eluruumide

erastamine EES alusel. Kaebuse esiaja viitab sellele, et haldusasjas 3-05-1352 tehtud

kohtuotsusega kohustati Pirita Linnaosa Valitsust võtma meetmeid, võimaldamaks kaebuse

esitajal eluruum erastada. Kohtuistungil märkis kaebuse esitaja täiendavalt, et enne seda, kui

linnavalitsus otsustas asuda erastama KaasES alusel, ei tagatud kaebuse esitajale kui huvitatud

isikule ärakuulamisõigust ning linnaosavalitsus ei täitnud oma selgitamiskohustust. Samuti tõi

kaebuse esitaja kohtuistungil välja, et ruumid, mis praegu moodustavad korteri 4,

moodustasid varem kaks korterit ning kui see korteri uuesti kaheks korteriks jagada, oleks

kaebuse esitajale võimalik eluruum erastada.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Pirita Linnaosa Valitsus leiab, et kaebus on põhjendamatu, kuivõrd vaidlusalune teade ei

riku kaebuse esitaja õigusi, sellega üksnes antakse talle võimalus osaleda elamu mõtteliste

osade erastamisel. Vastustaja toob välja, et kuidagi ei oleks võimalik erastada kaebuse esitajale

korterit nr 4, kuna see on suurem kui erastamise objektiks olev mõtteline osa elamust. Samuti

on vastustaja seisukohal, et konkreetset elamut ei ole ehitustehniliselt võimalik jagada

reaalosadeks ning samuti ei ole kellelgi õigust nõuda kaasomanikelt elamu reaalosadeks

jagamist. Viimaks toob vastustaja välja, et kuivõrd U. V. ei esitanud kuu aja jooksul teate

saamisest avaldust mõtteliste osade erastamiseks, on ta sellegi õiguse käesolevaks ajaks

minetanud.

KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD

5. Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistde Koguduste Liit peab kaebust

põhjendamatuks, leides esiteks, et kaebuse esitaja õigusi Pirita Linnaosa Valitsuse 28. aprilli

2010 teade nr 2-2/64 rikkuda ei saa, arvestades, et kaebuse esitaja ei esitanud antud tähtaja

jooksul avaldust mõttelise osa erastamiseks ning on seeläbi kaotanud ka KaasES mõttes

esimest eelistust omava isiku staatuse. Kolmas isik selgitab, et kuigi U. V. esitas tähtaegselt

eluruumi nr 4 erastamise avalduse, ei ole antud juhul talle selle eluruumi erastamine EES

alusel võimalik, kuna elamu, kus see eluruum paikneb, on Tallinna linna kui erastamise

kohustatud subjekti ning EEKBKL-i kaasomandis ning EES § 3 lg 11 kohaselt oleks sellises

olukorras eluruumi erastamine EES alusel võimalik üksnes juhul kui kaasomanikud

saavutavad kokkuleppe elamu reaalosadeks jagamise kohta. Kolmas isik leiab, et Xxxxxxx tee

xx elamut ei ole ehitustehniliselt võimalik reaalosadeks jagada, kuna elamu jagamine

reaalosadeks on võimalik piki vertikaaljoont, nii et moodustatavatel reaalosadel oleksid eraldi

sissepääsud ja iseseisvad tehnorajatiste süsteemid ning et uute moodustatavate reaalosade

juurde peab olema võimalik luua iseseisvad kinnistud. Siinkohal viitab kolmas isik ka

kaasomandiosade suurusele ning toob välja, et kaebuse esitaja kasutuses olev eluruum (91,4

m2) moodustab ligikaudu 50% elamu üldpinnast, samas kui kohustatud subjekti omandis on

vaid 35% elamust. Samuti toob kolmas isik välja, et ühestki õigusaktist ei tulene erastamise

kohustatud subjekti kohustust sõlmida kokkulepet ega nõuda teistelt kaasomanikelt

kaasomandis oleva elamu reaalosadeks jagamiseks kokkuleppe sõlmimist ka siis, kui

ehituslikult oleks see võimalik. Kolmas isik leiab, et kaebuse esitajal ei saanud tekkida

eluruumi erastamise avalduse esitamisest ega jõustunud kohtulahendist haldusasjas nr

3-05-1352 õiguspärast ootust, et ta saab realiseerida oma soovi üürilepingus näidatud

eluruumi erastamiseks eluruumide erastamise seaduse alusel. Samuti selgitab vastustaja, et

KaasES alusel ei erastata mitte kortereid, vaid elamu mõttelisi osi ning leiab, et Pirita

Linnaosa Valitsus on KaasES sätetest täpselt juhindunud.

6. Kolmas isik E. P. on kaebuse kohta esitatud kirjalikus seletuses teatanud, et vaidleb

kaebusele vastu, toetades Pirita Linnaosa Valitsuse ning EEKBKL’i seisukohta ning leides, et

elamu reaalosadeks jagamine ei ole võimalik.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja

vastastikkuses seoses, leiab et U. V. kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta.

Käesolevas asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selles, et U. V. kasutab Tallinna linnaga

(Pirita Linnaosa Valitsusega) sõlmitud üürilepingu alusel 91,4 m2 suurust eluruumi Xxxxxxx

tee xx-x ega ka selles, et ta on seaduses ettenähtud tähtaja jooksul esitanud avalduse selle

eluruumi erastamiseks EES alusel. Vaidlust pole ka selles, et Xxxxxxx tee xx elamu on

Tallinna linna ja EEKBKL’i kaasomandis selliselt, et Tallinna linnale kui erastamise

kohustatud subjektile kuulub 38/100 ning EEKBKL’ile 62/100 suurune mõtteline osa

kaasomandist. Kuivõrd kaebuse esitaja ei ole vastu vaielnud vaidlusaluses teates märgitud

mõtteliste osade suuruse ja neile vastavate eluruumide pindalade suhtele (176/1821- 17,6 m2

ja 211/1821 – 21,1 m2), ei ole vaidlust ka selles, et elamu üldpind on 182,1 m2. Vaidlus

taandub sisuliselt aga küsimusele, kas kaebuse esitajal on neil asjaoludel subjektiivne õigus

nõuda tema poolt kasutatava eluruumi erastamist EES sätete alusel ning kas teade, millega

Pirita Linnaosa Valitsus kutsus kaebuse esitajat ja E. P.it osalema elamu mõtteliste osade

erastamisel rikub seda subjektiivset õigust.

8. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajal ei ole seda subjektiivset õigust, mille kaitseks ta

kohtu poole pöördunud on. Asjaolu, et kaebuse esitaja on esitanud tähtaegselt eluruumi

erastamise avalduse, ei anna talle subjektiivset õigust saada erastamise teel selle eluruumi

omanikuks, kui eluruumi erastamine on muudest asjaoludest tingituna välistatud. Käesoleval

juhul on tegemist erastamise kohustatud subjekti ning kolmanda isiku kaasomandis olevas

elamus paikneva eluruumiga. EES § 3 lõikes 11 sätestatakse, et kaasomandisse kuuluvates

elamutes, mille üheks omanikuks on eluruumide erastamise kohustatud subjekt, asuvad

eluruumid erastatakse EES alusel juhul, kui kaasomanikud saavutavad kokkuleppe elamu

reaalosade kindlaksmääramiseks. Kui kaasomanikud ei jõua kokkuleppele, erastatakse

eluruum eraldi seaduse alusel. Selleks eraldi seaduseks on KaasES, mille § 2 lõigete 1 ja 2

kohaselt on erastamise objektiks kaasomandis oleva elamu mõtteline osa, mille omanik on

teiste hulgas kohalik omavalitsus ning selline kaasomandis oleva elamu mõtteline osa

erastatakse KaasES järgi siis, kui kaasomanikud ei sõlmi elamu reaalosadeks jagamise

kokkulepet või kui kaasomandis olevat elamut ei ole reaalosadeks jagatud kohtuotsusega.

Eelnevast tulenevalt oleks Xxxxxxx tee xx elamus asuvate eluruumide erastamine EES alusel

võimalik vaid juhul kui Tallinna linn ja EEKBKL oleksid sõlminud kokkuleppe elamu

jagamiseks reaalosadeks. Sellist kokkulepet sõlmitud ei ole. Kohus nõustub vastustaja ja

kolmanda isiku seisukohaga, et kaebuse esitajal ei ole ka seadusest tulenet õigust nõuda sellise

kokkuleppe sõlmimist isegi juhul kui elamu oleks ehitustehniliselt võimalik reaalosadeks

jagada. Selles osas, kas konkreetse elamu reaalosadeks jagamine ehitustehniliselt võimalik

oleks või mitte, ei ole asjas kogutud tõendite alusel võimalik kindlat seisukohta võtta, ent

eeltoodud põhjustel ei ole see ka oluline. Seadus ei kohusta eluruumide erastamise kohustatud

subjekti otsima teise kaasomanikuga kokkulepet elamu reaalosadeks jagamiseks ega esitama

näiteks kohtule kaasomandi lõpetamise ja asja reaalosadeks jagamise nõuet. Asjaõigusseaduse

§ 76 lg 1 kohaselt on küll kaasomanikul võimalik esitada maakohtule hagi kaasomandi

lõpetamiseks ja asja jagamiseks, ent ühestki õigusaktist ei tulene kaasomandi lõpetamise

nõude esitamise võimalust muudele isikutele, samuti ei tulene ühestki avaliku õiguse normist

kaebuse esitajale õigust nõuda, et Tallinna linn kui erastamise kohustatud subjekt nõuaks

kaasomandis oleva elamu kaasomandi lõpetamist ja selle reaalosadeks jagamist. Samas on õige

vastustaja ja kolmanda isiku seisukoht, et reaalosadeks saaks elamut jagada piki vertikaaltelge,

kusjuures iga jagamise tulemusena tekkiv reaalosa peab olema funktsionaalselt kasutatav

sõltumata teistest reaalosadest ning iga reaalosa juurde peab saama moodustada eraldi

kinnisasja. Piltlikult öeldes peab iga reaalosa alla jääma maatükk, mis ei jää samal ajal mõne

teise reaalosa alla. Lisaks eeltoodule tuleb silmas pidada, et KaasES § 2 lõike 5 kohaselt võivad

kaasomanikud pärast KaasES jõustumist tekkinud kaasomandi puhul elamu jagamises

reaalosadeks asjaõigusseaduse järgi kokku leppida ühe aasta jooksul, arvates kaasomandi

tekkimisest. Tallinna linna ja EEKBKL’i kaasomand tekkis Xxxxxxx tee xx elamu osalise

tagastamisega EEKBKL’ile Tallinna Linnavalitsuse 25. märtsi 2009 korraldusega nr 436-k.

Vaidlusaluse teate, milles kutsuti kaebuse esitajat osalema elamu mõtteliste osade erastamisel,

esitas Pirita Linnaosa Valitus 28. aprillil 2010, seega enam kui aasta aega pärast kaasomandi

tekkimist. Selleks ajaks oli niisiis KaasES § 2 lõikes 5 sätestatud tähtaeg, mille jooksul oli

elamu reaalosadeks jagamine lubatav, möödunud ning reaalosadeks jagamine ja eluruumide

erastamine EES alusel ka seetõttu võimatu.

9. Kaebuse esitaja heidab vastustajale ette seda, et erastamiseks pakutakse eluruume, mis ei

ole oma tehnilise seisukorra tõttu eluruumidena kasutatavad ning mida keegi tegelikult

erastada soovinud ei ole. See seisukoht ei ole õige juba seetõttu, et KaasES alusel ei erastata

mitte konkreetseid eluruume, vaid erastatakse mõttelised osad elamust kui terviklikust asjast.

See, kuidas kaasomanikud hiljem kaasomandis olevat elamut kasutama hakkavad, lepitakse

kaasomanike vahel kokku hiljem. See tähendab seda, et Xxxxxxx tee xx Tallinna linnale

kuuluva mõttelise osa erastamisel KaasES alusel saavad erastamise õigustatud subjektid

omandada mõttelisi osi sellest elamust, mitte konkreetseid eluruume. Küll aga tuleneb

KaasES-ist, et eraldi erastatavate mõtteliste osade suurus määratakse kindlaks korterite

suuruse kaudu. See tähendab seda, et kui kohustatud subjekti ja kolmanda isiku kaasomandis

on elamu, kus asub mitu korterit, siis ei saa linn selle seaduse alusel erastada ühele isikule kohe

kogu kohustatud subjektile kuuluvat kaasomandiosa, vaid peab kaasomandiosa erastama

osade kaupa. KaasES § 5 lõikes 1 sätestatakse, et erastamise objektiks olev mõtteline osa

elamust erastatakse osade kaupa nende suuruse järjekorras, alustades kõige väiksemast osast.

Kohustatud subjekt määrab vastavad osad iga korteri üldpinna ja elamu kõigi eluruumide

üldpinna suhtena. Nende osade summa ei tohi olla suurem, kui on erastamise objektiks olev

mõtteline osa elamust. Erastamise objekt, mis on väiksem kui väikseima korteri üldpinna ja

elamu kõigi eluruumide üldpinna suhe, ning see osa erastamise objektist, mis moodustub

erastamise objekti ja käesoleva lõike tingimustele vastavalt määratud mõtteliste osade summa

vahena, erastatakse KaasES paragrahv 6 alusel. Iga esimest eelistust omav isik saab osta ainult

ühe osa erastamise objektist. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Xxxxxxx tee xx elamus

on mitu korterit, ning vaidlusalusest teatest nähtuvalt on kõige väiksema korteri pindala 17,6

m2 ning suuruselt järgmise korteri pindala on 21,1 m2. Viimatinimetatud asjaoludele ei ole

kaebuse esitaja vastu vaielnud. Eelviidatud KaasES § 5 lõikest 1 tulenevalt erastataksegi

Tallinna linnale kuuluv kaasomandiosa (38/100 elamust) selliselt, et esimesena erastatakse see

mõtteline osa elamust, mis vastab kõige väiksema korteri pindalale ehk teisisõnu 176/1821

suurune mõtteline osa, seejärel järgmine, st. 211/1821 suurune mõtteline osa. Juhul kui pärast

nende mõtteliste osade erastamist jääb linna omandisse kaasomandiosa, mis on väiksem kui

väikseim allesjäänud korter selles majas, siis erastatakse see mõtteline osa KaasES § 6 alusel

elamu teistele kaasomanikele, kelle hulgas on selleks ajaks ka need isikud, kes on saanud

kaasomanikeks mõtteliste osade erastamise teel. Seetõttu ei ole õige kaebuse esitaja seisukoht,

et talle pakutakse erastamiseks konkreetseid kortereid x ja x, vaid erastamise objektiks KaasES

tähenduses on Xxxxxxx tee xx mõttelised osad.

10. Põhjendatud ei ole kaebuse esitaja taotlus, et erastamise kohustatud subjekt viiks enne

erastamise läbiviimist korterid 1 ja 2 seisukorda, mis vastaks eluruumidele esitatavatele

nõuetele. Kuivõrd erastamise objektiks ei ole konkreetsed korterid, vaid mõtteline (st.

reaalselt piiritlemata) osa elamust, siis ei oma nende korterite tehniline seisukord erastamisel

tähtsust. KaasES-ist ei tulene, et kaasomandis oleva elamu mõttelisi osi ei tohi erastada, kui

elamu mõned ruumid eluruumidele esitatavatele nõuetel ei vasta. Samuti ei ole mõttelise osa

erastamiseks õigustatud subjektil seadusest tulenevat õigust nõuda kaasomandis oleva elamu

parendamist enne mõttelise osa erastamist. Siinkohal tuleb märkida sedagi, et jättes Pirita

Linnaosa Valitsusel esitamata avalduse mõttelise osa erastamiseks (kuu aja jooksul

vaidlusaluse teate kättesaamisest), on kaebuse esitaja praeguseks ka kaotanud võimalus

Xxxxxxx tee xx mõtteliste osade erastamiseks esimese eelistusena, mistõttu ei saa see, millises

seisukorras on konkreetne elamu, mille mõttelisi osi Tallinna linn KaasES alusel erastama

hakkab, kaebuse esitaja õigusi rikkuda.

11. Õige on ka vastustaja ja kolmanda isiku seisukoht, et ei EES ega KaasES alusel ei saaks

kaebuse esitajatele erastada üürilepingu alusel nende kasutuses olevat eluruumi ega selle

suurusele vastavat mõttelist osa Xxxxxxx tee xx elamust. Vaidlusaluse elamu üldpind on 182,1

m2, kaebuse esitaja kasutuses oleva korteri nr x pindalaks on 91,4 m2, mis moodustab elamu

kogupinnast umbes 50,2%, samas kui Tallinna Linna kaasomandiosa suurus on 38/100 ehk

38%. Tallinna linn ei saaks mistahes juhul erastada kaebuse esitajale suuremat mõttelist osa,

kui linnale kuulub.

12. Asjassepuutuvaks ei saa pidada kaebuse esitaja väidet, et ruumid, mis praegu moodustavad

korteri nr x, moodustasid kunagi varem kaks korterit (x ja x) ning et praeguse korteri nr x

uuesti kaheks korteriks muutmisel peaks erastamine toimuma teistmoodi. Esiteks tuleb

märkida, et isegi kui eeldada, et varem oli Xxxxxxx xx elamus kortereid rohkem ning isegi kui

varasem olukord taastada, ei annaks see siiski mistahes alust erastada seal olevaid eluruume

EES alusel, kuna kokkulepet elamu reaalosadeks jagamiseks ei ole kaasomanikud sõlminud

ega saa ka enam sõlmida. Teiseks ei nähta ei eluruumide ega elamu mõtteliste osade erastamist

reguleerivad õigusaktid ette elamutes mingisuguste täiendavate ehituslike muudatuste tegemist

enne erastamist. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja kasutab Xxxxxxx tee xx elamus 91,4

m2 suurust elamispinda üürilepingu alusel kui ühte korterit. See, et kunagi varem võis tegemist

olla mitme korteriga ei oma antud juhul mistahes tähtsust, ega ka see, kas või milliste

pingutustega oleks võimalik praegu üks korter mitmeks jagada.

13. Kohtuistungil heitis kaebuse esitaja vastustajale ette ka seda, et linnaosavalitsus ei ole

täitnud oma selgitamiskohustust ega ole taganud kaebuse esitajale ärakuulamisõigust.

Käesoleval juhul algas kaasomandis oleva elamu mõtteliste osade erastamise menetlus vastava

teate esitamisega esimese eelistusena erastamise õigusega isikutele. Juba eelpooltoodud

põhjustel oli mõtteliste osade erastamine KaasES alusel ainuke õiguspärane viis linna omandis

oleva kaasomandiosa käsutamiseks. Enne selle menetluse alustamist kaebuse esitaja

ärakuulamiseks või talle täiendavate selgituste jagamiseks ei olnud linnaosavalitsusel

kohustust. Ärakuulamise eesmärk on eelkõige see, et haldusorgan saab asja otsustamisel

arvestada huvitatud isikute arvamusega. Iseäranis oluline on ärakuulamisõiguse tagamine

kaalutlusõiguse alusel antavate haldusaktide menetluses. Käesoleval juhul ei oleks kaebuse

esitajate arvamus või soov saada EES alusel enda omandisse üürilepingu alusel nende

kasutuses olnud eluruum, kuidagi mõjutada vastustaja kohustust toimetada erastamine

KaasES alusel. Põhimõtteliselt on võimalik, et linna organid on kaebuse esitajale andnud

ebapiisavalt teavet või jätnud kohaselt vastamata mõnele teabenõudele või selgitustaotlusele,

ent see ei muuda iseenesest õigusvastaseks kaasomandis olema elamu mõtteliste osade

erastamise menetluse alustamist. Siinkohal tuleb tähele panna, et eluruumide erastamine EES

alusel ei oleks olnud võimalik enne elamu tagastamise taotluse lõplikku lahendist ning pärast

elamu tagastamise avalduse lahendamist ning EEKBKL-ile elamu 61/100 suuruse mõttelise

osa tagastamist ei olnud elamu erastamine EES alusel samuti enam võimalik, kuna tegemist

oli kaasomandis oleva elamuga, mille reaalosadeks jagamise kokkulepet kaasomanikud ei

sõlminud.

14. Kuivõrd kaebuse esitajal ei ole eeltoodud põhjustel subjektiivset õigust eluruumi (korterit

nr 4) erastamiseks, ei saa Pirita Linnaosa Valitsuse 28. aprilli 2010 teade kaebuse esitaja

subjektiivseid õigusi rikkuda ning puudub alus kohustada linnaosavalitsust võtma meetmeid,

mis tagaksid eluruumi erastamise kaebuse esitajale. Samuti ei saa põhjendatuks pidada ka

taotlust tunnistada õigusvastaseks vastustaja tegevusetus/viivitus eluruumi erastamisel, kuna

kaebuse esitajal ei ole eluruumi (korteri nr x) erastamise õigust. Kuna kaasomandis oleva

elamu mõtteliste osade erastamise alustamisega ei ole kaebuse esitaja õigusi rikutud, ei saa

põhjendatud olla ka kaebuses esitatud moraalse kahju hüvitamise nõue.

MENETLUSKULUD

15. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja

kahjuks. HkMS § 92 lõikes 7 sätestatakse, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema

poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama,

jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kuigi halduskohus ei kaasa kolmandat isikut

menetlusse kindlal poolel, tuleb menetluskulude jagamisel lugeda kolmas isik osalenuks sellel

poolel, kelle nõudeid või vastuväiteid kolmas isik menetluses sisuliselt toetas. Käesoleval juhul

taotles EEKBKL kaebuse rahuldamata jätmist, osaledes menetluses seega vastustaja poolel.

HkMS § 93 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid enne kohtuvaidlusi. Vastustaja ei ole enda kasuks

menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kolmas isik on taotlenud 21 456 krooni suuruse

õigusabikulu väljamõistmist. Menetluskulu kandmine on tõendatud advokaadibüroo arvete

ning nende tasumist tõendavate pangakonto väljavõtetega. Kaebuse esitaja pidas kolmanda

isiku menetluskulusid ebamõistlikult suureks. HkMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja

üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HkMS § 92 lõikes 10 sätestatakse aga, et

kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik. Sama põhimõte kehtib kohtu hinnangul ka kolmanda isiku kasuks

menetluskulude väljamõistmisel. Kohus leiab, et vaidluse sisulist keerukust, vaidlusaluste

asjaolude hulka ning kolmanda isiku positsiooni kujundamiseks ja kaitsmiseks vajalike

dokumentide mahtu arvestades on õigusabikulu suurus ülemäärane. Mõistlikuks õigusabikulu

suuruseks on kohtu hinnangul 15 000 krooni. Kohus nõustub sellega, et kolmanda isikut ei

saa kaebuse esitajast paremas olukorras olevaks pidada üksnes seetõttu, et tegemist on

juriidilise isikuga, kolmanda EEKBKL’i näol on tegemist liikmelisusel põhineva ühinguga,

mis ei tegele äritegevusest kasumi teenimisega. Samas on kolmanda isiku protsessuaalne

positsioon tugevam selle tõttu, et ta osales samal poolel vastustajaga, kellel on esmasena

kohustus vaidlustatud haldusakte ja toiminguid kaitsta. Seetõttu on kohtu hingul õiglane

vähendada kolmanda isiku kasuks välja mõistetavaid menetluskulusid HkMS 92 lg 10 alusel

veel kolmandiku võrra ning mõista kaebuse esitajalt menetluskulu 10 000 krooni.

Kristjan Siigur

kohtunik