2-10-16754/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-10-16754

1 (6)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-10-16754

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 06. detsember 2010.a kell 16.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi

V. T.’i (D. T.) kaudu hagi S. S.’i vastu elatise määra suurendamise nõudes. Hagihind 25 425 krooni.

Asja läbivaatamise kuupäev

09. november 2010.a

Istungil osalenud isikud

Hageja seaduslik esindaja D. T.a ja tema õigusnõustaja V. K.; Kostja S. S. ja tema lepinguline esindaja

M. T..

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata V. T.’i (isikukood xxx) seadusliku esindaja D. T. (isikukood xxx, elukoht xxx) kaudu hagi S. S.’i (isikukood xxx, elukoht xxx) vastu väljamõistetud elatise määra suurendamise nõudes kuni 5 000 krooni kuus alates 12.04.2010.a.

2. Jätta kõik menetluskuld hageja V. T.’i kanda.

3. Saata kohtuotsuse ärakiri kostjale ja poolte esindajatele teadmiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu)

30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

2-10-16754

2 (6)

1. 12 aprillil 2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 15.12.2006.a kohtuotsusega on kostjalt väljamõistetud hageja ülalpidamiseks elatis D. T. kasuks summas 1 500 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammära. Hageja seaduslik esindaja üürib korteri, mille eest maksab igakuiselt 1 000 krooni ja kommunaalmakseid 1 500 krooni. Tema on töötu. Lapse ülalpidamiskulud kasvavad. Laps kasvab. Lapse tervislike probleemide tõttu on ema sunnitud pöörduma arstide poole ja regulaarselt konsulteerima TÜ Kliinikumi spetsialistidega ja ostma talle ravimeid.

2. Viimase 12 kuu jooksul lapse ülalpidamiseks on kulunud 123 000 krooni, s.h eluruumi üür

6 000 krooni, kommunaalmaksud 9 000 krooni, toiduraha, riided, jalatsid 97 640 krooni, ravimid

10 320 krooni. Keskmiselt kuulub lapse ülalpidamiseks 10 307.50 krooni kuus. Kuna kostja maksab elatist vaid summas 2 175 krooni kuus, siis lapse vajaduste rahuldamine on toimunud lapse ema vanemate kulul. Kostja teenib igakuiselt 27 000-30 000 krooni.

3. Hageja esindaja palus vastavalt PKS § 61 lg 2, lg 3 suurendada elatise määra 5 000 kroonini kuus alates hagi esitamisest.

KOSTJA VASTUS HAGILE

4. 20. mail 2010.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt täidab kostja lapse ülapidamiskohustust vastavalt kohtuotsusele ja puuduvad alused elatise määra suurendamiseks. Hageja ei ole oma nõuet tõendanud, ei ole esitatud tõendeid, milledest saaks tuvastada, et lapse vajadused moodustavad 5 000 krooni. Hageja esitatud üürileping ja Töötukassa tõend objektiivselt ei iseloomusta hageja materiaalset seisundit. Üürilepingu järgi üürileandja on hageja sugulane, mis seab kahtluse alla hageja poolt igakuiselt üüri maksmist summas 1 000 krooni. PKS § 49 alusel peab hageja katma poole lapse vajadustest.

5. Kostja teatas, et tema sissetulekuks on töötasu 4 750 krooni kuus, mitte 27 000 – 30 000 krooni, nagu seda hageja väidab.

NÕUDE SUURENDAMINE JA MENETLUSE KÄIK

6. 26. mail 2010.a esitatud nõude suurendamise avalduses palus hageja välja mõista kostjalt elatis summas 8 000 krooni kuus, põhjusel, et lapse ülalpidamiskulud igakuiselt kasvavad ja kostja teenib Soomes töötades igakuiselt 40 000 krooni.

7. Viru Maakohtu 02.06.2010.a kohtumäärusega anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.o lapse vajaduste väljatoomiseks ja põhjendamiseks.

8. 09. juunil 2010.a esitatud avalduses teatas hageja esindaja, et lapse vajadused moodustavad

8 450 krooni kuus, s.h dieettoit 3 000 krooni, ½ eluruumi üüris 750 krooni, ½ kodulooma hooldusest 200 krooni, lasteaia tasu 700 krooni, juuksuri teenused 100 krooni, ravimid ja vitamiinid 300 krooni, hügieenitarbed ja pesupulber 610 krooni, ½ eluruumi puhastusvahenditest

150 krooni, lasteraamatud 200 krooni, mänguasjad ja lapse arendusvahendid 400 kroon, lastedisko 1 kord kuus 40 krooni, riided ja pesu 500 krooni, ujula külastus 500 krooni, transpordikulud (arstivisiidid, sõit mere äärde ja talvemetsa) 1 000 krooni.

2-10-16754

3 (6)

9. 05. juulil 2010a esitatud avalduses palus kostja esindaja pikendada temale haginõude suurenemise avaldusele vastamiseks antud tähtaega, kuid kirjalikku vastust nõude suurendamisele kostja esitanud ei ole.

KOHTUISTUNGID

10. 12. oktoobril 2010.a ja 09. novembril .2010.a toimunud kohtuistungitel hageja seaduslik esindaja toetas hagi, kuid vähendas nõuet 5 000 kroonini kuus alates hagi esitamisest. Esindaja kinnitas, et kostja maksab küll elatusraha vastavalt kohtuotsusele. Nõude esitamist põhjendas hageja esindaja sellega, et kostja sissetulek korduvalt ületab tema töölepingus toodud töötasu suurust. Kostja kannab palgast oma emale üle 30 000 krooni kingitusena. Kostjal on arve välismaal ja kostja varjab oma sissetulekud.

11. Kostja ja tema esindaja vaidlesid hagile vastu. Nende seletuste kohaselt kostja ei ole kunagi loobunud lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni maksis kostja lapse ema ülalpidamiseks algul 7 000 krooni ja pärast 6 000 krooni kuus. Hagi on ilmselt põhjendamatu, sest lapse vajadused on palju väiksemad. Ka kostja sissetulek pärast oktoobrist 2010.a on vähenenud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Õige hageja

13. Kohus peab vajalikuks selgitada, et käesolevas vaidluses on hagejaks mitte lapse ema, vaid laps ise. Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 7 lg 1 esimese lause järgi füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Lapse ühe vanema juures elamine ei loo sellele vanemale, kelle juures laps elab, õigust nõuda oma kasuks elatist, sest PKS § 97 lg 1 alusel ülalpidamist on õigustatud sama laps ise. Seega käesolevas vaidluses D. T.a on lapse seaduslik esindaja TsÜS § 117 lg 2 ja PKS § 116 lg 2, § 120 lg 1 mõttes, kes on kohustatud muu hulgas kaitsma lapse isikuhooldusõiguse, sh. õiguse elatisele. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Nendel põhjendustel on käeolevas vaidluses hagejaks - laps V. T., tema seaduslikuks esindajaks - tema ema D. T.a ja kostjaks - lapse isa S. S..

Nõude põhjendamatus

14. Viru Maakohtu 15.12.2006.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-21477 rahuldati D. T. hagi kostja S. S.’i vastu ja kostjalt mõisteti hageja kasuks elatis alaealise lapse V. S.’i (sünd xxx.a) ülalpidamiseks summas 1 500 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestud kuupalga alammäära (t. lk 2-4). Jõhvi valla 11.03.2008.a korraldusega nr 2050 lapse perekonnanimi on muudetud T. vastu (t. lk. 46). .

15. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 3 sätestas, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Sellest tulenevalt elatise määra suurendamise nõude esitamisel peab hageja tuginema kas

2-10-16754

4 (6) ülalpidamist andma kohustatud vanema varalise seisundi oluliselt paremaks muutumisele või lapse vajaduste oluliselt suuremaks kasvamisele.

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud, siis hagi rahuldamiseks pidanud hageja tõendama lapse vajadusi ja ka seda, et kostja on võimeline hagis nõutud ulatuses elatist maksma.

17. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas ja millega on tõendatud: 1) kostja varalise seisundi muutumine; 2) lapse vajaduste suuremaks kasvamine.

18. Esialgses hagis väitis hageja esindaja, et lapse vajadused moodustavad 10 307.50 krooni kuus. Kohtuistungil hageja seaduslik esindaja on teatanud kohtule, et lapse vajaduste välja toomisel on lähtutud lapse vajadustest hagi esitamisele eelnenud aasta jooksul. (t. lk. 377) ning et tehtud kulutused on märgitud linnukestega lapse ma pangakonto väljavõttel (t. lk. 342). Lapse ema pangakonto väljavõtte järgi ajavahemikus 01.04.2009.a - 31.04.2010.a kulutas ta enda ja lapse vajaduste rahuldamiseks kokku 27 180 krooni, s.o 2 265 krooni kuus (t. lk.5-10), millest lapse osa moodustab keskmiselt 1 133 krooni kuus. Lapse vajaduste kinnitamiseks on hageja esindaja esitanud hulgaliselt sularaha kassatšekke 2010.a aprilli-septembri kuude kohta, mis esindaja seletuste kohaselt vaid kinnitavad kulutute tegemist jooksval aastal (t. lk 277).. Kuigi lapse vajaduste väljatoomisel hageja ei ole nendest kassatšekkidest lähtunud ning ostutšekkidest lähtudes ei ole võimalik ostjat tuvastada, siiski eeldades, et tšekkidel toodud ostud on tehtud hageja seadusliku esindaja poolt, siis kulutas hageja seaduslik esindaja enda ja lapse ülalpidamiseks 2010.a aprillikuus 4 481 krooni, maikuus 6 054 krooni, juunikuus 3 456 krooni, juulikuus 3 067 krooni, augustikuus 3 173 krooni, septembrikuus 1 545 krooni, kokku 21 776 krooni, s.o keskmiselt 3 629 krooni kuus (t. lk 54-208, 227-327). Sellest lapse osa moodustab

1 815 krooni kuus (3 629 : 2).

19. Tõendi mõiste on sätestatud TsMS § 229, mille 1. lõike kohaselt tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hageja seaduslik esindaja ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendanud tema vanemate poolt lapse ülalpidamiseks kulutuste tegemise kohta.

20. Hagiavalduse juurde lisatud üürilepingu järgi üürib hageja seaduslik esindaja A. T.ilt eluruumi asukohaga xxx, mille eest peab maksma igakuiselt üüri 1 000 krooni (t. lk. 14). Kostjal on tekkinud kahtlus üürilepingu üle, sest üürileandjaks on lapse seadusliku esindaja sugulane (vend). Pangakonto väljavõtte järgi hageja seaduslik esindaja on tasunud küll nimetatud korteri kommunaalteenuste ees, millised on kajastatud käesoleva otsuse punktis18. toodud kulutustes. Üüri maksmise kohta tõendeid ei ole esitatud. Üüriga seoses peab kohus vajalikuks märkida, et hagiavalduse kohaselt elab hageja seaduslik esindaja koos lapsega üüritud korteris, kuid OÜ

2-10-16754

5 (6) Perearst J. O. 04.05.2010.a, 08.11.2010.a tõendite kohaselt arstide tõendite kohaselt lapse elukoha aadressiks on Rahu 16-1, Jõhvi (t. lk. 47, 374, 375). Ka Eesti Töötukassa 13.04.2010.a tõendi kohaselt hageja seadusliku esindaja tegelikuks elukohaks on xxx (t. lk. 16-1), kuhu ta on sisseregistreeritud ja elab koos oma vanematega. Kuna tõendamata on lapse poolt üüritud eluruumi kasutamine, siis alusetu on väita, et üüritud asjaga seoses tekivad lapsel kohustused igakuiselt 750 krooni.

21. Pole tõendatud, et laps on erivajadustega. OÜ Perearst J. O. 04.05.2010.a tõendi kohasel hageja tihti põeb respiratoorseid haigusi, ta on ülekaaluline ja vajab massaaži ja ujumise kuuri (t. lk. 47). Sellest tõendist lähtudes ei ole võimalik järeldada, et kehakaalu alandamiseks vajab laps spetsialistide konsultatsioone ja dieettoiduained. Pidevad TÜ Kliinikumi külastamise ja konsultatsioonide saamise vajadused ei ole tõendatud, mistõttu ei ole ka tõendatud transpordikulud summas 1 000 krooni.

22. Sotsiaalministri tellitud lapse ülalpidamisekulude arvutamise metoodika kohaselt kuni 6 aasta vanuse linnas elava lapse igakuised ülapidamiskulud moodustavad keskmiselt 2 047 krooni. (http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/Lapse_kulud_1_.p df ). Kuna kostjalt on väljamõistetud elatis katab lapse vajadused täielikult, siis puudub alus hagi rahuldamiseks.

23. Milline oli kostja varaline seisund elatise väljamõistmisel, ei ole teada. Hagi rahuldati põhjusel, et kostja võttis hagi õigeks. Seega ei ole võimalik tuvastada, kas kostja varaline seisund võrreldes varasema kohtuotsuse tegemise ajaga on muutunud või mitte. Hageja ei ole tõendanud hagi esitamisel PKS § 61 lg 3 sätestatud asjaolude esinemist.

24. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Käesoleva otsuse punktis 18 on tuvastatud, et tegelikult hageja ülalpidamiseks on kulutatud maksimaalselt 1 815 krooni kuus. Kostjalt väljamõistetud elatisega 2 175 krooni ja lapsele määratud lapsetoetusega 300 krooni saavad lapse vajadused rahuldatud summas 2 475 krooni kuus. Sellepärast jätab kohus andmata hinnangut sellele, kas kostja varaline seisund võimaldab maksta elatist temalt väljamõistetust suuremas ulatuses ja jätab hagi rahuldamata.

Hagihind

25. TsMS § 129 lg 2 alusel seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja nõudeks oli elatise määra suurendamine igakuiselt 2 825 krooni võrra (5

– 2 175). Seega on hagihinnaks 25 425 krooni (2 825 x 9).

Menetluskulud

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162

2-10-16754

6 (6) lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.

27. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438 lg 1, lg 2, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik

Tartu Ringkonnakohus 09. mail 2011.a. otsustas: Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu 6. detsembri 2010 otsus osaliselt, s.o hagi täielikult rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja muuta Viru Maakohtu

15. detsembri 2006 otsusega S. S.ilt väljamõistetud elatise suurust perioodi eest 12.04.2010 kuni 31.10.2010 ja mõista nimetatud perioodi eest S. S.ilt V. T.i kasuks välja elatis 7213.75 krooni, s.o 461.05 eurot ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada V. T.i hagi S. S.i vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks osaliselt.

2. Muuta Viru Maakohtu 15. detsembri 2006 otsusega S. S.ilt väljamõistetud elatise suurust perioodi eest 12.04.2010 kuni 31.10.2010 ja mõista nimetatud perioodi eest S. S.ilt

V. T.i kasuks välja elatis 461.05 eurot (nelisada kuuskümmend üks eurot ja 5 senti).

3. Alates 1. novembrist 2010 on S. S. kohustatud maksma Valdislav T.ile elatist Viru Maakohtu 15. detsembri 2006 otsusega kindlaksmääratud ulatuses, s.o 139 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

4. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.“ Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Kohtuotsus jõustus 16.06 2011.a. Tartu Ringkonnaikohtu otsusega.

Nooremreferent Alla Kuzmina