2-07-25570/30 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Ärakiri

2-07-25570

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. A. T. seadusliku esindaja S. T. hagi rahuldada osaliselt.

2. Suurendada Ida-Viru Maakohtu 05. mai 2000 kohtuotsusega nr. 2-402/2000 K.

T. S. T. kasuks poja A. T. (sünd. xxx) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist.

3. Välja mõista K. T. (isikukood xxx; elukoht: xxx) alaealise poja A. T. (IK xxx) ülalpidamiseks alaealise lapse esindaja S. T. (IK xxx; elukoht: xxx) kasuks elatis igakuise elatusrahana summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuus, alates

15. novembrist 2010 kuni A. T. (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. xxx.a.

Kohtuasja number 2-07-25570 Otsuse tegemise aeg ja koht

06. detsember 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi

A. T. seadusliku esindaja S. T. hagi K. T. vastu elatise nõudes. Hagihind 9 000 krooni. Kohtuistungi toimumise aeg

15. november 2010 Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja:

Kostja:

A. T. (IK xxx, elukoht xxx)

S. T. (IK xxx; elukoht: xxx)

K. T. (IK xxx; elukoht: xxx)

4. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

5. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

6. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on S. T. hagi K. T. vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxx ja lahutati xxx. Abielust on xxx sündinud poeg A. T. Ida-Viru Maakohtu 05.05.2000 otsusega on kostjalt välja mõistetud elatis summas 500 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis summas 1 800 krooni. Hagiavalduse kohaselt elab kostja xxx.

Kostja oma kirjalikus avalduses 01.02.2008 palus kohtul asja arutamine edasi lükata, kuna tal pole Eesti Vabariigi viisat ning ta ei saa kohtusse ilmuda. Samuti väitis kostja, et ei ole hagimaterjale kätte saanud.

06. veebruari 2008 kohtuistungile kostja ei ilmunud, kohtukutse oli kostja poolt kätte saadud.

Viru Maakohtu 22.02.2008 otsusega hagi rahuldati, kostjalt mõisteti hageja kasuks poja ülalpidamiseks välja elatis alates 12.07.2007 kuni 31.12.2007 igakuiselt summas 1 800 krooni ning alates 01.01.2008 summas 2 175 krooni, kuid mitte vähem kui ½ Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni poja täisealiseks saamiseni või kuni vanema tervisliku või varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni ning menetluskulud jäeti kummagi poole enda kanda.

Kostja oma 26.03.2008 apellatsioonkaebuses palus maakohtu otsus tühistada, teha uus otsus ja jätta hagi rahuldamata.

Viru Ringkonnakohtu 22.09.2008 kohtuotsusega tühistati täielikult Viru Maakohtu 22.02.2008 kohtuotsus ja tsiviilasi saadeti uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

Viru Maakohus saatis 17.09.2009 kostjale menetlusdokumendid Justiitsministeeriumi kaudu.

11. jaanuari 2010 kohtuistungil jäi hageja hagis esitatud nõude juurde. Kostjale on menetlusdokumendid saadetud Justiitsministeeriumi kaudu, kohtul puuduvad andmed dokumentide kättesaamise kohta. Seoses sellega palus hageja kohtuistungi edasi lükata.

Viru Maakohtu 01. septembri 2009 ja 27. jaanuari 2010 määrustega pöördus Viru Maakohus Vene Föderatsiooni kompetentse kohtu poole selleks, et kuulata üle erinõude korras kostjana K.T. järgmistes küsimustes: 1) Kas K. T. on vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis või on alust jätta hagi läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetada, kui isik ei ole selles osas oma seisukohta juba väljendanud; 2) Kas K. T. võtab hagi õigeks ning on nõus elatise suurendamisega? 3) Milline on kostja sissetulek ja kui palju on kostja K. T. võimeline maksma elatist? 4) Kuidas tuleb K. T. arvates jaotada kohtukulud.

11. märtsil 2010 teatas Justiitsministeeriumi esindaja kohtule, et kostjale on 17.09.2009 kohtudokumendid üle antud 30.12.2009. (tl. 110-111).

Vene Föderatsiooni Kaliningradi oblasti Pravdinski rajoonikohtu 30. detsembri 2009 kohtuistungi protokollist nähtub, et kostjale K. T. edastati Viru Maakohtu kohtudokumendid kohtuistungil allkirja vastu. Kostja ei esitanud vastuväiteid sellele, et Viru Maakohus hagi menetlusse võttis. Kostja hagi ei tunnistanud ning ei nõustunud elatise suurendamisega. Kostja sõnul moodustab tema töötasu xxx rubla kuus. Kostja on nõus maksma elatist summas 1 500 rubla kuus. Menetluskulud palus kostja jagada poolte vahel proportsionaalselt hagi rahuldamisele. (tl. 112-113).

KOHTUISTUNG

15. novembri 2010 kohtuistungil palus hageja seaduslik esindaja hagi rahuldada. Seaduslik esindaja esitas kirjaliku avalduse nõude vähendamiseks ja palub kostjalt välja mõista elatis summas 1 500 krooni kuus alates kohtuistungi päevast, so, 15.11.2010. Seadusliku esindaja ütluste kohaselt saab ta praegu elatist summas 400-500 krooni kuus, sõltuvalt kursist. Esindaja sõnul ei usu ta, et kostja saab palka ainult xxx rubla, kuna kostja õde on selle ettevõtte raamatupidaja, kus kostja töötab. Hageja seaduslik esindaja palus jätta kohtukulud kostja kanda.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusdokumendid on kostjale edastatud Justiitsministeeriumi kaudu. Vene Föderatsiooni Kaliningradi oblasti Pravdinski rajoonikohtu

30. detsembri 2009 kohtuistungi protokollist nähtub, et kostja K. T. nõustus elatisega summas

1 500 rubla kuus. Kostja töötasu moodustab xxx rubla, seega ei saa ta suuremas summas elatist maksta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Hagiavalduse esitamise ajal olid vanemate õigused sätestatud kuni 01.07.2010.a kehinud perekonnaseaduse (PKS) 8 peatükis. PKS § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt alates 2009. aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Sellest tulenevalt on hageja esindajal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele.

TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

PKS § 120 lg 1 kohaselt, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.

Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 3) nähtub, et S. T. on alaealise lapse A. T. ema, seega, seaduslik esindaja. K. T. on lapse A. T. isa. Jõhvi Vallavalitsuse 12.07.2007 tõendi (tl. 4) kohaselt elab laps A. T. koos ema S. T.. Ida-Viru Maakohtu 05.05.2000 kohtuotsusega nr. 2- 402/00 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis lapse ülalpidamiseks summas 500 krooni kuus, kuid mitte vähem, kui seadusega ettenähtud miinimummäär (tl 6-7).

Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 96 alusel, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt, ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1, lg 2, lg 4 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg

1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 101 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kohus peab vajalikuks märkida, et elatiselt tulumaksu maksval isikul säilib tuludeklaratsiooni esitamisel õigus tulumaksu tagastamisele vastavalt tulumaksuseaduse § 44, § 46.

Kohtuistungil vähendas hageja seaduslik esindaja hagis esitatud nõuet ja palus kostjalt alates 15.11.2010 välja mõista elatis summas 1 500 krooni kuus.

Kostja nõustus hagiga summas 1 500 rubla kuus.

Eesti Panga 02.12.2010 väljatrüki kohaselt moodustab Venemaa rubla kurss Eesti krooni suhtes 0,37992, so, 1 500 rubla on ca 569,90 krooni.

Kohus, lähtudes lapse reaalsetest vajadustest ja hageja seadusliku esindaja ning kostja materiaalsest olukorrast, leiab, et hageja seadusliku esindaja poolt esitatud hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, hageja seadusliku esindaja poolt kohtuistungil esitatud nõude ulatuses, so, summas 1 500 krooni kuus alates 15.11.2010, kuni A. T. (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. xxx.a.

Kohus on arvamusel, et kostja poolt pakutud elatis summas 1 500 rubla (ca 569.90 krooni) on ebapiisav lapse vajaduste rahuldamiseks ja jääb sisuliselt samale tasemele Ida-Viru Maakohtu 05.05.2000.a. kohtuotsusega nr. 2-402/00 väljamõistetud elatisega (500 krooni). kohus peab vajalikuks märkida ka asjaolu, et hageja seadusliku esindaja poolt nõutav elatis summas 1 500 krooni kuus on tunduvalt väiksem Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatise alammäärast (2 175 krooni).

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3, § 632 järgi rahuldatakse hagi osaliselt.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §

162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Kõik antud asja menetluses kantud kulutused jätab kohus täielikult kostja kanda.

Kohtunik

/allkiri/

J. Külaots

Ärakiri õige Kantselei juhataja

Õ. Bamberg

Kohtuotsus jõustus 01. veebruaril 2011.a. Kantselei juhataja

Õ. Bamberg