2-10-28452/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-28452

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

7. detsember 2010. a Tartu Tsiviilasja number 2-10-28452 Tsiviilasi Elion Ettevõtted AS hagi Dmitri Treškovi vastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 3929.53 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad

• Hageja Elion Ettevõtted AS (registrikood 10283074, asukoht Endla 16 Tallinn)

• Hageja esindaja Monika Paade

• Kostja Dmitri Treškov Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1.1.Rahuldada hagi. 1.2.Välja mõista Dmitri Treškovilt Elion Ettevõtted AS kasuks põhivõlg 3929.53 krooni ja viivised 90.63 krooni, kokku 4020.16 krooni (neli tuhat kakskümmend krooni 16 senti). Menetluskulud 2.1.Jätta menetluskulud Dmitri Treškovi kanda. 2.2.Välja mõista Dmitri Treškovilt Elion Ettevõtted AS kasuks menetluskulud 1000 krooni (üks tuhat krooni). Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED Tartu maakohtu menetluses on Elion Ettevõtted AS hagi Dmitri Treškovi vastu põhivõla 3929.53 krooni ja viiviste 90.63 krooni väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled järgmisel lepingud:

1. kliendilepingu nr 14515357, mille p 1 kohaselt oli kliendil võimalus sõlmida lepinguid hageja poolt pakutavate toodete kasutamiseks;

2. 20.11.2009.a lepingu nr 14515441, millega hageja andis kostjale tasuta kasutamiseks seadme Digiboks ja interneti stardikomplekti tingimusel, et kostja kasutab toodet „Kodulahendus“ 2 aastase tähtaja jooksul.

Kostja ei tasunud kasutatud teenuste eest arveid õigeaegselt ja hageja ütles 29.03.2010.a lepingu üles. Kostja võlgneb hagejale : 1. võla teenuste eest summas 2189.03 krooni ja seadmete ennetähtaegse tagastamise tasu 1267.50 krooni; 2. viivised 90.63 krooni. Viivise määraks on 0.15% tähtaegselt tasumata summast kalendripäevas; 3. võla sissenõudmiskulu 473 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vastuväidete kohaselt soovib ta tsiviilasja jätta läbi vaatamata ja lõpetada, kuna nõutav hagi kuulub temale. Kostja asub seda tasuma pärast vabanemist 25.03.2011.a.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Kostja ei ole vaidlustanud hageja järgmiseid väiteid:

1. pooled sõlmisid kliendilepingu, mille p 1 kohaselt oli kliendil võimalus sõlmida lepinguid hageja poolt pakutavate toodete kasutamiseks;

2. hageja andis 20.11.2009.a lepinguga kostjale tasuta kasutamiseks seadme Digiboks ja interneti stardikomplekti;

3. hageja ütles lepingu 29.03.2010.a üles makseviivituse tõttu. Kohus loeb hageja nimetatud asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 4 alusel ning toimikus olevate dokumentaalsete tõenditega (tl 15-34).

Hageja palub võla ja viiviste väljamõistmist. Seega oli poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise leping (VÕS § 619). VÕS § 619 kohaselt oli hageja kohustuseks vastavalt lepingule osutada kostjale teenuseid ning kostja kohustuseks selle eest tasuda. VÕS § 113 alusel on hagejal õigus nõuda maksete tasumisega viivitamise korral viivist ning VÕS § 128 lg 3 kohaselt hüvitise saamiseks tehtud kulutusi (võla sissenõudmiskulu). Kostja ei ole hagiavaldusele sisulisi vastuväiteid esitanud ega hageja arvutusi vaidlustanud.

Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagiavaldus tuleb rahuldada täies ulatuses.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on menetluskuludeks nimetanud tasutud riigilõivu 1000 krooni. Kohus leiab, et hageja nimetatud menetluskulu on põhjendatud ning selle kandmine on tõendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 1000 krooni.

Kohtunik