2-09-60187/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

2-09-60187

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. E. L.`e seadusliku esindaja K. L.`e hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista D. L.`elt (isikukood xxx, registrijärgne elukoht xxxtegelik elukoht xxx) alaealise tütre E. L.`e (isikukood xxx) ülalpidamiseks alaealise lapse esindaja K. L.`e (isikukood xxx; elukoht: xxx) kasuks elatis igakuise elatusrahana summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, alates 01. juulist 2009 kuni E. L.`e (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. 04.07.2025.a.

3. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Otsuse täitmisel arvestada kostja D. L.`e poolt elatisena makstud summasid (15 720 krooni). Kohtuasja number 2-09-60187 Otsuse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi E. L.`e seadusliku esindaja K. L.`e hagi D. L.`e vastu elatise nõudes. Hagihind 19 575 krooni. Kohtuistungi toimumise aeg 15. november 2010 Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja:

Hageja esindaja:

Kostja:

Kostja esindaja: E. L. (IK xxx, elukoht xxx)

K. L. (IK xxx; elukoht: xxx )

Vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk (e-post allan.valk@hansalaw.ee

D. L. (IK xxx, registrijärgne elukoht xxx tegelik elukoht xxx)

Vandeadvokaat Kaido Kooga (e-post kaidokooga@hot.ee )

2

4. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

5. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

Hageja esindaja esitas 17. novembril 2009.a kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust xxx.a. sündinud tütar E. L.. Poolte abielu ei ole lahutatud. Laps elab koos seadusliku esindajaga ja on alates 01.07.2009 seadusliku esindaja ülalpidamisel, kostja perekonda materiaalselt ei toeta Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista elatis alaealise lapse E. L.`e (sündinud xxx) ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus alates 01.07.2009.

08. veebruaril 2010 kohtule esitatud vastuses kostja hagiga ei nõustunud, kostja väidete kohaselt kannab ta igakuiselt hageja arvele 1 800 krooni. Kostja on töötu, elab juhutöödest ning elab Portugalis, kus otsib tööd ja õpib keelt. Samuti ostab pidevalt lapsele uusi asju, mida sugulaste kaudu hagejale edasi annab.

08. veebruaril 2010 kostja esindaja poolt kohtule esitatud vastuses kostja hagiga ei nõustunud, kostja väidete kohaselt kannab ta igakuiselt hageja arvele 1 800 krooni. Kostja on töötu, elab juhutöödest ning elab Portugalis, kus otsib tööd ja õpib keelt. Samuti ostab pidevalt lapsele uusi asju, mida sugulaste kaudu hagejale edasi annab. Kostja esitas pangakonto väljavõtte, millest nähtub rahaülekannete tegemine hageja esindaja K. L.`e kontole (tl. 17-31).

17. märtsil 2010 esitas hageja esindaja vastuse kostja vastusele ja haginõude täpsustuse, milles palub kostjalt välja nõuda elatis summas 3 800 krooni kuus. Hageja esindaja sõnul kannab küll kostja hageja esindaja arveldusarvele igakuiselt 1 800 krooni, kuid see ei ole elatis, vaid seda summat tasub kostja korterilaenu maksmiseks (poolte vahel on sõlmitud laenuleping, ka maksekorraldustele on märgitud „liising korteri eest“). Kostja väited selle kohta, et ta on ostnud lapsele vajalikke asju, ei vasta tõele. Menetluskulud palus esindaja jätta kostja kanda. (tl. 40-49). Hagi täpsustuse kohaselt on tütrel tõsised terviseprobleemid, millega seoses vajab laps pidevat taastusravi, massaaži ja ravivõimlemist. Lisaks sellele vajab laps ortopeedilisi jalatseid, ravimeid, jne. Seoses hageja esindaja töögraafikuga hoiab last ka tasuline lapsehoidja. Kokku kulub igakuiselt lapse ülalpidamiseks 7 600 krooni, sellest lähtuvalt palub hageja esindaja välja mõista kostjalt elatis summas 3 800 krooni kuus. Menetluskulud palus jätta kostja kanda, kuna kostja ei soovinud lahendada küsimust kohtuväliselt. (tl. 50-55).

01. aprillil 2010 esitas kostja esindaja kohtule vastuse, milles teatas, et nõustub hagiga osaliselt, summas 2 175 krooni kuus alates hagi esitamisest. Kostja väitel ei ole elatise nõue alates 01.07.2009 põhjendatud. Samuti ei ole kostja nõus elatise suurusega summas 3 800 krooni kuus, see summa on ilmselgelt kõrgendatud.

3

29. aprillil 2010 jäi hageja lepinguline esindaja hagi täpsustuses esitatud nõude juurde. Hagi täpsustuses esitatud nõuete tõendamiseks esitas hageja lepinguline esindaja täiendavad dokumendid (konto väljavõte, koopiad tõenditest lapsele tehtavate kulutuste kohta, ärakiri lapsehoiuteenuse ärakirjast, jne). (tl. 67-81).

KOHTUISTUNG

17. mai 2010 kohtuistungil esitas hageja esindaja taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks, kuna peab vajalikuks tunnistaja ülekuulamist, samuti täiendavate tõendite väljanõudmist. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kostja esindaja nõustus kohtuistungi edasilükkamisega.

15. novembri 2010 kohtuistungil palus hageja seaduslik esindaja hagi rahuldada. Seaduslik esindaja esitas kirjaliku avalduse nõude vähendamiseks ja palub kostjalt välja mõista elatis seadusega ettenähtud määras, so, 2 175 krooni kuus alates 01.07.2009. Esindaja loobus ka tunnistaja ülekuulamise taotlusest. Kostja hakkas elatist maksma alates 2010. aasta veebruarist, summas 1 720 krooni kuus. Sellelt summalt maksab esindaja tulumaksu. Ajavahemikul 01.07.2009 kuni 15.11.2010 on kostja maksnud elatist kokku summas 15 720 krooni, kostja võlgnevus elatise osas moodustab 19 780 krooni. Hageja seaduslik esindaja palus hagi rahuldada ning mõista kostjalt lapse E. L.`e ülalpidamiseks igakuine elatis summas 2 175 krooni kuus alates 01.07.2009. Hageja esindaja palus jätta kohtukulud kostja kanda.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja esindaja sõnul nõustus kostja hagiga summas 2 175 krooni kuus, kuid mitte alates 01.07.2009, vaid alates 01.11.2010. Esindaja sõnul on kostja maksnud vabatahtlikult elatist kogusummas 15 720 krooni. Elatise nõudmine tagasiulatuvalt ei ole kostja esindaja arvamuse kohaselt põhjendatud, kostja asus elatise kohustust täitma kohe, kui sai teada hagi esitamisest kohtusse.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Hagiavalduse esitamise ajal olid vanemate õigused sätestatud kuni 01.07.2010.a kehinud perekonnaseaduse (PKS) 8 peatükis. PKS § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. PKS § 70 lg 2 kohaselt, kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Lähtuvalt alates 2009. aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Sellest tulenevalt on hageja esindajal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele.

TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

4

PKS § 120 lg 1 kohaselt, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.

Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 3) nähtub, et K. L. on alaealise lapse E. L.`e ema, seega, seaduslik esindaja. D. L. on lapse E. L.`e isa.

Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 96 alusel, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt, ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1, lg 2, lg 4 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 101 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kohus peab vajalikuks märkida, et elatiselt tulumaksu maksval isikul säilib tuludeklaratsiooni esitamisel õigus tulumaksu tagastamisele vastavalt tulumaksuseaduse § 44, § 46.

Kohtuistungil vähendas hageja seaduslik esindaja hagis esitatud nõuet ja palus kostjalt alates 01.07.2009 välja mõista elatis summas 2 175 krooni kuus, arvestades kostja poolt elatisena makstud summasid (15 720 krooni).

Vastavalt PKS § 108, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja seaduslik esindaja palus välja mõista elatis tagasiulatuvalt, alates 01.07.2009.a.

Kuna hagi on esitatud 17.11.2009.a, siis on hagejal õigus nõuda elatusraha alates 01.07.2009.a. Kohus leiab, et elatise nõue tagasiulatuvalt on põhjendatud, kuna kostja on ise tunnistanud, et hakkas elatist maksma alles pärast hagi esitamist. Samas nähtub hagist, et pooled elavad lahus alates 2009.a. juulist, mil hageja esindaja koos lapsega saabus elama Eestisse ja kostja jäi elama Portugali. Kohus leiab, et kostjal ei esinenud takistusi maksta lapse ülalpidamiseks elatist vabatahtlikult alates 01.07.2009, so, enne hagi esitamist. Sellest ajast alates tuleb hagi rahuldada summas 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kostja nõustus hagiga summas 2 175 krooni kuus, kuid mitte alates 01.07.2009, vaid alates 01.11.2010, kuna kostja on alates hagi esitamisest tasunud elatist vabatahtlikult kogusummas 15 720 krooni (s.o, 1 720 krooni kuus).

Kohus, lähtudes lapse reaalsetest vajadustest ja hageja seadusliku esindaja ning kostja materiaalsest olukorrast, leiab, et hageja seadusliku esindaja poolt esitatud hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, hageja seadusliku esindaja poolt kohtuistungil esitatud nõude ulatuses, so, summas 2 175 krooni kuus alates 01.07.2009.

5

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada D. L.`e poolt elatisena makstud summasid (15 720 krooni).

Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3, § 632 järgi rahuldatakse hagi osaliselt.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Kõik antud asja menetluses kantud kulutused, sh, hageja seadusliku esindaja poolt kantud kulutused, jätab kohus täielikult kostja kanda.

Johannes Külaots Kohtunik