2-10-28265/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr. 2-10-28265

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht

29. november 2010. a, Pargi 1, Jõgeva Tsiviilasja number 2-10-28265 Tsiviilasi Põltsamaa Vallavalitsuse hagi Exxx Kxxxx ja Mxxx Bxxxxxxxx vastu laste ülalpidamiseks elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: Kxxxxxxx Kxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx), xxxxxxKxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxxx ja Mxxxxx Kxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) elukoht kõigil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Hagejate esindaja: eestkosteasutus Põltsamaa Vallavalitsus (registri nr 75023496; asukoht Viljandi mnt 3, Põltsamaa 48103; epost: info@kesk.ee) Kostjad: Exxx Kxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; asukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Mxx Bxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi aeg 20.10.2010. a RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Mxxx Bxxxxxxxxxx laste Sxxxxx Kxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Kxxxxxxx Kxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 500 (viissada krooni) ühe lapse kohta kuus alates 24.08.2010. a kuni laste täisealiseks saamiseni.

3. Välja mõista Exxx Kxxxxxt laste Mxxxxx Kxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx), Sxxxxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Kxxxxxx Kxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis alates 24.08.2010. a kuni laste täisealiseks saamiseni.

4. Määrata, et Exxx Kxxxxxx laste Mxxxxx Kxxxx, Sxxxxx Kxxxx ja Kxxxxxxx Kxxxx ülalpidamiseks välja mõistetud elatis on 200 (kakssada) krooni ühe lapse kohta kuus alates 24.08.2010. Määrata, et Exxx Kxxxxxx välja mõistetud elatise summat muudetakse tema varalise olukorra muutumisel.

Menetluskulude jaotus

2(2) Jätta menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. Hageja võib nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Edasikaebamise kord: Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Põltsamaa Vallavalitsus esitas 24.08.2010. a kohtule avalduse, milles palub Exxx Kxxxxxx mõista välja igakuine elatusraha Mxxxxx Kxxxxx Sxxxxx Kxxxxxja Kxxxxxxx Kxxxx kasvatamiseks ning MxxxxBxxxxxxxxxx laste Sxxxxx Kxxxx ja Kxxxxxxx Kxxxx jaoks. Tartu Maakohtu 11.mai 2009a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-6297 on Exxx Kxxxxxx ja Mxxx Bxxxxxxxxxx vanema õigused ära võetud ja laste eestkosteasutuseks määratud Põltsamaa Vallavalitsus. Alates 19.03.2009. a viibivad lapsed asenduskoduteenusel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Exxx Kxxxxxviibib AS Hoolekandeteenused xxxxxxxxHooldekodu toetatud elamise teenusel. Hageja palub kohtul kostjatel välja mõista elatis seaduses ettenähtud alammäära ulatuses, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga ulatuses ühe lapse kohta.

Kohus võttis hagi 31.08.2010. a määrusega menetlusse, väljastas kostjatele hagiavalduse koos lisadega ja kohustas neid hagile kirjalikult vastama hiljemalt 30.septembriks 2010. a.

xxxxxx Hooldekodu sotsiaaltöötaja Pxxxx Vxxxxxxx esitas 28.09.2010. a kohtule kostja Exxx Kxxxx seisukohad hagile (tl 23). Vastuse põhjal elab Exxx Kxxxx alates 12.09.2009. a AS Hoolekandeteenused xxxxxxx Hooldekodus toetatud elamise teenusel. Exxx Kxxxx ei ole suuteline iseseisvalt teostama igapäevaeluga seotud toiminguid ilma kõrvalise abita. Samas peab kostja kandma kõik kulutused, mis tal igapäevaseks elamiseks vaja läheb. Kostja igakuiseks sissetulekuks on pension 3051 krooni, sotsiaaltoetus 560 krooni ja alates veebruarist 2010. a on kostja töötegevuse juhendamises hooldekodu päevakeskuses vaibatöökojas, millega kostja teenib keskmiselt 312 krooni kuus. Seega on kostja sissetulekud kokku 3923 krooni kuus, millest sotsiaalhoolekande seaduse § 222 lg 2 p 2 alusel ei saa sisse arvestada 560 krooni sotsiaaltoetust, mis kulub kostjal puudest tingitud lisakulutusteks. Elades toetatud elamise teenusel, peab kostja kuus tasuma keskmiselt 2172 krooni üüri, kommunaalkulude ja toitlustamise eest, kütteperioodil rohkem. Samuti elamiseks vajaminevad kulutused nagu kodumasinate hooldus, kodukeemia ja hügieenitarbed. Lisaks hakkab kostja alates septembrist 2010. a tasuma 100 krooni kuus AS-ile Hoolekandeteenus võlgnevust ajast, mil kostja viibis igapäevaelu toetamise teenusel xxxxxxxxHooldekodus. Eeltoodu alusel ei ole Exxx Kxxxx võimeline maksma lastele elatist ja palub kohtul elatisraha mitte määrata. Exxx Kxxxx on nõus kokkuleppega, et sissetuleku suurenedes hakkab ta maksma lastele elatusraha vastavalt sissetuleku suurusele.

Kostja Mxxx Bxxxxxxx kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud, kuigi kirjaliku vastuse määrus oli temale isiklikult kätte toimetatud 18.09.2010. a (tl 21).

Kohus pidas asja arutamiseks poolte osavõtul kohtuistungi 20.10.2010. a. Kohtuistungil vähendas hagejate esindaja nõuet, paludes kohtul Mxxx Bxxxxxxxxxx välja mõista laste Sxxxxx Kxxxx ja Kxxxxxxx Kxxxx ülalpidamiseks elatis 500 krooni ühe lapse kohta kuus.

3(2) Hagejate esindaja avaldas, et kostja xxxx Kxxxxxon rahvastikuregistris registreeritud xxxxx valda, kes saab riigilt dotatsiooni kostja kui sotsiaalabi vajava isiku eest. Hagejate esindaja on seisukohal, et xxxxx vald peaks kandma osaliselt Hxxxx Kxxxxxtoetatud elamisega seotud kulud. See muudaks Exxx Kxxxx majanduslikku seisundit ja elatise maksmise võimet. Hageja palus kohtul küsida xxxxx Vallavalitsuselt arvamust elatisenõude kohta.

xxxxx Vallavalitsus teatas 10.11.2010. a kirjas, et ei saa anda omapoolset seisukohta Exxx Kxxxx laste ülalpidamiskohustuse ehk elatise suuruse osas, sest neil puudub perekonnaga kokkupuude. Perekond elab xxxxxxxxx vallas ja peaks olema kantud xxxxxxxxxxvalla rahvastikuregistrisse. xxxxx Vallavalitsus on kandnud perekonna eest erinevaid kulusid. Näiteks lapse Mxxxxx Kxxxx oli xxxxxxxxxxx Kool-Lasteaias ja tema kohamaksu arvestuslik maksumus oli 2009. aastal 37 250 krooni. Alates 2005. aastast olid nimetatud lasteasutuses Kxxxxxxx ja Mxxxxx Kxxxxxning xxxxx Vallavalitsus tasus mõlema lapse eest kohamaksud. Lisaks on tasunud xxxxx Vallavalitsus Exxx Kxxxx erinevate teenuste eest kokku 28 658,50 krooni. Vallavalitsuse poolt makstud kulud on suuremad, kui riigi tasandusfondist saadav tulubaas sissekirjutatud isikute kohta.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus, tutvunud asjas esitatud tõenditega, leiab, et Põltsamaa Vallavalitsuse nõue Exxx Kxxxxxja Mxxx Bxxxxxxxxxvastu lastele elatise maksmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Esitatud materjalide põhjal tegi kohus kindlaks, et Exxx Kxxxxx ja Mxxx Bxxxxxxxxx on kaks ühist alaealist last: Sxxxxx Kxxxxx sündinud xxxxxxxxxx.a, ja Kxxxxxxx Kxxxx, sündinud xxxxxxxxxx. a. Exxx Kxxxxx on ka alaealine laps Mxxxxx Kxxxx, sündinud xxxxxxxxxx.a. Tartu Maakohtu 11.mai 2009. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-6297 on Exxx Kxxxxxx ja MxxxxBxxxxxxxxxx vanema õigused ära võetud ja laste eestkosteasutuseks määratud Põltsamaa Vallavalitsus ( tl 10-12). Alates 19. märtsist 2009. a viibivad lapsed asenduskoduteenusel xxxx Väikelastekodus (tl 19).

Kehtiva PkS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PkS § 101 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrusega nr

90 on alates 01.07.2009. a ühe kuu töötasu alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega peab ühele lapsele makstav elatis olema vähemalt 2175 krooni kuus. PkS § 102 lg 1 näeb ette, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PkS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes

1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et antud juhul esineb olukord, kui on põhjendatud kostjatelt välja mõista elatis allapoole PkS § 101 lg-s 1 ettenähtud määra.

Kohus leiab, et kostjad ei ole võimelised tasuma elatist seaduses sätestatud miinimummääras.

4(2) Kostja Mxxx Bxxxxxxx avaldas kohtuistungil, et töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxxsaejuhi abina. Ta seletas, et saab tulemuspalka tihu pealt, septembrikuu eest sai näiteks 3700 krooni. Mxxx Bxxxxxxxx pangaväljavõttest nähtub, et tema sissetulek on alates maist 2010. a olnud keskmiselt 4125 krooni kuus. Mxxx Bxxxxxxxx elab ühiselamu tüüpi korterelamus, kus tuleb tasuda eluasemekulusid. Kostja ei vaielnud vastu hagejate esindaja nõudele tasuda lastele elatist kokku 1000 krooni kuus. Seega mõistab kohus MxxxxBxxxxxxxxxx laste Sxxxxx Kxxxx ja Kxxxxxxx Kxxxx ülalpidamiseks välja elatise 500 krooni ühe lapse kohta kuus.

Kostja Exxx Kxxxxx on tuvastatud raske puue ja töövõimekaotus 80 %. Alates 12.09.2009. a elab ta xxxxxxx Hooldekodus toetatud elamise teenusel. Kostja peab kandma ise kõik elamiskulud. Kostja sissetulekuks on pension 3051 krooni kuus, sotsiaaltoetus 560 krooni kuus ja alates veebruarist 2010. a hooldekodu päevakeskuse vaibatöökojast saadav tasu keskmiselt 312 krooni kuus. Kokku on seega kostja sissetulek keskmiselt 3923 krooni kuus. Toetatud elamise teenuse eest tuleb kostjal tasuda igakuiselt keskmiselt 2175 krooni (üüri, kommunaalkulude, toitlustamise eest), kütteperioodil rohkem. Alates septembrist 2010. a on kostja kohustatud tasuma AS-ile Hoolekandeteenused võlgnevust varema igapäevaelu toetamise teenuse eest. Sotsiaaltoetus on vajalik kostja puudest tingitud lisakuludeks. Seega jääb kostja vabadeks vahenditeks ühes kuus keskmiselt 1188 krooni, millest tuleb tasuda talvel kütte eest, hügieenitarvete jm eest. Arvestades kostja majanduslikku seisundit, leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista laste ülalpidamiseks elatis 200 krooni ühe lapse kohta kuus, s.o kokku 600 krooni kuus. Sellisel juhul jaotuks kostja sissetulek, millest on maha arvatud vältimatud püsikulutused, kostja ja tema laste vahel ühetaoliselt. Kohus ei pea võimalikuks kostja Exxx Kxxxxxvabastamist laste ülalpidamiseks elatise maksmisest üldse, kuna Perekonnaseadus kõigis oma sätetes (lisaks eelpoolviidatutele ka näiteks § 103 lg.1, lg.2, § 109) välistab võimaluse, et vanem oma lapse ülalpidamises ei osale. Märkimata ei saa jätte ka asjaolu, et kostja E.Kxxxx majandusliku olukorra keerukuses on oluline osa ka eestkosteasutuste omavahelisel kokkuleppimatusel ja sellest takistusest ülesaamisel on võimalik E.Kxxxxmajandusliku olukorra paranemine.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 näeb ette, et kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta võrdsetes osades kostjate kanda.

Kohtunik Ü.Raag