2-10-39631/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr. 2-10-39631

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2010 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-39631 Tsiviilasi Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal hagi OT´i vastu võla nõudes Tsiviilasja hind

5 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal Hageja esindaja: Krista A (OÜ Julianuse Õigusbüroo ); Kostja: OT (isikukood XXX, elukoht XXX). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista OT´ilt (OT) Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal kasuks 5 914,24 (viis tuhat üheksasada nelitest) krooni ja 24 senti, millest 5 000 krooni on põhivõlgnevus Topeltneto krediitkaardi lepingu alusel, 776,24 krooni hagi esitamise ajaks (13.08.2010) sissenõutavaks muutunud intress lepingu alusel ja 138 krooni hagi esitamise ajaks (13.08.2010) sissenõutavaks muutunud viivis lepingu alusel.

3. Välja mõista OT´ilt Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal kasuks viivis protsendina Topeltneto krediitkaardi lepingust tuleneva võlgnevuse põhinõudelt ehk 0,030% päevas summalt 5 000 krooni alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni.

4. Välja mõista OT´ilt Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal kasuks menetluskulud: riigilõiv hagiavalduselt summas 1 000 (üks tuhat) krooni ja tasu õigusabi eest summas 1 500 krooni, kokku 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni.

5. Välja mõista OT´ilt (OT) Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal kasuks viivis VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud ulatuses menetluskulude summalt 2 500 krooni alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud OT´i kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamist saab nõuda, kui menetlusosaline teatab kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus (TsMS § 448 lg 4¹).

Menetlusosalisel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamist saab taotleda juhul, kui menetlusosaline teatab kohtule soovist esitada kaja menetluse taastamiseks (TsMS § 448 lg 4²). Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui

100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank arvelduskontole nr 10220034799018 või Swedbank AS arvelduskontole nr 221013921094, viitenumber 3100057358, selgitus „Tsiviilasi nr 2-10-39631“.

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt: Riigikohtu 19.04.2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Hageja on käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga , seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabina esitatud summast 1 800 krooni maha arvestada käibemaks 300 krooni.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

Anu Uritam Kohtunik