2-10-34856/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-10-34856

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2010.a, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-10-34856 Tsiviilasi LS hagi VM’i ja A M ’i vastu Tsiviilasja hind 1 060 000 krooni Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine ja hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja LS(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja määratud korras advokaat

ML (Viruvärava Advokaadibüroo, Ravi 14-1, 10138 Tallinn, elektronpost viruab@uninet.ee) Kostja I VM (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II A M (isikukood XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON

1. Keelduda LS hagi VM’i ja A M ’i vastu menetlusse võtmisest ning tagastada see koos lisadega pärast määruse jõustumist hagejale. 2. Jätta rahuldamata hageja taotlus hagi tagamiseks. 3. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri hagejale kätte. Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-10-34856, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

2

Asjaolud LS(hageja) esitas 20.07.2010 Harju Maakohtule avalduse, milles palub läbi vaadata tema avalduse välja petmise kohta VM’i ja A M ’i (koos kostjad) poolt. Samuti palub hageja peatada antud asjaajamise läbivaatamise ajaks tema 3-toalise korteri enampakkumine ning välja mõista moraalse kahju.

Kohus jättis 16.09.2010 määrusega hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse käiguta ning andis hagejale kohtumääruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja pikkusega 14 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Nimetatud määrus on hagejale kätte toimetatud 22.09.2010.

Hageja on esitanud 28.09.2010 kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, mille kohus rahuldas 26.10.2010 määrusega ning andis hagejale hagiavalduse koostamiseks riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Sama määrusega pikendas kohus hagejale antud 16.09.2010 kohtumääruses osundatud puuduste kõrvaldamise tähtaega ning kohustas hagejat kõrvaldama osundatud puudused 20 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest hageja määratud esindajale. Hageja määratud esindajale ML’ile on 16.09.2010 ja 26.10.2010 määrused kätte toimetatud 01.11.2010.

19.11.2010 esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi tagamiseks, milles palub kohaldada hagejale omandiõiguse alusel kuuluva korteriomandi XXX enampakkumise peatamist kohtutäitur Priit Petter’i poolt täiteasjas 10/176 kuni hageja hagi lahendamiseni kohtus. Kohus juhtis 19.11 2010 elektronkirjas hageja esindaja tähelepanu sellele, et hagiavalduses esinevad puudused ja osaliselt hagi tagamise avalduses esinevad puudused on käesoleva ajani kõrvaldamata ning et kohus ei saa lahendada hagi tagamise taotlust enne, kui hagis on puudused kõrvaldatud.

23.11.2010 esitas hageja esindaja taotluse hagiavalduse esitamiseks ettenähtud menetlustähtaja pikendamiseks 01.12.2010, mille kohus rahuldas.

Hageja ei ole 16.09.2010 kohtumääruses sisalduvaid korraldusi kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kuni käesoleva ajani täitnud.

Maakohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 kohaselt jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p 9 ja 10 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse muu hulgas juhul, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid ning hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 384 lg 2 kohaselt annab kohus avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, kui hagi tagamise avaldus ei vasta seaduse nõuetele ja puuduse saab ilmselt kõrvaldada. Puuduse õigeaegse kõrvaldamata jätmise puhul jätab kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 371 lg 1 p 9 ja 10 ning TsMS § 340¹ lg 2, keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning TsMS § 372 lg 4 alusel tagastab selle koos lisadega hagejale. Hagi tagamise taotluse jätab kohus TsMS § 384 lg 2 alusel

3 rahuldamata. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Kohus märgib seejuures, et käesolev määrus ei piira hageja õigust sama hagiavaldusega uuesti kohtu poole pöörduda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 168 lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik