2-10-17671/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-17671

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2010, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-17671

Tsiviilasi

Vello Kartuse hagiavaldus ERGO Kindlustuse AS vastu

töövaidluses

Tsiviilasja hind

22 500 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Vello Kartus

esindaja Marju Kartus;

kostja ERGO Kindlustuse AS (registrikood 10017013, asukoht

Tammsaare tee 47 11316 Tallinn), esindaja Maret Kuuskla, e-

post Maret.Kuuskla@ergo.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

27. oktoober 2010

RESOLUTSIOON

1. Jätta Vello Kartuse hagi ERGO Kindlustuse AS vastu rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE (TVK toimik lk 1-5)

Avalduse kohaselt on hageja töötanud ERGO Kindlustusseltsis müügikonsultandina alates

18. veebruarist 2000. Töötasu maksti protsentuaalselt kindlustusseltsile laekunud maksetest,

kusjuures erinevatel kindlustusliikidel oli erinev väljamakse protsent. See nn provisjonitasu

oli ainsaks palgaarvestuse aluseks. Põhipalka ei olnud, ehkki töölepingus nr 134 oli punkt 5.4

all märgitud, et juhul, kui alates 19. juunist 2000 ühes kalendrikuus töötajale väljamakstavate

provisjonitasude summa on väiksem kui EV miinimumpalk, garanteerib tööandja töötajale EV

Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga väljamaksmise. Tööinspektsiooni kontrolli

tulemusel esitati 2007. aastal ERGO Kindlustusele nõue kõigile töölepinguga põhikohaga

müügitöötajatele, kelle töötasu oli nende poolt sõlmitud lepingute eest makstav

provisjonitasu, määrata täiskoormusega töötajatele põhipalk vähemalt miinimum kuupalga

ulatuses. Seda ettekirjutust firmapoolselt töötajatele ei tutvustatud, küll aga esitati töötajatele

allakirjutamiseks töölepingu tingimuste muutmise kokkulepped, kus oli määratletud töötaja

üleviimine põhitöötasule, mida hakatakse tagasiulatuvalt maksma alates 1. jaanuarist 2007

lisaks lepingute eest makstavale provisjonitasule. Hagejale esitati 28. märtsil 2007

allakirjutamiseks töölepingu nr 134, sõlmitud 18. veebruaril 2000, tingimuste muutmise

kokkulepe, kusjuures tööandja poolt oli kokkulepe allkirjastatud 1. märtsil 2007. Selles

kokkuleppes oli määratud, et töötaja asub tööle osalise 0,5 tööajaga ja töötundide arv nädalas

on kakskümmend, töötasuna makstakse põhipalgana palka, mis on osalise 0,5 tööajaga

töötamise korral poolt Eesti Vabariigi miinimumpalgast. Hageja ei nõustunud tööaja

lühendamisega. Palgatingimused kehtisid muutusteta kuni 31. märtsini 2009. Selle perioodi

eest said kõik hagejaga analoogilist müügitööd tegevad kolleegid Tartu piirkonnas vastavalt

töölepingu lisas fikseeritud koormusele, kas pool või täis miinimumpalka põhipalgana, lisaks

provisjonidega väljateenitud töötasule. Alates 1. aprillist 2009 kehtestati ERGO-s uus

jaemüügi- ja klienditeeninduse personalikvalifikatsiooni ja töötasusüsteem, kus oli toodud

kvalifitseerumiseks kriteeriumid ja nõuded erinevatel ametikohtadel töötamiseks. Vastavalt

varakindlustuse (non-life) summaarsele kuu kogulaekumisele oli nõue teha teatud arv

pensionikindlustuse P2S (pensionikindlustuse 2. sammas) lepinguid. Samuti tuli sooritada

eksamid praktiliselt kõigi ERGO erinevate kindlustusliikide osas, et kinnitada oma

kvalifikatsiooni ja müügiõigust nendele toodetele. Eksamile eelnes Tallinnas Seminar+, mis

oli ettevalmistuseks ja kus sai vajaliku teave eksamite põhilise osa sooritamiseks. Hageja

osales esimest korda Tartus eksamil 2. ja 3. juunil, kusjuures sooritas vajalikul tasemel 13

testi 20-st. Sooritamata jäid testid pensionikindlustuse ja pensionitoodete osas. Hageja

otsustas kõik testid sooritada ja õppis põhjalikult pensionikindlustuse tooteid, mille müügiks

puudusid kogemused ja enne eksami sooritamist ka müügiõigus. Kahjuks tuli aga kostjalt

ootamatult 4. septembril 2009 e-kiri, milles teatati, et hagejal ei võimaldata osaleda eksamitel.

Eksamile ei lubatud hagejat põhjendusega, et ta ei ole sõlminud P2S lepinguid. Kostja poolt

tehti hagejale 22. septembril 2009 hoiatus, et kuna ta ei ole sõlminud P2S lepinguid, ei

kohaldu talle töötasu ümberarvestus tagasiulatuvalt 1. aprillist 2009. P2S on fondipõhine

toode ja selle toote müümise kohustus ei tulene hageja töölepingust. Kostja hoiatusest

tulenevalt ei ole hageja saanud alates 1. aprillist 2009 põhitöötasu 4500 krooni kuus, ehkki on

kõik teised tema poolt sõlmitud ja hallatavad lepingud pikendanud 100%-liselt ja säilitanud

vaatamata majanduslangusele praktiliselt kõik kliendid, kelle lepingud on varem sõlminud.

Hagejal olid seega täidetud need nõuded, mis olid kriteeriumiks kvalifitseerumisel

müügiesindaja ametikohale. Nõue P2S lepingute tegemiseks ei saaks sisuliselt olla

takistuseks, kuna hagejalt nõuda selle tegemist, milleks tal puudus õigus, on ebaloogiline ja

fondipõhist toodet ei kohusta tööleping müüma. Hageja peab ülimal määral kostja taolist

käitumist ebaeetiliseks. Hageja poolt kostja juhatusele esitatud kõigis kuues sisulise vastuseta

jäänud avalduses on kostja lähtunud jõupositsioonilt ja hagejaga ei ole peetud läbirääkimisi,

ehkki ta on töötanud kostja juures ligemale 10 aastat ja ei ole ära teeninud sellist suhtumist.

Kostja käitumine ei mahu hea tava ja oma töötajatest lugupidava suhtumise alla. Neil

asjaoludel taotleb Vello Kartus ERGO Kindlustuse AS-lt ajavahemiku 1. aprillist 2009 kuni

30. novembrini 2009 põhipalga 4500 krooni kuus maksmist, kokku 40 500 krooni.

KOSTJA VASTUS (tl 4-9)

Kostja taotles, et kohus vaataks avaldaja esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.

Kostja ei nõustu Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 1. märtsi 2010

otsusega, sest töövaidluskomisjon on tõlgendanud ebaõigesti kostja antud selgitusi ja tõendeid

ning ebaõigesti kohaldanud TLS § 29 lg 2. Kostja leiab, et Tööinspektsiooni Lõuna

Inspektsiooni töövaidluskomisjon on väga meelevaldselt tõlgendanud ERGO Kindlustuse ASi

käskkirja 7. juulist 2009 nr Em 37 ”Müügivaldkonna töötajate kvalifikatsiooni ja töötasu

täiendavate põhimõtete kehtestamine”.

Kostja maksis hagejale kuni töölepingu lõppemiseni töölepingus kokkulepitud töötasu.

1. aprillist 2009 korraldas kostja müügivõrgu ümber ja kehtestas sellest tingituna

müügitöötajatele uue kvalifikatsiooni- ja töötasusüsteemi. Uue kvalifikatsiooni- ja

töötasusüsteemiga kehtestatud nõuete kohaselt oli müügiesindaja ametikohale vastava

põhipalga saamise õigus tagasiulatuvalt 1. aprillist 2009 nendel müügitöötajatel, kes 1)

kvalifitseerusid 30. septembriks 2009 müügiesindaja ametikohale ehk täitsid selleks seatud

tulemuskriteeriumid nii varakindlustuse kui ka P2S toodete vahendamise osas ja 2) läbisid

kvalifikatsioonieksamid. Müügieesmärkide kehtestamine on ettevõtte enda otsustada.

Müügitöötajate

juhtimine

on

võimalik

vaid

läbi

müügieesmärkide

seadmise.

Müügieesmärkide

kehtestamine

on

möödapääsmatu,

et

ettevõte

saaks

olla

konkurentsivõimeline. Kostja kui tööandja kehtestatud uue süsteemi üheks eesmärgiks oli

pakkuda kliendile terviklahendusena parima kvaliteediga kindlustusteenust ja pensioni.

Teisisõnu, kostja otsustas täiustada klientidele pakutavat teenuste paketti, kaasates sellesse ka

kohustusliku pensionikindlustuse (pensioni 2. sammas ehk P2S). Uue jaemüügi- ja

klienditeeninduse

personali

kvalifikatsiooni-

ja

töötasusüsteemi

alusel

viidi

läbi

müügitöötajate kompetentsi ja klienditeeninduse kvaliteedi tõstmine, mis pidi päädima

sellega, et iga müügitöötaja on võimeline kliendile pakkuma kõiki ERGO tooteid. On

iseenesest mõistetav, et kui tööandja täiustab klientidele pakutavat toodete paketti, on kõik

müügitöötajad kohustatud neid tooteid müüma. Selline kohustus tuleneb üheselt müügitöötaja

töö iseloomust ja seda kohustust peab müügitöötaja täitma töö iseloomust tuleneva

hoolsusega.

Hageja asus küll 1. aprillist 2009 kehtima hakanud uue kvalifikatsiooni- ja töötasusüsteemi

järgi kvalifitseeruma müügiesindaja ametikohale, läbides vajalikud koolitused ja sooritades ka

eksamid, kuid et ta kvalifitseerumiseks vajalikke tulemuskriteeriume (müügieesmärke P2S

toodete vahendamise osas) ei täitnud, ei kohaldatud tema suhtes ka uusi töötasustamise

aluseid. Hageja poolt olid täies ulatuses täitmata nii 2009. aasta 2. kvartali kui 3. kvartali

müügieesmärgid pensionitoodete osas. Hageja ei suutnud vaatamata korduvatele hoiatustele

täita kehtestatud müügieesmärke - vahendada vähemalt kolme P2S lepingut kuus

(keskmiselt). Mittekvalifitseerumise tõttu ei olnud kostja kohustatud maksma hagejale ka

4500 krooni suurust põhipalka, mistõttu kostja peab hageja nõuet põhipalga osas ajavahemiku

1. aprillist 2009 kuni 30. novembrini 2009 eest alusetuks. Hagejale maksti töölepingujärgset

tasu, mida kostja maksis sarnase töö eest ka teistele müügiesindajatele, kellega tal oli

töölepinguline suhe, kuid kes polnud uue süsteemi järgi kvalifitseerunud.

Viimased eksamid müügitöötajate kvalifitseerumiseks olid 2009. aasta septembris. Et hageja

polnud selleks hetkeks üht osa tulemuskriteeriumitest – P2S müügieesmärke täitnud, teda

eksamitele ei lubatud. Ajavahemikus november 2008 kuni september 2009 sõlmis hageja

vaid ühe pensionifondi lepingu nõutava igakuise kolme lepingu asemel, jättes seega täitmata

ka 2009. aasta II kvartali müügieesmärgid. 22. septembril 2009 tegi kostja hagejale hoiatuse

kvalifikatsiooninõuete mittetäitmisega seoses. Et müügieesmärkide saavutamine on kostja kui

kindlustusettevõtte jaoks väga oluline ja kindlustuslepingute plaanipärane sõlmimine on

müügiesindaja põhiliseks tööülesandeks, oli hageja poolt müügieesmärkide mittesaavutamine

käsitletav töökohustuste hooletu täitmisena. Hoiatuses palus kostja hagejal täita

kvalifitseerumiseks seatud eelkriteeriumid (müügieesmärgid) hiljemalt 30. oktoobriks 2009.

Hoiatuses märgiti, et septembri lõpuks mittetäidetud müügieesmärkide tõttu ei kohaldu

hagejale töötasu ümberarvestus tagasiulatuvalt 1. aprillist 2009, vaid et uus palgasüsteem

kohaldub hageja suhtes peale kvalifikatsiooni saamist. Hagejale vastu tulles võimaldas kostja

hagejal sooritada kvalifitseerumise eksamid 15. oktoobril 2009. Hageja sooritas küll eksamid,

kuid et kvalifitseerumise tulemuskriteeriumid – pensionitoodete müügieesmärgid olid ka

selleks ajaks siiski täitmata, ei olnud hageja kostja kehtestatud nõuete kohaselt müügiesindaja

ametikohale kvalifitseerunud. Sellest teavitas ERGO Kindlustuse ASi koolitusjuht Kadi

Nukki hagejat ka 21. oktoobril 2009 saadetud e-kirjas. Et hageja ei täitnud müügieesmärke

ega täitnud sellega seoses kvalifitseerumiseks vajalikke tingimusi ka 22. septembril 2009

tehtud hoiatuses antud täiendavaks tähtajaks 31. oktoobriks 2009, tegi kostja hagejale uue

hoiatuse 19. novembril 2009. 2009. aasta 3. kvartali tulemuste alusel olid hagejal järjekordselt

täitmata tööeesmärgid pensionifondide lepingute müügis – nõutavast 35 lepingust ei olnud

hageja sõlminud ühtegi. Vaid kolme P2S lepingu vahendamise nõue ühes kuus ei ole üleliia

suur kohustus müügitöötaja jaoks, mida ei saaks täita.

Hageja ei teatanud kostjale viimase poolt uue jaemüügi- ja klienditeeninduse personali

kvalifikatsiooni- ja töötasusüsteemi kehtestamisest teavitamisel, et ta soovib töölepingu

lõpetada kehtivuse kaotanud töölepingu seaduse § 82 alusel. Hageja jätkas töötamist kostja

juures, järelikult aktsepteeris ta kostja tehtavaid töö ümberkorraldusi, sellest tingitud uut

kvalifikatsiooni- ja töötasusüsteemi ning soovis uue süsteemi nõuete kohaselt kvalifitseeruda.

KOHTUISTUNG (tl 76-82)

27. oktoobril 2010 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde ja kostja

vastuväidete juurde.

Hageja selgitas, et ERGO Kindlustuse AS ei loonud viimasel aastal töötajasõbralikku

õhkkonda. Kostja poolt ei ole toodud ühtegi põhjendust, miks on hageja saadetud avaldused

jäänud sisulise kui ka reaalse vastuseta. See on autoritaarne juhtimine, kus oled kohustatud

täitma kõiki nõudeid, omamata võimalust vastu vaielda või mitte täita. Hagejal puudus

kindlustusvõtjate pagas, kellega saaks II samba lepinguid sõlmida. Hageja viimasele

avaldusele töötada Haapsalu büroos, vastati samuti eitavalt. Hageja arvates on tal õigus saada

4500 krooni kuus moraalse hüvitusena räigelt lõpetatud töölepingu eest, arvestades, et tema

10 aastat töötatud aega ERGO Kindlustuse AS-s ei väärtustata üldse. See oleks mingigi

kompensatsioon tehtud ülekohtu eest.

Kostja esindaja selgitas, et hageja ei ole vaidlustanud, et 1. aprillist 2009 muutis ERGO

Kindlustuse AS töökorraldust. Hageja jättis kasutamata tööandja poolt viidatud võimaluse

lõpetada tööleping, andes märku ümberkorralduse aktsepteerimisest, ja et soovib uuele

süsteemile nõuetekohaselt kandideerida. Hageja ise ka kinnitab, et P2S müügieesmärki ta ei

täitunud. Tulemuskriteeriumid koosnesid hagejale teadaolevatest normidest, hageja nõudeid ei

täitnud ja vaatamata sellele, et hageja lubati eksamile, hageja ei kvalifitseerunud. Hageja ei

suutnud uue süsteemiga kohaneda, ei vastanud tööandja nägemusele müügitöötajast ja

seetõttu tegi tööandja algatuse töölepingu lõpetamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

2. Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 1. märtsi 2010 otsusega

töövaidlusasjas nr 9.2-2/6333-2009 rahuldati avaldaja Vello Kartuse avaldus ERGO

Kindlustuse ASi vastu saamata jäänud põhipalga maksmiseks osaliselt. Töövaidluskomisjon

mõistis ERGO Kindlustuse AS-lt välja Vello Kartuse kasuks maksmata töötasu 2009. a juuli

kuni november 22 500 krooni. Muus osas otsustas töövaidluskomisjon jätta Vello Kartuse

avalduse rahuldamata. ERGO Kindlustuse AS on Individuaalse töövaidluse lahendamise

seaduse (ITVLS) § 24 lg 4 alusel esitanud kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud

avalduse läbi vaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Kohus selgitab, et sellisel juhul on

hagejaks töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik – Vello Kartus – ja kostjaks kohtule

taotluse esitanud pool – ERGO Kindlustuse AS. Kohus selgitab ka seda, et ITVLS § 25 lg 1

kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist,

kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel

vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga ning kohus on asja

lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Kuna Vello

Kartus ei ole ITVLS-s sätestatud tähtaja ühe kuu jooksul pöördunud maakohtusse sama

töövaidluse läbivaatamiseks, on Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni

1. märtsi 2010 otsus jõustunud Vello Kartuse nõuete rahuldamata jätmise osas ja kohus saab

läbi vaadata pooltevahelise töövaidluse üksnes ERGO Kindlustuse ASi esitatud taotluse

piirides. Nimetatud põhjusel ja arvestades, et teistes võimalikes nõuetes, peale 29. detsembril

2009 töövaidluskomisjonile esitatud avalduse, ei ole Vello Kartus töövaidlusi lahendavate

organite poole pöördunud, puudub kohtul õiguslik alus anda hinnanguid ja teha järeldusi

Vello Kartuse nendest väidetest, mis ei ole seotud tema põhipalga 4500 krooni nõudega alates

1. juulist kuni 30. novembrini 2009. Ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5 lg 1 kohaselt

menetletakse asja lähtudes üksnes esitatud nõudest.

3. 18. veebruari 2000 töölepinguga (töövaidlusasja nr 9.2-2/6333-2009 toimik lk 6-10) on

tõendatud, et ERGO Kindlustuse AS ja Vello Kartuse vahel oli sõlmitud määramata ajaks

tööleping alates 18. veebruarist 2000 töötamiseks müügikonsultandi ametikohal (p 2.1), tööaja

kestusega 20 tundi nädalas (p 3.1) ja põhipalgaga, mis on osalise 0,5 tööajaga töötamise korral

pool Eesti Vabariigi miinimumpalgast (p 5.4). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et

1. aprillist 2009 muutis kostja oma jaemüügi- ja klienditeeninduse personali kvalifikatsiooni-

ja töötasusüsteemi (31. märtsi 2009 käskkiri nr Em 18, tl 62-71) ja kehtestas müügivaldkonna

töötajate kvalifikatsiooni- ja töötasu põhimõtted (31. märtsi 2009 käskkiri nr Em 21, tl 72-73).

Hageja soovis kvalifitseeruda müügiesindaja ametikohale. Poolte vahel on vaidlus selle üle,

kas hageja oli õigustatud saama 1. aprillist 2009 kehtima hakanud kvalifikatsiooni- ja

töötasusüsteemiga kehtestatud müügiesindaja ametikohale vastavat põhitasu 4500 krooni

kuus.

4. Jaemüügi- ja klienditeeninduse personali kvalifikatsiooni- ja töötasusüsteemi kohaselt tuli

müügiesindaja ametikohale kvalifitseerumiseks läbida hiljemalt 2009. aasta septembriks

kvalifikatsioonieksamid, millele registreerumise eeltingimuseks oli kvalifikatsioonitasemele

vastavate tulemuskriteeriumite (müügieesmärkide) täitmine nii varakindlustuse (non-life) kui

ka kohustusliku pensionikindlustuse (P2S) osas, sealhulgas kolme pensionifondi lepingu

sõlmimine kuus. Hageja ei ole vaidlustanud, et ta ei täitnud jaemüügi- ja klienditeeninduse

personali kvalifikatsiooni- ja töötasusüsteemiga kehtestatud, müügiesindaja ametikohale

kvalifitseerumiseks vajalikke nõudeid kohustusliku pensionifondide (P2S) vahendamise osas.

Töövaidluskomisjonile esitatud 7. juuli 2009 käskkirjaga nr Em 37 Müügivaldkonna töötajate

kvalifikatsiooni ja töötasu täiendavate põhimõtete kehtestamine (TVK toimik lk 107)

kehtestati müügitöötajatele makstav lisatasu (superprovisjoni) suurus elukindlustuse toodete, -

teenuste ja pensionilahenduste müügitulemuste täitmise eest. Kostja on selgitanud, et käskkiri

kehtestati Jaemüügi- ja klienditeeninduse personali kvalifikatsiooni- ja töötasusüsteemi

juhendist lähtudes ja käskkirja eesmärgiks ei olnud põhitasu suuruse kehtestamine.

Kvalifitseerumiseks valitud ametikohale vastavate põhitasude suurused kehtestati 31. märtsi

2009 käskkirjaga nr Em 21.

Kuna hageja ei kvalifitseerunud nõuetekohaselt müügisesindaja ametikohale, ei olnud tal ka

õigust uue töötasusüsteemi kohaselt põhitasule 4500 krooni kuus tagasiulatuvalt alates

1. aprillist 2009.

Hageja väide, et tal puudus enne pensionitoodete eksami sooritamist pensionitoodete

lepingute müügi õigus, ei ole põhjendatud. Hageja on ise väitnud, et müüs lepinguid 2002 ja

ühe lepingu märtsis 2009. Tunnistaja T.L. ütlustest (tl 80-81), kes on kostja müügiosakonna

juhataja, nähtub, et P2S lepingute müümine ei olnud piiratud, 2002. aastast tekkis see

kohustuslikult. Seoses töö ümberkorraldamisega tagas kostja hagejale tööalaste oskuste ja

teadmiste arendamiseks vajaliku koolituse. Aastal 2009 toimus Seminar+ koolitus ja

regulaarselt toimusid piirkondades P2S koolitused. Asjaolu, et pensionifondi lepingute

müümine oli töötajatele kohustuslik ja sellele seatud müügieesmärgi täitmisega oli probleeme,

nähtub ka tunnistaja L.N. ütlustest. Põhjendatud ei ole ka hageja väide selle kohta, et

töölepingu kohaselt ei olnud tal P2S (pensionifondi leping) müümise kohustust. Hageja oli

kostjaga sõlminud töölepingu müügitöötaja ülesannete täitmiseks ja tööleping ei seadnud piire

kohustusele täita müügitöötaja töö iseloomust tulenevaid tööülesandeid ja saavutada kostja

kui tööandja kehtestatud müügieesmärke. Ka hageja töölepingu lisaks olevas ametijuhendis

on müügiesindaja ameti põhieesmärgina fikseeritud kindlustusteenuste paketi pakkumine.

Ametijuhendi punkti 8.9 kohaselt peab hageja tagama juhatuse otsuste, peadirektori

käskkirjade, korralduste täitmise.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab üldjuhul hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama

paragrahvi lg 4 kohaselt võib kohus jätta ka kulud täielikult poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse eripäraga, et

töövaidluskomisjonis läbi vaadatud sama töövaidluse läbivaatamiseks kohtus esitas taotluse

kostja, kostjat esindas menetluses tema enda töötaja, peab õiglaseks ja mõistlikuks jätta poolte

menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik