1-08-14041/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-08-14041

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12 jaanuar 2009 Tallinn Kriminaalasja number 1-08-14041 (07231500129) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi B.P süüdistus KarS § 121 järgi Lühimenetluses Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatav B.P

Ik: xxx, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: ajutiselt xxx. tõkend – elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus:

1. Pärnu Maakohtu 18.02.2002 otsusega KrK § 139 lg 2

p l, 2, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta tingimisi l aastase katseajaga.

2. Pärnu Maakohtu 26.06.2008 otsusega KarS § 200 lg

2 p 7 järgi vangistus 2 aastat tingimisi 2 aastase katseajaga Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON

1. B.P süüdi tunnistada KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista

temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada B.P-le mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 65 lg 1 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks

eelmise, so Pärnu Maakohtu 26.06.2008 otsusega mõistetud raskema karistusega, so vangistusega 2 aastat, lugeda liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat.

4. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta B.P-le mõistetud ja ärakandmata karistus, so

tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat B.P suhtes kohaldamata, jättes selle täies

2

ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et B.P temale Pärnu Maakohtu 26.06.2008 otsusega määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustuse Tallinna Vangla

Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse juhataja määratud kriminaalhooldaja P Lehtna-Sisaski järelevalve all (Rüütli 23 Pärnus, tel: 449 0150)

5. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada B.P järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada elukohas xxx,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Pärnu talitusse registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

• Kohustada B.P KarS § 75 lg 2 p 2 alusel heastama kuriteoga tekitatud kahju hiljemalt katseaja lõpuks, so hiljemalt 25.06.2010.

6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada B.P-le määratud 2 aastase katseaja kulgemist Pärnu

Maakohtu 26.06.2008 kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 26.06.2008.

7. B.P suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

8. Jätta B.P-lt välja mõistmata KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1

p 2 alusel välja mõistetav sundraha 6525 krooni, jättes selle riigi kanda.

9. Jätta B.P-lt välja mõistmata KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel välja

mõistetav määratud kaitsjale makstud tasu 1292 krooni ja 10 senti, jättes selle riigi kanda. 10. R K esitatud tsiviilhagi 14 009 krooni ja 30 sendi nõudes rahuldada osaliselt, so pooles ulatuses, so 7004 krooni ja 65 sendi ulatuses ning B.P-lt välja mõista R K kasuks

7004 (seitse tuhat neli) krooni ja 65 senti, milline rahaline nõue tuleb täita hiljemalt 25.06.2010. 11. Asitõend: Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna asitõendite hoiuruumi hoiustatud käekell Q ja Q Quartz kui väärtusetu asi kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist

KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille

kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus

võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada

apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates

viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtpäev on 27.01.2009. Kui apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 28.01.2009.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

B.P süüdistatakse selles, et tema 12.01.2007.a kella 21:40 paiku Tallinnas, Merivälja teel Aia tee bussipeatuses lõi mitu korda R K rusikatega ja jalgadega keha ja pea piirkonda, millega vastavalt SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuse 14.01.2007 välja antud patsiendikaardile tekitas talle vasaku IV roide murru ja ninaluude murru. Seega B.P pani toime kuriteo, mis oli suunatud teise inimese tervise kahjustamisele, samuti löömisele, peksmisele või valu tekitanud muule kehalisele väärkohtlemisele, s.t. pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3

Kohtuistungil süüdistatav B.P seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises osaliselt süüdi, selgitades, et püüdis rüselemist lõpetada, kuid kannatanu püüdis teda lüüa ning ta lõi vastu korra või kaks. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 14.01.2007 koostatud kannatanu R K ülekuulamisprotokolli kohaselt 12.01.2007 kella 21.40 tuli kannatanu bussist 1A Merivälja Aia peatuses maha. Ta oli alkoholijoobes, aga adekvaatne. Bussipeatuses kannatanu läks trepist ülesse ja mingi noormees ilmus tema juurde. Ta ei näinud, kus kohast see noormees tuli. Ta ei rääkinud talle midagi.

See noormees ei olnud talle tuttav. №ormees võttis tal rinnust riietest kinni. Kannatanu rabeles lahti, tõukas teda käega endast eemale. Nende vahel tekkis rüselus. Nad hoidsid teineteist kätega kinni ja tõukasid teineteist kätega. Kannatanu oli joonud

liitri kanget õlut. Rüseluse käigus ta nägi, et nende juurde tulevad veel kaks noormeest. Ta arvas, et need on noormehe, kellega tal rüselus oli, tuttavad. Ta kohe rabeles noormehest lahti ja jooksis trepist ülesse majade juurde. Teised noormehed ei jõudnud veel temani ja ei teinud talle ka midagi. Kui ta jõudis majadeni, helistas oma sõbrannale, EE P 'ule ning ütles, et talle tuldi kallale ja palus tal teha tagumine ukse lahti. Sel ajal see noormees, kellega tal ennem rüselus oli, võttis ta tagant kahe käega kinni. Enne seda ta ei rääkinud. Kannatanu püüdis ennast lahti rabeleda. Samal ajal lõi teda parema külje poolt teine noormees rusikaga nina piirkonda. See oli turske mees,

tumedates riietes seljas. Tema nägu ta ei näinud. Ta kukkus maha. Siis teda peksti pähe ja keha piirkonda, ta ei näinud, kes teda peksis ja ei tundnud, kas teda peksti käte või jalgadega, aga tema meelest, teda peksti jalgadega, sest ta oli pikali maas. Lööke oli palju. Ta ei mäleta mis juhtus, kas ta kaotas teadvuse või mitte. Ta mäletab vaid, et tema sõbranna jooksis tema juurde ja politsei ilmus kohale. Kannatanu vastas politseile, et tal ei ole pretensioone, kuna kannatanu ekslikult arvas, et küsiti temalt kas tal on pretensioone politsei vastu mitte kallale tunginud poiste vastu. Kannatanut peksid kaks

noormeest, kolmas noormees seisis natuke eemal ja ei peksnud teda. Mis teised

noormehed tegid kannatanu ei näinud, kuna samal ajal sai lööke, ta ei mäleta, kas löögid olid ühelt poolt või mõlemalt poolt, ta ei oska öelda, palju inimesi peksid teda,

kas üks või kaks. Peksmisega talle oli tekitatud materiaalne kahju: kakluse käigus

läksid käe pealt maha tema käekell, leidis järgmisel päeval selle kohast, kus ta oli pikali maas olnud, kell on katki, k oli rikutud ja kellarihm oli katki. Kella maksumus

oli 400 krooni. Rohkem midagi katki ei olnud. Kannatanu oli ravil Tartu

Silmakliinikus, seal tehti talle ninaoperatsiooni. See läks maksma 300 krooni.

Operatsiooni eest ta ei maksnud, Haigekassa maksis selle kinni. Rohkem mingit

materiaalset kahju talle ei tekitatud. Sellega, esitab tsiviilhagi summas 700 krooni. Pärast peksmist tal oli ninaluu katki ja roiete murd. Ta oli haiguslehel 42 päeva. (t/l 2-5, 10-13)

• 14.01.2007 ja 31.07.2007 koostatud patsiendikaartide ja 14.03.2008 regionaalhaigla vastuse kohaselt diagnoositi 14.01.2007 kell 13.26 R K ninaluude murd, verevalum mõlema silma ümber ja vasaku IV roide murd. (t/l 6, 15-17, 46-47)

• 19.01.2007 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt R K ei tunne talle

äratundmiseks esitatud fotodel jäädvustatud inimeste hulgas ära seda noormeest, kes 12.01.2007 tungis talle kallale, mille kohta on varasemal ülekuulamisel andnud ütlusi. Pildil nr 1 (üks) kujutatud noormees on ühe kurjategijaga sarnane, kuid ta ei ole kindel, et pildil nr üks on kujutatud nimelt see isik. Ta on sarnane selle noormehega, kelle kohta kannatanu kirjutas protokollis, et ta on umbes 1, 70 sm pikk. Kallaletungi ajal see isik

hoidis teda kinni, ta ei mäleta, kas ta peksis teda või mitte. Äratundmiseks esitati M Raimet (foto nr 2), M Bereznjov (foto nr 1), A Ast (foto nr 3).(t/l 7-10)

4

• 13.09.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli oli vaatluse objektiks meeste käekell „Q ja Q“ Quartz“ käekell, mille k oli lõhutud, rihm oli metallist, osaliselt kullatud,

ülalpool oli kinnitus terve, allpool oli kinnitus rikutud, kinnitusosa ja rihmaosa puudusid. (t/l 20-21)

• 12.012007 koostatud patrullilehe ja selle lisa kohaselt kell 22.00 ajal Viimsi tee ja Aia

tee ristis kaklesid noored. Kohale jõudes olid verised Maido Raimet ja R K . Teineteise vastu neil pretensioonid puudusid. (t/l 23-24)

• 14.02.2007 koostatud tunnistaja EE P u ülekuulamisprotokolli kohaselt 12.01.2007 pidi talle külla tulema sõber R K . Kell 20.30 helistas tunnistaja talle ning sai teada, et R K jõuab kuskil 7-8 minuti pärast. R K selleks ajaks ei jõudnud kohale, vaid helistas tunnistajale ja teatas, et talle tuldi kallale ja palus tunnistajal kiiresti tagumine uks lahti teha. Tunnistaja ootas viis minutit ja siis läks õue vaatama. Viimsi teel nägi tunnistaja, kuidas toimus peksmine. №ormehi oli kolm. Tunnistaja käskis noormeestel lõpetada aga teda ei kuulatud ja kutsus politsei. Tunnistaja tunneb Maidot, kes sel ajal kui tema seal oli lõi R K neli või viis korda. Tunnistaja küsis enne politsei tulekut Maidolt, et

miks ta seda tegi ja Maido vastas, et mis tuleb Meriväljale igasuguseid võõraid

nägusid. Tunnistaja nägi ainult Maidot löömas, teised noormehed ähvardasid ja sõimasid tunnistajat. (t/l 25-29)

• 14.02.2007 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt EE P tunneb äratundmiseks esitatud fotodel jäädvustatud inimeste hulgas ära noormehe, kelle kohta on varasemal ülekuulamisel andnud ütlusi. Ta on kujutatud fotol nr 2. Tunnistaja tunneb teda ära ümmarguse näo ja kõikide näojoonte järgi. See noormees 12.01.2007.a. peksis

tema tuttavat R K i, mille kohta oli 14.02.2007.a.andnud ta ütlusi. Tunnistaja on veendunud. Äratundmiseks esitati Maido Raimet (foto nr 2), M Bereznjov (foto nr 1), A Ast (foto nr 3).(t/l 7-10)

• 22.02.2007 koostatud kahtlustatava Maido Raimet´i ülekuulamisprotokolli kohaselt

tunnistab ta end süüdi osaliselt ning selgitab, et 12.01.2007 kella 22.00 paiku sõitis bussiga nr. 1A Meriväljale. Ta oli üksi, alkoholijoobes. Bussis oli palju rahvast, bussis oli ka meesterahvas alkoholijoobes, kes oli mingi joodikutega koos. Nad istusid temast eespool. Aia tee bussipeatuses tema ja see meesterahvas väljusid bussist. Rohkem keegi

selles peatuses bussist ei väljunud. Olid kahekesi bussipeatuses. Kahtlustatav ootas bussipeatuses oma sõpra B.P. Meesterahvas, kes väljus koos temaga bussist ütles talle midagi halvasti, ta ei mäleta mis ta täpselt ütles, see oli mingi ebatsensuurne ja solvav sõna. Siis ta lõi teda jalaga keha piirkonda. Nad kukkusid koos temaga maha, nende vahel tekkis rüselus. Ta sõimas teda edasi. Nad hoidsid teineteist kätega riietest

kinni ja lõid teineteist jalgadega ja rusikatega keha ja pea piirkonda, olid maas, keerasid, kui kahtlustatav oli üleval, siis ta lõi teda, kui meesterahvas oli üleval, tema lõi kahtlustatavat. See rüselus nende vahel oli umbes 5 minutit. Ta ei oska öelda, palju

lööke ta andis talle, või kahtlustatav temale, mõlemalt poolt mitu lööki pea ja keha piirkonda. Kahtlustatav oli alkoholijoobes ja halvasti mäletab, mis juhtus. Vahepeal ta sõbrad tulid kohale, need olid: B.P ja I . Nad olid tema meelest kained. Nad

aitasid teda, Mario sekkus vahele, ta võttis nendel kätest kinni ja kiskus erinevatele poole. Ta ei näinud, kas Mario või Indrek lõid veel meesterahvast. Kahtlustatav teda

rohkem ei löönud. Ta võttis oma koti ja koos sõpradega läksid sealt minema. See meesterahvas tõusis ka püsti, tema läks oma teed mäe peale. Kuna neil oli sama tee, nad läksid tema järgi. kahtlustatav liikus koos sõpradega oma kodu poole. Tema läks

mõni meeter nende ees. Nad läksid tema järgi. See meesterahvas ütles jälle midagi nende poole midagi halvasti. Kahtlustatav ei mäleta, mis ta ütles, aga see oli mingi solvav sõna. Kahtlustatav jälle esimesena lõi meesterahvast jalaga selja piirkonda. Ta

kukkus maha ja kohe tõusis püsti ja lõi käega rindkere piirkonda ühe korra. Kahtlustatav lõi teda käega rindkeresse. Siis kiskusid mõlemad teineteist jopest. Siis

Mario sekkus vahele ja lõi teda rusikaga mitu korda pea ja keha piirkonda. Meesterahvas jälle kiskus teda jopest. Kahtlustatav lõi teda mitu korda rusikatega keha ja pea piirkonda. Mario lõi teda ka mitu korda rusikaga keha piirkonda. Meesterahvas kahtlustatavat rohkem ei löönud, vaid kiskus jopest. Kohale tuli mingi naisterahvas.

5 Tema karjus, tema vahele ei sekkunud. Tema kutsus politsei välja. Politsei tuli ruttu kohale. Neid küsitleti. Meesterahvas ja kahtlustatav ütlesid, et neil ei ole pretensioone teineteisele ja neil lubati minna koju. Indrek kakluse vahele ei sekkunud, tema hoidis

kogu aeg kotti. Rüselus oli vaid kahtlustatava, Mario ja selle meesterahva vahel. Kahtlustatav ei tahtnud rikkuda avalikku korda, tahtis lüüa meesterahvast selle eest, et ta sõimas, see oli konflikti aluseks. Meesterahvas lõi teda ka. Kahetseb tehtut väga. (t/l 34-36)

• 17.03.2007 koostatud B.P ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab

kahtlustatav end süüdi kuriteo toimepanemises, kuid mitte nii, nagu on kirjutatud

kahtlustuse sisus. 12.01.2007.a. koos Indrekuga oli ta Meriväljal kaupluse juures. Talle helistas M R ja palus tal tulla bussipeatusesse temale vastu. Nad läksid koos I

,uga. Kui jõudsid bussipeatusse nägi, et M kakleb seal tundmatu isikuga. Läks

nendele vahele. Kui ta sai nad ära lahutada omavahel, siis see mees hakkas edasi minema Aia tee poole. Nad kõndisid sama teed poe suunasse. Kui ta oli jõudnud maja ette, siis tundmatu mees ütles M midagi, mille peale nende vahel tekkis uuesti kaklus. Kahtlustatava arvamusel esimesena lõi tundmatu isik. M lõi teda vastu. Kahtlustatav üritas neid uuesti lahutada, aga kui õieti mäletab, siis tundmatu meesterahvas üritas ka teda lüüa ja ta lõin teda ühe või paar korda rusikaga rindkeresse, kuid mitte näkku.

Jalgadega kahtlustatav teda ei löönud. Mõne hetkel pärast sinna tuli vist arvatavasti tema naine, kes kutsus sinna politsei. Politsei rääkis midagi M autos ja pärast seda, kui

M oli autost väljunud lahkusid nad sealt. Politseiautos käis ka see mees, täpselt ei

mäleta. Kahtlustatav puhtsüdamlikult kahetseb. Indrek ei löönud seda meest. Kahtlustatav ei ole ähvardanud naisterahvast, kes tuli selle mehe juurde. (t/l 40-42)

• 24.03.2008 koostatud kannatanu R K ülekuulamisprotokolli kohaselt soovib kannatanu täpsustada tsiviilhagi. Nimelt kannatanu ekslikult märkis, et operatsiooni

eest tuli maksta 300 krooni. Haigekassa maksis operatsiooni eest ja visiiditasu 300

krooni tuli kannatanul maksta. Septembris 2007 ostis kannatanu Nasonex ninasprei maksumusega 124,30 krooni, käekell maksab 400 krooni. Kannatanu soovib esitada

tsiviilhagi summas 824,30 krooni. Töövõimetuslehel viibitud aja eest soovib kannatanu hiljem tsiviilhagi esitada. (t/l 48-50)

• Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2006 oli 117 krooni. ( t/l 62-63)

• 02.09.2008 koostatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusest nähtuvalt lõpetati osaliselt menetlus M. Raimeti osas kohustades

teda riigituludesse maksma 2000 krooni ja hüvitama kannatanule pool tsiviilkahjust summas 7004,60 krooni. (t/l 81-83)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel

kahtlustatavana üle kuulatud B.P süüd tunnistavaid ütlusi, kahtlustatavana üle

kuulatud Maido Raimeti süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu R K ütlusi, tunnistaja EE P u

ütlusi, samuti patsiendikaarte kannatanu kohta, Regionaalhaigla vastust järelpärimisele,

äratundmiseks esitamise protokolle, patrullilehte koos lisaga, asub seisukohale, et süüdistatava B.P süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Kohus

asub seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige

karistusõiguslik hinnang. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt lõi süüdistatav koos Maido Raimetiga R K tekitades viimasele ninaluu murru ja IV roide murru. Süüdistatavale

inkrimineeritud teost nähtuvalt põhjustas ta kannatanule löömisega tervisekahjustusi ja

füüsilist valu. Süüdistatav on küll seletanud, et sekkus rüselusse eesmärgiga see lõpetada, kuid kannatanu püüdis teda lüüa ning ta lõi kannatanut. Samas arvas süüdistatav, et rüseluse

saanuks lahendada ka ehk mõnel muul viisil. Kohus teeb kriminaaltoimiku materjalidest järelduse, et kannatanu oli alkoholijoobes ning võis tajuda temale kallale tulnud M.Raimetiga

6 rüseledes täiendavat ohtu B.P poolt, kes oli koos M.Raimetiga ja tuli nende juurde. Eriti veel siis kui tema ümbert kinni võeti, võis ta tajuda, et sellega tahetakse tema vastupanu maha suruda ja anda teistele võimaluse teda edasi peksta. Süüdistatava ütlustest saab järeldada, et kannatanu püüdis teda lüüa, kuid süüdistatav ei ole öelnud, et kannatanu teda lõi. Seega oli

süüdistatava poolt kannatanu löömine ülemäärane ja kasutatud vägivald põhjendamatu. Ka

süüdistatav on pidanud võimalikuks, et tekkinud olukorra saanuks lahendada mõnel muul

viisil. Taolistel asjaoludel on kohtu arvates kohtueelsel menetlusel põhjendatult asutud seisukohale, et süüdistatava poolt kannatan löömine oli tahtlik tegevus ja selline tegevus on hinnatav kehalise väärkohtlemisena, mille tulemusena kahjustati kannatanu tervist löömisega.

Kohtueelsel menetlusel esitas kannatanu tsiviilhagi 14009 krooni ja 30 senti nõudes ning nimetatud varaline kahju tekkis kannatanu vara rikkumisest ja tekitatud tervisekahjustuse tõttu

töölt puudumisest ja ravikuludest. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele pooles ulatuses, kuivõrd pooles ulatuses hagi hüvitamise kohustuse on endale võtnud Maido Raimet. Kuivõrd varaline kahju tekkis M.Raimeti ja B.P ühise õigusvastase käitumise tulemusena, tuleb varaline kahju välja mõista varalise kahju tekkimises süüdi olevatelt isikutelt.. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on

kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval

juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on

tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt toime pandud vara rikkumise, kannatanule tervisekahjustuse tekitamise ning heade kommete vastase

tahtliku käitumise tulemusena. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava ja M.Raimeti süülise käitumise tulemusena on tekitanud varaline

kahju 14009 krooni ja 30 senti. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi

rikkumise, kannatanule tervisekahjustuse tekitamise ja heade kommete vastase tahtliku käitumisega VÕS § 1045 lg 1 p 2, 5, 8 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd

kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies seni hüvitamata ulatuses, tagamaks kannatanu varalise seisundi viimise sellisesse seisundisse nagu see oli enne kuriteo toimepanemist.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kohtueelsel menetlusel on B.P temale inkrimineeritud teo toimepanemist kahetsenud, samuti on ta kahetsenud oma tegu kohtulikul arutamisel. Kohus peab esitatud kahetsust puhtsüdamlikuks ning arvestab seda karistust kergendava asjaoluna. B.P-le inkrimineeritava kuriteo toimepanemise

eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus kolmekümnest kuni viiesaja päevamäärani või kuni kolmeaastane vangistus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatav varem kaks korda kriminaalkorras karistatud ning käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva

teo on ta toime pannud enne eelmist kohtuotsust. Arvestades peale selle ka süüdistatava

isikut, so seda, et süüdistataval senini puudub alaline sissetulek, tal on kohustus hüvitada

tsiviilhagi ja tal on ka ülalpidamiskohustus, siis ei pea kohus võimalikuks kohaldada

süüdistatava suhtes rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad reaalsed võimalused selle tasumiseks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistust, mis on

seotud isiku vabaduse piiramisega. Arvestades süüdistatava isikuandmeid ja kohtuistungil

avaldatud kahetsust, milles kahtlemiseks kohtul alus puudub, inkrimineeritud teo

toimepanemise tehiolusid ning asjaolu, et kahtlustatav tekitas kannatanule kerge

tervisekahjustuse, leiab kohus, et süüdistatavale võib määrata karistuse alla ettenähtud

sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud tegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust, tuleb liitkaristuse mõistmisel

7

lähtuda KarS § 65 lg 1 sätetest. Kuna eelmise kohtuotsusega mõisteti süüdistatavale pikaajaline vangistus, leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetava kergema karistuse võib kaetuks lugeda eelmise kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega, kohaldades KarS § 74 lg 1, 3 sätteid. Kriminaaltoimikust saab järeldada, et süüdistatava süüdistuses oli samaaegselt

menetluses kaks kriminaalmenetlust ning süüdistatava huvidest lähtuvalt tulnuks alustatud kriminaalmenetlused ühendada ühisesse menetlusse. Eelmise otsusega mõisteti süüdistatavalt

välja sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest ja määratud kaitsjatasu. Ühises

menetluses kriminaalasju menetledes olnuks menetluskulu piirdunud vaid selle kuluga,

milline on süüdistatavalt välja mõistetud eelmise kohtuotsusega. Seetõttu asub kohus

seisukohale, et käesoleva kriminaalmenetlusega tekkinud menetluskulu tuleb jätta süüdistatavalt välja mõistmata, jättes selle riigi kanda.

Märt Toming kohtunik