2-10-17855/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-10-17855 1(5)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-17855 Otsuse tegemise aeg ja koht 29.november 2010, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi K. H. hagi A. H. vastu alaealisele lapsele väljamõistetud elatise suurendamise nõudes Hagi hind 9 787,50 krooni Kohtuistungi toimumise aeg 17.november 2010 Hageja: K. H. (IK xxx) Kostja: A. H. (IK xxx) Menetlusosalised ja esindajad

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Suurendada Ida-Viru Maakohtu 10.märtsi 2004 kohtuotsusega A. H.lt K. H. kasuks alaealise tütre R. H. (sündinud xxx) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist.

3. Välja mõista A. H.lt K. H. kasuks elatis alaealise tütre R. H. (IK xxx) ülalpidamiseks igakuine elatusraha 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 19.aprillist 2010 kuni tütre R. täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 17. aprillini 2015 või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

4. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja A. H. kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

2-10-17855 2(5) Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus

Ida-Viru Maakohtu 10.märtsi 2004 kohtuotsusega mõisteti A. H.lt K. H. kasuks välja elatis alaealise tütre R. H. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 750 krooni, kuid mitte vähem kui veerand Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates 26.01.2004 kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduse või vanemate varalise seisundi muutumiseni.

Hageja esitas 19.aprillil 2010 kohtusse hagi väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alaealise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2175 krooni.

Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: elukohatõend (tl 2); sünnitunnistus (tl 3); kohtuotsus 01.novembrist 2002 (tl 4-5); kohtuotsus 10.märtsist 2004 (tl 6).

Kostja vastus

Vastuses hagiavaldusele kostja tunnistab hagi, selgitades, et ta sooviks lapsi majanduslikult toetada kui suudaks. Kostja on ilma kindla tööja elukohata. Siiani määratud elatise maksminegi käib kostjale tõsiselt üle jõu, kuna ta on majandusraskustes. Kostja on lapsi sagedasti toetanud, hagejaga koos muretsetud korteri müügist andis kostja lastetoetuseks 30 000 krooni. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

Kohtuistungid

Kohtuistungil 17.november 2010 jäi hageja haginõude juurde, selgitades, et kostja on aeg-ajalt väljamõistetud elatist maksnud.

Kostja selgitas, et ta ei ole väljamõistetud elatise suurendamisega nõus. Tal on veel üks alaealine laps.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Kohus tuvastas, et Ida-Viru Maakohtu 10.märtsi 2004 kohtuotsusega (tl 6) mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis alaealise tütre R. H. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 750 krooni, kuid mitte vähem kui veerand Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates 26.01.2004 kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduse või vanemate varalise seisundi muutumiseni. Alaealine laps elab hagejaga (tl 2) ja on hageja ülalpidamisel. Hageja on kantud emana ja kostja isana lapse R. H. sünnitunnistusele (tl 3).

2-10-17855 3(5)

Hageja palub suurendada Ida-Viru Maakohtu 10. märtsi 2004 kohtuotsusega kostjalt väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alaealisele lapsele igakuise elatusrahana 2175 krooni alates hagiavalduse esitamisest.

Kostja väljamõistetud elatise suurendamisega nõus ei ole, kuna ta on majandusraskustes. Samuti on tal veel üks alaealine laps.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja, kui alaealise R. H. isa, kohustatud teda ülal pidama.

PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 100 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kuni 01.07.2010 kehtinud Perekonnaseaduse § 61 lg 2, lg 3 ja lg 4 sätestas, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja varalisele seisundile ning hageja ülalpidamisel oleva poolte ühise alaealiste laste vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras.

Kohus arvestab sellega, et laste kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lastest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapsed saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (PKS §100 lg 2). Lähtuvalt PKS § 102 lg1 isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

2-10-17855 4(5) olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja kirjalikke tõendeid oma varalise seisundi kohta käesoleval ajal esitanud ei ole.

Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid muude mõjuvate asjaolude kohta, mille alusel oleks kohtul võimalik vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära või jätta elatis välja mõistmata. Sissetuleku puudumine iseenesest ei vabasta elatise maksmise kohustustest. Kuigi kostjal on peale poolte ühise lapse veel üks alaealine laps, ei ole kohtule tõendeid selles, et elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks teine laps vähemkindlustatuks kui elatist saav laps, esitatud. Seega puuduvad PKS § 102 lg 2 sätestatud asjaolud, mis annaksid kohtule alust elatist vähendada alla PKS § 101 lg 1 nimetatud suuruse.

Kohus peab vajalikuks märkida, et PKS § 100 lg 2 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada ning põhjendatud on suurendada Ida-Viru Maakohtu 10.märtsi 2004 kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks alaealiste lapse R. H. ülalpidamiseks väljamõistetud elatist ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alaealise lapse ülalpidamiseks alates 19.aprillist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuine elatusraha 2175 krooni.

Hagihind

Hagi on esitatud alaealisele lapsele väljamõistetud elatise suurendamiseks 1087,50 kroonilt (1/4 Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäärast) igakuiselt elatusrahalt 2175 kroonini.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Hageja poolt nõutav elatusraha suurendamine ü moodustab ühes kuus 2175 – 1087,50 = 1087,50 krooni.

Hagihind on seega 9 x 1087,50 = 9787,500 krooni.

Menetluskulud

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

2-10-17855 5(5)

Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Helgi Vinni Kohtunik