3-10-2863/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-2863 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus V. G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja - Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Aleksei Kuznetsov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist - V. G. Kohtuistungi toimumise aeg

2. detsembril 2010. a Resolutsioon Pikendada luba V. G.i (sündinud x. xxxxxx xxxx. a Valgevenes) väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 2. veebruarini 2011. a. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (HKMS § 30 lg 2, § 471 lg 2 ja 3).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA TAOTLUSE PÕHJENDUSED

1. Politseija Piirivalveamet esitas 4. novembril 2010 halduskohtule taotluse V. G.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse. Taotluse kohaselt tunnistati V. G. Tartu Maakohtu 5. augusti 2010. a kohtuotsusega nr 1-10-10122 süüdi karistusseadustiku § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 1, ja 2 järgi ning mõisteti karistuseks kolm kuud vangistust. V. G. vabanes Viljandi arestimajast 4. novembril 2010. Pärast arestimajast vabanemist anti V. G. üle Põhja Prefektuurile, sest isik oli Eesti Vabariiki saabunud ebaseaduslikult ja tema suhtes oli kehtestatud sissesõidukeeld Eesti Vabariiki kuni 8. juunini 2020. Kuna V. G. oli viimati Eestisse saabunud Läti Vabariigi territooriumilt, tegi Politseija Piirivalveamet 3. novembril 2010 Läti Vabariigi Piirivalve Migratsiooniteenistusele taotluse V. G.i tagasivõtmiseks “Leedu Vabariigi Valitsuse, Eesti Vabariigi Valitsuse ja Läti Vabariigi Valitsuse vahelise kokkuleppe ebaseaduslikult riigis viibivate isikute tagasivõtmisest” alusel. Politsei ja Piirivalveameti arvates on põhjendatud puudutatud isiku paigutamine väljasaamiskeskusesse, sest ta võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. Vabaduses viibides puudub isikul ajend väljasaatmise korraldamisele kaasa aidata. Sisenedes Eesti Vabariigi territooriumile kehtivat sissesõidukeeldu omades pidi isik arvestama riigis ebaseadusliku viibimise tagajärgedega. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse (VSS) §-le 28 lg 3 ei ole lubatud välismaalasel, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu, Eestis viibida ning tema Eestis viibimine on ebaseaduslik, sõltumata viibimisaluse omamisest. VSS § 28 lg 32 alusel Eestis viibiv välismaalane, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, peetakse Politsei-ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti poolt kinni ja korraldatakse viivitamata tema Eestist väljasaatmine. Vastavalt VSS § 14 lg 3 ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalase võib välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. VSS § 14 lg 31 järgi välismaalasest kinnipeetav, kellel ei ole elamisluba või elamisõigust, saadetakse vabastamise või tingimisi enne tähtaega vabastamise korral Eestist välja ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. Väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul.

2. Tallinna Halduskohus andis 5. novembri 2010. a määrusega loa V. G.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 5. detsembrini 2010.

3. Politseija Piirivalveamet esitas 30. novembril 2010 taotluse V. G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Taotluse kohaselt keeldus Läti Vabariigi Piirivalve Migratsiooniteenistus 22. novembril 2010. a saabunud kirjaga V. G.i tagasivõtmisest, sest Politseija Piirivalveamet ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitavad, et V. G. saabus Eesti Vabariigi territooriumile otse Läti Vabariigi territooriumilt. Politseija Piirvalveamet edastas 30. novembril 2010 Läti Vabariigi Piirivalve Migratsiooniteenistusele korduva tagasivõtmispalve. Tulenevalt “Leedu Vabariigi Valitsuse, Eesti Vabariigi Valitsuse ja Läti Vabariigi Valitsuse vahelisest kokkuleppest ebaseaduslikult riigis viibivate isikute tagasivõtmisest” võetakse isik ilma formaalsusteta tagasi juhul, kui on tõendatud või on põhjendatud alus arvata, et isik saabus tagasivõtmispalve esitanud riigi territooriumile otse selle riigi territooriumilt, kellele on tagasivõtmispalve esitatud. Politseija Piirivalveametil on põhjendatud alus arvata, et V. G. saabus Eesti Vabariigi territooriumile otse Läti Vabariigi territooriumilt, kuna Läti Vabariik ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et pärast V. G.i üleandmist Läti ametivõimudele 8. juunil 2010. a on isik lahkunud Schengeni ühtsest viisaruumist. Nimetatud päringule ei ole Politseija Piirivalveamet veel vastust saanud.

4. Kohtuistungil jäi Politseija Piirivalveamet taotluse juurde. V. G. selgitas, et Politseija Piirivalveamet oleks pidanud Läti Vabariigi ametivõimudega ühendust võtma juba V. G.i arestimajas viibimise ajal. Puudutatud isik oleks soovinud kohe pärast arestimajast vabanemist Läti Vabariiki tagasi minna, sest tal oli seal töökoht. Väljasaatmiskeskusesse paigutamise tõttu jäi isik töökohast ilma ja praegu ei ole enam tähtis, kus ta viibib.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et taotlus väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

6. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. VSS § 28 lg 3 sätestab, et välismaalasel, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu, ei ole lubatud Eestis viibida ning tema Eestis viibimine on ebaseaduslik, sõltumata viibimisaluse omamisest. V. G.i suhtes kehtib sissesõidukeeld Eesti Vabariiki.

7. VSS § 25 sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politseija Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni käesoleva seaduse § 24 lõike 2 või 3 järgi. VSS § 24 lg 2 näeb ette väljasaadetava vabastamise väljasaatmiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel. Sama paragrahvi lõige 3 näeb ette, et ettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või välismaalasele viibimisaluse andmise otsuse korral vabastatakse välismaalane väljasaatmiskeskusest ettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või viibimisaluse andmise otsuse alusel. Hetkel puuduvad VSS § 24 lg-tes 2 või 3 sätestatud väljasaatmiskeskusest vabastamise alused.

8. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks ei ole alust ka siis, kui väljasaatmine on muutunud perspektiivituks või väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine isiku põhiseadusega kaitstud õigustesse. Läti Vabariik keeldus 17. novembri 2010. a kirjaga V. G.i tagasivõtmisest, sest Politseija Piirivalveameti 3. novembri 2010. a tagasivõtutaotlusele ei olnud lisatud asjakohaseid tõendeid. Politseija Piirivalveamet esitas 30. novembri kirjaga Läti Vabariigile korduva taotluse ja täiendavad põhjendused. Viimasele taotlusele ei ole veel vastatud, kuid vaidlust pole selles, et Läti Vabariik on viimase kahe aasta jooksul isiku korduvalt tagasi võtnud. Seetõttu puudub kohtul praegu alus arvata, et Läti Vabariik keeldub veelkord V. G.i vastuvõtmisest. Läti Vabariigi ametivõimud ei ole veel taotlusele vastamisega ka ebamõistlikult viivitanud. Seetõttu ei saa hetkel väljasaatmist pidada perspektiivituks vastuvõtva riigi puudumise tõttu. Arvestades V. G.i väljasaatmiskeskuses senise viibimise kestust (üks kuu) ei ole tema väljasaatmiskeskuses kinnipidamine muutunud ka ebaproportsionaalseks.

9. Eeltoodut arvestades pikendab kohus luba V. G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kahe kuu võrra, s.o kuni 2. veebruarini 2011.

Monika Laatsit