2-10-59760/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-59760

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise päev ja koht 01. detsember 2010, Narva Tsiviilasja number 2-10-59760 Tsiviilasi, hageja nõue N S hagi D S vastu alaealistele lastele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N S (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja: D S (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON

1. Keelduda hageja N S hagi D S vastu menetlusse võtmisest. 2. Saata menetlusse võtmisest keeldumise määrus hagejale teadmiseks. 3. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-59760 kannab hageja. 4. Määruse jõustumisel tagastada hagi koos lisadega hagejale. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud

Viru Maakohtu Narva kohtumajja saabus 30. novembril 2010 N S hagi D S vastu alaealistele lastele elatise nõudes.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Perekonnaseaduse (PKS, jõustus 01.07.2010) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Seega 01.07.2010.a jõustunud PKS järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, mitte aga tema vanem. See tähendab, et hagi esitamise õigus on lapsel (menetluses hageja), mitte lapse vanemal ning hooldusõiguslik vanem on lapse (menetluses hageja) seaduslik esindaja (PKS § 120). Kohus mõistab elatise välja õigustatud isiku (lapse) kasuks, mitte vanema kasuks.

TsMS § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras

2(2) kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

Lapse vanemal puudub seadusega kaitstud õigus, mida kohtus kaitsta.

Kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast.

Vastavalt TsMS § 372 lg-le 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

TsMS § 372 lg 4 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et 01.07.2010.a jõustunud PKS järgi tuleb elatise väljamõistmise hagis märkida hagejana õigustatud isik, s.t alaealine laps, mitte aga lapse vanem. Lapse seadusliku esindajana tuleb aga hagiavalduses märkida lapse vanem. Samuti ka hagiavalduse nõue peab olema selge ehk elatis mõistab kohus välja lapse kasuks, mitte vanema kasuks, sega tuleb sõnaselgelt hagiavalduses märkida.

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist uue hagiavaldusega, mis on koostatud lapse nimelt.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

(digitaalselt allkirjastatud)

Tamara Šabarova Kohtunik