2-10-18304/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

1. detsember 2010, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-10-18304

Hagi ese

Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi

Vladimir

Gokalo

vastu

50 520

krooni

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

50 520 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu,

esindaja: Meeli Maiorov (postiaadress Lembitu 12,

Tallinn, e-post meeli.maiorov@ensib.ee)

kostja: Vladimir Gokalo

esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Anne Vissak (e-

post anne@sirjemust.ee)

Menetlus

kirjalik menetlus poolte nõusolekul

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Vladimir Gokalolt 50 520.- krooni (viiskümmend tuhat viissada

kakskümmend krooni) Eesti Vabariigi kasuks.

3. Vladimir Gokalol tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi kontole nr

10220027689012 või 221020595183, viitenumber 1200003194.

4. Jätta kõik menetluskulud Vladimir Gokalo kanda.

Menetlusosaline

võib

nõuda

Tartu

Maakohtult

menetluskulude

rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

6. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

2/4

Selgitus menetlusabi taotlejale

7. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hagiavalduse

kohaselt

tunnistas

Viru

Maakohus

kostja

12.04.2007

otsusega

kriminaalasjas nr 1-06-2766 süüdi kuriteos, mille tagajärjel N.B. suri. Viru

Ringkonnakohus jättis 03.07.2007 otsusega maakohtu otsuse muutmata. M. M esitas

Sotsiaalkindlustusametile 11.05.2005 ohvriabi seaduse (OAS) alusel avalduse M.B.

hüvitise määramiseks seoses tema isa N.B. hukkumisega kuriteo tagajärjel.

Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniamet on 12.05.2005 otsuse nr 10 alusel

maksnud 2010. a aprilli seisuga välja hüvitist 50 520 krooni, sh matusekulud 3300 krooni.

Hageja palub mõista OAS § 31 alusel kostjalt enda kasuks regressi korras välja kuriteoga

tekitatud kahju hüvitamiseks 50 250 krooni (tlk 3-4).

2. Kostja vastuse kohaselt puuduvad tal rahalised vahendid nõude rahuldamiseks, sest tema

karistuse lõpptähtaeg on 2018. a. Viru Maakohus ja Viru Ringkonnakohus mõistsid

kostjalt kannatanu tsiviilhagi hüvitamiseks välja 6397 krooni. Kontrollida tuleb, kas

kannatanu kasuks välja mõistetud tsiviilhagi ei hõlma matusekulusid, mida ka

Sotsiaalkindlustusamet on hiljem kannatanule hüvitanud. Kohtukulud palub kostja jätta

hageja kanda (tlk 30-31).

3. 08.11.2010 kohtuistungil jäi hageja esindaja hagi juurde. Kriminaalasjas väljamõistetud

kulud ei kattu käesoleva nõudega (tšekid tlk 63). Hageja lõpetas kannatanule pensioni

maksmise 2010. a aprillis ja esitas kohe ka hagi.

Kostja esindaja nõustus sellega, et osad tšekid (tlk 63) ei kattu kriminaalasjas esitatud

tšekkidega. Toitjakaotuspensioni kostja esindaja ei vaidlusta.

Kostja seletas, et kannatanu ei esitanud kriminaalasjas õigel ajal kõiki tšekke ning kohus

jättis need vastu võtmata ja välja mõistmata. Kostja ei ole kogu hagi summaga nõus, sest

ta ei ole mingeid dokumente ega hagisid kolme aasta jooksul saanud (tlk 71-72).

4. 18.11.2010 esitas kostja esindaja täienduse kostja vastusele, milles teatas, et kostja ei

nõustu hagiga. Hageja ei ole lahti seletanud, millest koosneb matusetoetuse mahaarvamise

järel saadud summa, ega tõendanud hüvitise maksmise fakti. Matusekulude hüvitamise

nõue tuleb jätta rahuldamata, sest see ei põhine kannatanu poolt tegelikult kantud kuludel,

samuti on matusekulud kriminaalasjas juba välja mõistetud.

KOHTU SEISUKOHT

5. OAS § 7 lg 1 kohaselt makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud

vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning OAS § 9 lg-s 4 nimetatud isikule,

s.o füüsilisele isikule, kes kannab ohvri ravikulud või matuse korraldamise kulud. OAS

§ 31 lg 1 näeb ette, et pärast ohvriabi seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise

saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult

hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile.

6. Viru Maakohus tunnistas 12.04.2007 otsusega kriminaalasjas nr 1-06-2766 kostja süüdi

KarS § 113 järgi N.B. tapmises ja mõistis kostjalt M. M kasuks tsiviilhagi hüvitamiseks

3/4

välja 6397 krooni (tlk 14-18). Viru Ringkonnakohus jättis 03.07.2007 otsusega maakohtu

otsuse muutmata, otsus jõustu 06.08.2007 (tlk 10-13).

7. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniamet otsustas 12.05.2005 otsusega nr 10 maksta

seoses N.B. hukkumisega kuriteo tagajärjel ohvriabi seaduse alusel kuriteoohvri riiklikku

hüvitist N.B. alaealisele pojale M.B. viimase ema M. M avalduse alusel (tlk 6-7, 48-51,

52-53). Sotsiaalkindlusameti arvestuse kohaselt on 2010. a aprilli seisuga makstud välja

hüvitist kokku 50 520.15 krooni, sh matusekulud 3300 krooni (tlk 47).

8. Sotsiaalkindlustusamet hüvitas M. M matusekulud mh järgmiste dokumentide alusel:

21.04.2005 kviitung hauakaevamise kohta 945 krooni, 21.04.2005 kviitung nr 206

matuseteenuse ja -tarvete eest 2105 krooni, 22.04.2005 kviitungi nr 639 pärja ja lillede

eest 400 krooni, kokku summas 3495 krooni (tlk 63). Eelnimetatud dokumendid ei kattu

kriminaalasjas esitatud matusekulu tõendavate dokumentidega summas 6397 krooni

(tlk 55-58). Seega on hageja poolt kannatanule hüvitatud matusekulud tõendatud ega ole

juba välja mõistetud kriminaalasjas tehtud otsusega.

9. Kohus jätab tähelepanuta kostja 18.11.2010 vastuväited seoses hüvitise maksmise fakti

tõendatusega ja matusetoetuse mahaarvamise järel saadud summa ebaselgusega.

TsMS § 329 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused,

taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning

see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist

võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid

ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või

330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus

seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse

lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Käesolevas asjas esitasid kostja ja tema esindaja nii kirjalikus vastuses kui ka

kohtuistungil vastuväiteid üksnes matusekulude suurusele (tlk 30-31, 71) ning

kohtuistungil andis kohus kostja taotlusel talle tähtaja tšekkidega tutvumiseks ja selles

osas täiendava kirjaliku seisukoha esitamiseks (tlk 71-72). Kostja ei ole teatanud mõjuvat

põhjust, mis takistas tal enne 18.11.2010 esitamast vastuväidet matusetoetuse

mahaarvamise järel saadud summa ebaselguse ja väljamaksete tegemise tõendamatuse

kohta. Kostja esitatud uued vastuväited põhjustaksid lahenduse viibimise.

Seega tuleb lugeda, et kostja ei ole vaidlustanud matusetoetuse mahaarvamise järel saadud

summat selgust ega ka hüvitise maksmise fakti.

10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendatud on kahju tekitamine kahju poolt ning

põhjendatud on mõista temalt hageja kasuks välja regressi korras 50 520 krooni. Hageja

on hagiavalduses palunud välja mõista küll 50 250 krooni, kuid arvestades, et ta märkis

hagihinnaks ja kannatanule väljamakstud summaks 50 520 krooni, on hagiavalduse

resolutsioonis tegemist ilmselt kirjaveaga (tlk 3-4).

11. Seadus ei näe ette, et hüvitise määramisest ja maksmisest tuleks teatada kohaselt ka

kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavale isikule. OAS § 23 kohasel tehakse hüvitise

määramine teatavaks hüvitise taotlejale. Arvestades TsÜS §-is 149 sätestatud 10 aasta

pikkust aegumistähtaega ning asjaolusid, et hageja on maksnud hüvitist perioodil 2005. a

– 2010. a ja esitas hagi 21.04.2010 (tlk 39), ei ole nõue aegunud.

12. TsMS § 162 lg 1, 2, 3 ja § 173 lg 1, 4 alusel ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik

menetluskulud jätta kostja kanda.

4/4

Kohtunik