2-10-18342/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-18342 Tsiviilasi JF’i hagi O F’i kasuks elatise saamiseks Tsiviilasja hind

27 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja JF (isikukood XXX, elukoht XXX), määratud korras esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik (Advokaadibüroo Valdma & Partnerid, Majaka 26, 11412 Tallinn) Kostja O F (isikukood , elukoht teadmata) Istungi toimumise aeg 29.11.2010 Istungil osalenud isikud Hageja määratud korras esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista O F’ilt JF’i kasuks igakuine elatusraha 3 000 (kolm tuhat) krooni kuus JF’i (sünd. XXX) ülalpidamiseks alates 17.12.2009 kuni XXX Kooli lõpetamiseni 2011 juunis.

3. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

4. Hagejal menetluskulud puuduvad. Eesti Vabariigi menetluskulud jätta O F’i kanda.

5. Tulenevalt RLS § 22 lg 2 elatise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta.

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul alates 30 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Pangas, arveldusarvele 221013921094 Swedbankis või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber kõigil 3100057358. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

2 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista enda ülalpidamiseks igakuine elatis summas 3 000 krooni alates 17.12.2009 kuni Kooli lõpetamiseni 2011 juunis.

Menetluse käik Kohus toimetas kostjale kohtukutse 29.11.2010 kell 10.00 istungile kätte avalikult vastavalt TsMS §-le 317 lg 1 p 1. Kohtukutse väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus 04.10.2010. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teavitanud kohut istungile ilmumata jätmise mõjuvatest põhjustest. Kostjat teavitati võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Hageja esindaja taotles 29.11.2010 toimunud istungil lahendada asi tagaseljaotsusega.

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja istungile ei ilmunud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et istungile ilmumata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja esitas kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Tulenevalt alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseadus (PKS) § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kohtule on esitatud antud hagi 18.08.2009, seega tuleb antud asjas kohaldada kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadust.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. PKS § 60 lg 2 järgi kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PKS §

61 lg 2 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr. 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Samuti tuleb arvestada, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse §

12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Nimetatud tulumaksu saab elatusraha maksnud pool riigilt tagasi taotleda järgmise aasta tuludeklaratsiooni esitamisel. PKS § 70 lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61

6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Menetluskulude jaotus

3 Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Eesti Vabariigi kulud jätta kostja kanda tulenevalt TsMS § 179. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 sätestab, et riigilõivu ei võeta elatise hagi läbivaatamise eest.

Taimi Kollom Kohtunik