2-10-38415/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht

30. november 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-38415 Kohtuasi Tallinna linna avaldus VK vanema hooldusõiguse peatamiseks ja eestkoste määramiseks alaealise üle Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu ), esindaja Eve M Asjast puudutatud isik VK(isikukood XXX, viibimiskoht XXX) Asjast puudutatud isik TK(isikukood XXX, elukoht XXX) Asjast puudutatud isik alaealine laps MK(isikukood XXX, elukoht XX) Asjast puudutatud isiku alaealise lapse määratud korras esindaja vandeadvokaat Eva Tibar-Šuvalov (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid ) Istungi toimumise aeg 29.11.2010 Istungil osalenud isikud Avaldaja esindaja Eve M Asjast puudutatud isik VK Asjast puudutatud isik TK Asjast puudutatud isiku alaealise lapse määratud korras esindaja vandeadvokaat Eva Tibar-Šuvalov RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna linna avaldus.

2. Peatada VK(isikukood XXX) vanema hooldusõigus oma alaealise lapse MK’i (isikukood XXX) suhtes.

3. Määrata MK’i (isikukood XXX) eestkostjaks TK(isikukood XXX) kuni VK vanema hooldusõiguse taastumiseni.

4. Kohustada TK’t hoolitsema MK’i ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava alaealise MK’i huvidest.

5. TK on kohustatud MK’i vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara.

6. TK’l tuleb esitada lapse hariliku viibimiskoha järgsele kohtule kirjalik nimekiri lapse vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates.

7. MK ’l keelata pisitehingute tegemine.

8. Kohus teostab järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Eestkostja on kohustatud kohtule teatama oma elukoha muutusest. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta tuleb TK’l esitada kohtule iga-aastane kirjalik aruanne. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda ja Eesti Vabariigi menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord Käesolevale kohtumäärusele ei saa menetlusosaliste nõusolekul määruskaebust esitada.

Avaldaja nõue ja asjaolud Esitatud avalduse kohaselt palub avaldaja peatada vanema hooldusõigus VK’l ning määrata alaealise MK’i eestkostjaks tema vanaema TK.

MK’i ema VK viibib kinnipidamisasutuses, mistõttu ei ole VK’l võimalik oma lapse suhtes hooldusõigust teostada, millest tulenevalt vajab MK eestkostja määramist.

17.06.2010 esitas TK avaldajale avalduse, milles soovib vormistada eestkostet oma alaealise lapselapse MK’i üle, kuna lapse ema last ei kasvata ja viibib kinnipidamisautuses. TK eestkostel on alates 2002 ka VK vanem tütar AP.

VK tarvitab narkootilisi ained, mida ta kasutas ka raseduse ajal, milline käitumine on avaldaja hinnangul vastutustundetud ning seab enda huvid kõrgemaks kui lapse huvid. VK on andnud nõusoleku MK’i üle eestkoste seadmiseks ja on nõus, et lapse eestkostjaks hakkab TK.

TK töötab AS TTTvabriku töötajana alates 2002. Teda iseloomustatakse, kui kohusetundlikku ja distsiplineeritud töötajat, kes saab oma tööülesannetega hästi hakkama. On heatahtlik, abivalmis ja hooliv inimene, töökaaslastega läbisaamine on hea. Perearsti väljastatud meditsiinilise tõendi kohaselt takistusi eestkoste määramiseks ei ole.

Asjast puudutatud isiku alaealise lapse määratud korras esindaja seisukoht Määratud korras esindaja tutvunud esitatud materjalidega ja viinud läbi kodukülastuse TK ja MK’i elukohta, on seisukohal, et avaldus kuulub rahuldamisele.

Kuna VK viibib kinnipidamisasutuses, ei ole tal võimalik lapsele vajalikul määral hooldusõigust teostada.

TK on eestkostja kohustusi täitnud alates 2002 VK tütre AP’i suhtes. Anna ja vanaema suhted on väga head ja usalduslikud. TK kasvatab lapselapsi vastutustundega ja hoolivalt ning suudab lastele pakkuda turvalist ja sooja kodu ning peresuhteid. Nii TK kui tema abikaasa töötavad ning pere materiaalne olukord on hea. Samuti TK määramisel M eestkostjaks saavad õde ja vend koos kasvada.

Asjast puudutatud isik VK kohtule kirjalikke seisukohti esitanud ei ole.

Asjast puudutatud isik TK kohtule kirjalikke seisukohti esitanud ei ole.

Maakohtu kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. 29.11.2010 toimunud istungil jäi avaldaja oma nõude juurde ning menetlusosalised toetasid avaldust.

Perekonnaseadus (PKS) § 140 lg 1 alusel kohus peatab vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et VK viibib kinnipidamisasutuses (tl 31-33), mistõttu ei saa VK teostada hooldusõigust oma alaealise lapse MK’i üle, seega tuleb VK vanema hooldusõigus peatada oma alaealise lapse MK’i suhtes.

Kuna kohus peatab VK’a vanema hooldusõiguse ning MK’i sünnitunnistusel isa kohta kanne puudub, siis tuleb tulenevalt PKS § 171 lg 1 määrata MK’ile eestkostja.

Avaldaja palub määrata MK’i eestkostjaks tema vanaema TK, kes kinnitas oma nõusolekut 29.11.2010 toimunud istungil. VKja alaealise lapse määratud korras esindaja nõustuvad, et TK hakkab tema lapse MK’i eestkostjaks.

Kohus on seisukohal, et TK on sobilik täitma eestkostja ülesandeid, s.o. seadusliku esindajana hoolitsema alaealise kasvatamise ja ülalpidamise eest. TK vastab eestkostja PKS § 174 sätestatud eestkostja nõuetele. Kohus on veendunud, et kuna TK on ka alates 2002 VK teise lapse AP’i eestkostja, siis kasvatab TK lapsi vastutustunde ja südamega. Seega on põhjendatud määrata TK MK’i eestkostjaks.

PKS § 172 kohaselt eestkostjale kuulub nii lapse isikuhoolduskui ka varahooldusõigus. PKS §

179 lg 1 alusel eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Sama § lg 2 järgi eestkostjal ei ole esindusõigust ega kohustusi valdkonnas, milleks on määratud erieestkostja. Sama § lg 3 sätestab, et eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Sama § lg 4 kohaselt eestkostja küsib ja arvestab eestkostetava arvamust eestkoste teostamisel, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane. PKS § 79 lg 5 järgi eestkostja peab alaealise vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. Eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse isiku eest tulenevalt PKS § 182 lg 1 ja 2 ning on kohustatud valitsema eestkostetava vara tulenevalt PKS § 183 ja § 185. PKS § 184 lg 1 ja 2 kohaselt eestkostja esitab lapse hariliku viibimiskoha järgsele kohtule kirjaliku nimekirja lapse vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta. PKS § 186 lg 1 alusel kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 557 lg 2 p 3 sätestatust, tuleb kohtumääruses ära märkida ka eestkostja ülesanded ning sama paragrahvi ja lõike p 4 alusel ka tehingud mida alaealine võib ilma eestkostja nõusolekuta teha juhul kui kohus seda lubab. TK’l tuleb tagada MK’i ülalpidamine ja järelevalve ning lähtuda seadusest. PKS §-d 187-190 on toodud tehingud, mille tegemiseks on eestkostjal eestkostetava nimel vaja nõusolekut.

Kohus on seisukohal, et arvestades MK’i vanust, siis tuleb keelata MK’il tehingute tegemine.

PKS § 193 lg 1-3 sätestavad, et kohus teostab järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Eestkostja teatab kohtule oma elukoha muutusest. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks. Nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja vabastada. Eestkostetava huvides võib kohus kõrvaldada eestkostja oma ülesannete täitmisest kuni tema vabastamise otsustamiseni.

PKS § 194 lg 1-4 alusel kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Kohus peab aruannet sisuliselt kontrollima, hindama tehtud kulutuste põhjendatust ning nõudma vajaduse korral aruande parandamist ja täiendamist. Eestkostja kirjalikke aruandeid säilitatakse kohtus.

Tulenevalt TsMS § 172 lg 1 jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste enda kanda ja Eesti Vabariigi kulud Eesti Vabariigi kanda.

Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 ei saa käesoleva kohtumääruse peale määruskaebust esitada, kuna menetlusosalised on määruskaebuse esitamise õiguse välistanud.

Taimi Kollom Kohtunik