2-09-58340/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-58340

1(3)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht

29. november 2010. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-09-58340

Tsiviilasi M M hagi A M vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja IM (isikukood xxx, elukoht xxx), tema seaduslik esindaja M M (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja esindaja jurist Andrei P Kostja A M (isikukood xxx; elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 24.november 2010.a. Kohtuistungil osalesid hageja seaduslik esindaja M M, lepinguline esindaja jurist Andrei P ja kostja A M

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Muuta Tallinna Linnakohtu 05.12.1997.a. otsusega A M tütre IM (sündinud xxx.a) ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista A M igakuine elatis tütrele IM (sündinud xxx.a) tema ülalpidamiseks 1000 (üks tuhat) krooni alates 06.11.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni xxx.a.

3. M M on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Tsiviilasi nr 2-09-58340

2(3) Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil

Hageja nõue ja põhjendused M M esitas Harju Maakohtule 06.11.2009.a. hagiavalduse Aleksander M vastu elatise suurendamise nõudes. Poolte abielust sündis xxx.a. tütar IM. Poolte abielu lahutati xxx.a ja sellest ajast kasvatab M M last üksinda. Tallinna Linnakohtu 05.12.1997.a otsusega tsiviilasjas 2/4/49-5464/97 kostjalt mõisteti välja elatis 650 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja märgib poolte ühise lapse igakuisteks püsikulutusteks

6 620 krooni sealhulgas elamuasemekulud 1 100 krooni, toidukulud 1 200 krooni, riided ja jalanõud 1 000 krooni, kooli kulud 500 krooni ja muud kulud 2 320 krooni. Avalduse esitamise ajal oli hageja töötu, käesolevalt on leidnud töökoha, kus tema sissetulek on 4700 krooni kuus. Taotleb välja mõista elatis 4000 krooni kuus. Kohtuistungil hageja muutis nõuet elatise suuruse osas ja taotleb kostjal välja mõista elatis seaduses sätestatud minimaalsuuruses alates hagi esitamisest.

Kostja vastuväited Kostjal on töövõimetuspensionär. Kostja palub vabastada teda elatise maksmise kohustusest, sest tema pension on vaid 2009 krooni ja tal on raskusi toimetulekuga. Ema aitab tasuda korteri kommunaalkulusid.

Kohtuotsuse põhjendused Poolte ühine tütar IM on sündinud xxx.a. ja käesolevaks ajaks on saanud täisealiseks. Tema vanemad elavad eraldi ja tütar on elanud ja elab emaga. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud minimaalsuuruses alates hagi esitamisest. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Eeltoodud asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks suurendada A Mlt tütre ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust 1000 kroonini, mis moodustab pool A M

Tsiviilasi nr 2-09-58340

3(3) töövõimetuspensionist ja tähendab tema käsutada oleva pensioni ühetaolist kasutamist enda ja lapse ülalpidamiseks. Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Sirje Õunpuu Kohtunik