2-09-64832/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1(3)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2010. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-09-64832

Tsiviilasi AA hagi M M vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MM (isikukood XXX, elukoht XXX), tema seaduslik esindaja AA (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja M M (isikukood XXX; registrijärgne elukoht XXX), tema volitatud esindaja jurist Rein K

kohtuistungi toimumise aeg

24.november 2010.a. Kohtuistungil osales hageja seaduslik esindaja AA .

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista M Mlt igakuine elatis 2175.- (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni tütrele MMle (sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks alates 01.03.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX. a. 3. AAl on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused

2(3) AA esitas Harju Maakohtule 03.12.2009.a. hagi M M vastu elatise nõudes. Pooltel on ühine laps MM, sündinud XXX.a., kes elab koos emaga ja kostja ei ole lapse ülalpidamist alates 01.märtsist 2009.a. toetanud. Väidab, et lapse ülalpidamiskulud ühes kuus moodustavad 6000 krooni. Palub kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks igakuise elatise suuruses 3000 krooni, mis moodustab poole lapse igakuistest kulutustest. Kohtuistungil hageja vähendas nõutava elatise suurust seaduses sätestatud minimaalsuuruseni ja palub kostjalt välja mõista alates 01.03.2009.a igakuine elatusraha 2 175 krooni. Seda põhjusel, et kostja hoiab kõrvale igasugusest suhtlemisest, tema viibimiskoha kohta andmed puuduvad ja hageja eeldab, et elatise väljamõistmise otsuse täitmiseks puudub võimalus. Hageja netotöötasu on keskmiselt 10 000 krooni kuus ja peretoetus 300 krooni kuus.

Kostja vastus Kostja võttis hagi õigeks 2000 krooni ulatuses. Ei nõustu, et hageja on lapse kulutuste hulka arvestanud osaliselt ka pangalaenu tasumise. Kostja väidab, et ta on töötu ja sooviks hagejaga elatise tasumise osas sõlmida kompromissi.

Kohtuotsuse põhjendused

Poolte ühine tütar MM on sündinud 07.01.1994.a. Lapse vanemad elavad eraldi ja tütar elab emaga. Pooltel on lapse ühine hooldusõigus. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud minimaalsuuruses. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja taotleb lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmist teiselt vanemalt seaduses sätestatud minimaalsuuruses s.o. 2175 krooni. 16-aastase lapse vajadusi arvestades on nõue õigustatud. Kostja on väitnud, et on töötu, kuid oma väiteid tõendanud ei ole. Samuti ei ole kostja tõendanud, et esineksid asjaolud, mis põhistaksid elatise väljamõistmist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Kostja on väitnud, et soovib hagejaga sõlmida kompromissi, kuid selleks ise samme astunud ei ole. Varjab hageja eest oma asukohta ja ka

3(3) kohtuistungile ilmunud ei ole. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja elatis kuulub väljamõistmisele hageja poolt taotletud suuruses. PKS § 108 kohasel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates 01.03.2009.a. Kostja sellele nõudele vastuväiteid ei ole esitanud, ega ole ka tõendanud, et pärast nimetatud kuupäeva oleks ta täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud.

Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik