2-09-67613/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-67613

1(3)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht

29. november 2010. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-09-67613

Tsiviilasi L P hagi N J vastu elatise väljamõistmise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K J (isikukood XXX elukoht XXX), tema seaduslik esindaja L P (isikukood XXX, elukoht XXX);

Kostja N J (isikukood XXX elukoht XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

08.november 2010.a. Istungil viibis kostja N J

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista N J igakuine elatis 800 (kaheksasada) krooni tütrele K J (sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks alates 09.12.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a.

3. L Pl on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Tsiviilasi nr 2-09-67613

2(3)

Hageja nõue ja põhjendused L P esitas 14.12.2009.a Harju Maakohtule hagi N Ji vastu elatise nõudes. Pooltel on ühine laps K J (sündinud XXX.a). Kuna kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust, palub hageja kostjalt välja mõista alates 09.12.2009.a. igakuine elatusraha miinimumsummas so

2 175 krooni. Hageja märgib ühise lapse vajadusteks ühe kuu kohta 4 390 krooni sealhulgas eluaseme kulud 300 krooni, kulutused toidule 1 250 krooni, koolikohustuste täitmiseks 750 krooni, kulutused riietele ja jalatsitele 1 500 krooni, kulutused transpordile 90 krooni, muud kulutused 500 krooni. Hagejal ei ole enda elamispinda, hagi esitamise ajal elas varjupaigas. Hageja igakuine sissetuleku kokku on peretoetus 900 krooni ja vanemahüvitis.

Kostja vastus Kostja on kuulmispuudega invaliid alates 2002.a. Kostja sissetulek on 3 500 krooni kuus. Kostja igakuised püsikulutused on 1 250 krooni, millest 250 krooni laenu tagasimaksmine ja

1 000 krooni tasu elamispinna üürimise eest. Kostja ei ole võimeline tasuma elatist poolte ühise lapse ülalpidamiseks. Kostjal on noorem tütar, kelle ülalpidamiseks on välja mõistetud elatis 1000 krooni kuus.

Kohtuotsuse põhjendused Poolte ühine tütar K J on sündinud XXX.a. Lapse vanemad elavad eraldi ja tütar elab emaga. Pooltel on lapse ühine hooldusõigus. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud minimaalsuuruses. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse ülalpidamiseks ja arenemiseks materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Hageja väitel kulub 10-aastase tütre ülalpidamiseks 4390 krooni kuus. Kostja lapse ülalpidamiskulude suurust vaidlustanud ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja poolt märgitud kulutused lapse ülalpidamiseks on põhjendatud. Ülalpidamiskulutused toodud suuruses katavad lapse vajaduse toidule, riietele, jalanõudele ja koolitarvetele. Üldtuntud asjaolusid tõendada ei ole vaja ja kohus peab üldtuntuks asjaolusid, et laps vajab kasvamiseks ja arenemiseks täisväärtuslikku toitu, rõivaid, jalanõusid, eluaset elamiseks ja lapse kasvatamisel tuleb kulutusi teha koolitarvetele, hügieenile ning ravimitele. Hageja ei tööta seoses XXX.a. sündinud teise lapse, M P, kasvatamisega. Tema sissetulekuks vastavalt Tallinna Pensioniameti tõendi kohaselt on vanemahüvitis 4350 krooni kuus (kuni 01.03.2011.a.) ja peretoetus 900 krooni s.h. üksikvanema toetus teise tütre M P eest. Seoses elukoha puudumisega elas hageja hagiavalduse esitamisel varjupaigas.

Tsiviilasi nr 2-09-67613

3(3) Arstliku ekspertiisi otsuse kohaselt on N J tuvastatud raske puue, mis põhjustab lisakulutusi, tema töövõime kaotus on 80%. Kohus kohtuistungil veendus, et kostja on kaotanud täielikult kuulmise, samas viipekeelt ei oska, mistõttu ei ole võimalik temaga suhelda ka tõlgi abil. Suhtlemine on võimalik kirjalikult või ema vahendusel. Nimetatud asjaolude tõttu ei ole leidnud tööd, mis tema võimetele sobiks. Tema ülalpidamisel on ka teine tütar, Valentina J, kelle kasuks on 1000 kroonine elatis välja mõistetud Harju Maakohtu 04.mai 2010.a. otsusega. Sel põhjusel ei suuda kostja enam kindlustada enese ülalpidamist. Töövõimetuspension ja puude toetus kokku moodustavad 3611 krooni kuus. Kokkuvõtvalt on N J 8 aastat praktiliselt töövõimetu, kuid tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. PKS § 102 lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks on põhjendatud, kuid peab kõiki käsitletud asjaolusid arvestades põhjendatuks määrata elatise suuruseks 800 krooni kuus. PKS § 108 kohasel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates 09.12.2009.a. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, kuna kostja ei ole tõendanud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist nimetatud kuupäevast alates. Kuna pooled kohtuväliste menetluskulude väljamõistmist teineteiselt ei taotlenud ja kohtukulusid riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole, ei jaota kohus kohtuotsusega poolte menetluskulusid.

Kohtunik