2-10-20949/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-10-20949 1(5)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-20949 Otsuse tegemise aeg ja koht 29.november 2010, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi

J. V. hagi M. V. vastu alaealistele lastele väljamõistetud elatise suurendamise nõudes Hagi hind

30 150 krooni Kohtuistungi toimumise aeg 15.november 2010 Hageja:

J. V. (IK 48407192293) Kostja:

M. V. (IK 38007012229) Menetlusosalised ja esindajad

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Suurendada Viru Maakohtu 04.juuni 2009 kohtuotsusega M. V.lt J. V.´i kasuks alaealiste laste T. V. (sündinud xxx) ja Anastassia V. (sündinud xxx) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist.

3. Välja mõista M. V.lt J. V. kasuks elatis alaealise lapse T. V. (IK xxx) ülalpidamiseks igakuine elatusraha 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 04.maist 2010 kuni tütre Anastassia täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 26. jaanuarini 2023 või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

4. Välja mõista M. V.lt J. V. kasuks elatis alaealise lapse Anastassia V. (IK xxx) ülalpidamiseks igakuine elatusraha 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 04.maist 2010 kuni tütre Anastassia täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 01. veebruarini 2025 või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

5. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

2-10-20949 2(5)

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus

Viru Maakohtu 04.juuni 2009 kohtuotsusega mõisteti M. V.lt J. V. kasuks välja elatis alaealise lapse Anastassia V. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 500 krooni alates 01.06.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 01.02.2025.a. Samuti mõisteti nimetatud kohtuotsusega M. V.lt J. V. kasuks välja elatis alaealise lapse T. V. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 500 krooni alates 01.06.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 26.01.2023.a.

Hageja esitas 04.mail 2010 kohtusse hagi väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alaealiste laste ülalpidamiseks igakuise elatusrahana kokku summas 4350 (2x 2175) krooni.

Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: abielulahutuse tunnistus (tl 2); sünnitunnistused (tl 3,4); elukohatõend (tl 5); Eesti Töötukassa teatis (tl 6); kohtuotsus 04.juunist 2009 (tl 7-9).

Kostja vastus

Vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja selgitab, et ta on kogu aeg lastele maksnud. Käesoleval ajal kostja ei tööta, kuna ta jäi töötuks ja tal pole võimalik niipalju maksta. Samuti osaleb ta laste kasvatamises, mõnikord on lapsed kolm-neli päeva nädalas tema juures.

Kohtuistungid

Kohtuistungil 15.november 2010 jäi hageja haginõude juurde, selgitades, et ta ei tööta, tema pension on 2000 krooni. Kostja on võtnud lapsi enda juurde 4 korda kuus, mitte nädalas. Lasteaia kulud on 1200 krooni, samuti on lastele vaja riideid ja süüa osta.

Kostja hagi õigeks ei võtnud, selgitades, et ta on arvel tööbörsil. Ta kahtleb, et raha kulutatakse laste ülalpidamiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2-10-20949 3(5) Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 04. juuni 2009 kohtuotsusega (tl 7-9) mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis alaealise lapse Anastassia V. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 500 krooni alates 01.06.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni, so. 01.02.2025 ning alaealise lapse T. V. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 500 krooni alates 01.06.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 26.01.2023. Alaealised lapsed elab hagejaga (tl 5) ja on hageja ülalpidamisel. Hageja on kantud emana ja kostja isana laste T. ja Anastassia sünnitunnistustele (tl 3,4).

Hageja palub suurendada Viru Maakohtu 04. juuni 2009 kohtuotsusega kostjalt väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alaealistele lastele igakuise elatusrahana 4350 (2x 2175) krooni alates hagiavalduse esitamisest.

Kostja väljamõistetud elatise suurendamisega nõus ei ole, kuna ta on töötu ja tal pole võimalik niipalju maksta. Samuti kahtleb ta, et raha kulutatakse laste ülalpidamiseks.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja, kui alaealiste T. V. ja Anastassia V. isa, kohustatud neid ülal pidama.

PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 100 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kuni 01.07.2010 kehtinud Perekonnaseaduse § 61 lg 2, lg 3 ja lg 4 sätestas, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja varalisele seisundile ning hageja ülalpidamisel oleva poolte ühise alaealiste laste vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Lähtuvalt PKS § 102 lg1 isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101

2-10-20949 4(5) lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja kirjalikke tõendeid oma varalise seisundi kohta esitanud ei ole. Kostja väitel on ta töötu.

Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid muude mõjuvate asjaolude kohta, mille alusel oleks kohtul võimalik vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära või jätta elatis välja mõistmata. Sissetuleku puudumine iseenesest ei vabasta elatise maksmise kohustustest. Kostja kohtule andmeid tööhõiveametis töötuna registreerimise kohta esitanud ei ole. Kostjal teisi alaealisi lapsi peale poolte ühiste laste ei ole. Seega puuduvad kostjal PKS § 102 lg 2 sätestatud asjaolud, mis annaksid kohtule alust elatist vähendada alla PKS § 101 lg 1 nimetatud suuruse.

Kohus peab vajalikuks märkida, et PKS § 100 lg 2 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. Kuigi kostja väitel osaleb ta laste kasvatamises ja lapsed viibivad mõnikord 3-4 päeva nädalas tema juures, ei ole kostja tõendeid ega arvestusi selles, millised on temapoolsed laste ülalpidamisega seotud kulutused, esitanud.

Kostja vastuväide, et ta kahtleb, et elatusraha kulutatakse laste ülalpidamiseks, on praktikas levinud ning ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kohus arvestab sellega, et laste kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures lapsed elavad. Lastega koos elava vanema igapäevane hool laste kasvatamisel on suurem kui lastest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapsed saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (PKS §100 lg 2).

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada ning põhjendatud on suurendada Viru Maakohtu 04.juuni 2009 kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks alaealiste laste T.

V. ja Anastassia V. ülalpidamiseks väljamõistetud elatist ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis kummagi alaealise lapse ülalpidamiseks alates 04.maist 2010 kuni laste täisealiseks saamiseni igakuine elatusraha 2175 krooni.

Hagihind

Hagi on esitatud alaealistele lastele väljamõistetud elatise suurendamiseks 500 kroonilt igakuiselt elatusrahalt 2175 kroonini.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Hageja poolt nõutav elatusraha suurendamine ühe lapse osas moodustab ühes kuus 2175 – 500 = 1675 krooni.

Hagihind on seega 9x /2 x 1675/ = 30150 krooni.

2-10-20949 5(5)

Menetluskulud

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Helgi Vinni Kohtunik