2-10-40978/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

29. november 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-40978 Tsiviilasi A S hagi S S elatise saamiseks Tsiviilasja hind

60 984 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A S (isikukood XXX elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja M M (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja S S (isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista S S’lt oma lapsele A S’le igakuine elatis summas 6 776 (kuus tuhat seitsesada seitsekümmend kuus) krooni alates 23.09.2009 kuni A S täisealiseks saamiseni, so XXX.

3. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

4. Hagejal menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Esitatud asjaolud

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja seaduslik esindaja kostjalt välja mõista hagejale igakuise elatise summas 6 776 krooni tagasiulatuvalt alates 23.08.2009 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Kostja vastus Kostja tunnistab hagi täies ulatuses.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 440 lg 1 järgi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Kuivõrd alaealise lapse vanemale ei ole 1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseaduses iseseisvat nõudeõigust sätestatud, on õigustatud isikuks elatisenõude esitamisel käesoleval juhul alaealine laps. Tulenevalt TsMS § 363 lg 3 esimese lause, TsMS § 217 lg 4 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 1 järgi, loeb kohus hagejaks isiku, kelle õiguste ja huvide kaitseks hagi esitati e. alaealise lapse A S. Hagiavaldus on küll esitatud esindaja nimel, kuid hagiavalduses märgitud asjaoludest on äratuntav, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel, ja esindajal on esindusõigus.

Asja läbivaatamise materiaalõiguslikuks aluseks on perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 järgi vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS §

96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama § lg 2 alusel ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr. 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 1741 hageja taotlust menetluskulude hüvitamiseks ei esitanud, vaid teavitas kohut, et hagejal menetluskulud puuduvad. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel.

Taimi Kollom kohtunik